Jooksiklased (0)

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Jooksiklased

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning

Loodus

47

doc

Puisniitude loomastik

õuntest ja paljudest teistest kultuurtaimedest. Toonesepad uuristavad end puidusse ja toituvad sellest, tekitades suurt kahju. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Mitte kõik mardiklased pole kahjulikud. Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad matavad endast palju suuremate loomade korjuseid, kraapides nende alt mulda ära. Seejärel munevad emased mardikad oma munad korjusesse, millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel

Pärandkooslused

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus

86

doc

Eesti putukad

Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma

Bioloogia

28

docx

Putukad

Selts: Mardikalised (Coleoptera)  Pikkus 0,3-160mm. Tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad; kasutatakse lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku. Haukamistüüpi suised. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi. Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate lõugadega mardikad. Vastsed arenevad kõdunevas lehtpuupuidus ja areng kestab sageli kaua, kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate tundlatega mardikad

Bioloogia

9

docx

Taimekahjustajad , putukad!

Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm ­ munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja ­tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas ­ haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas. Pehmekoorlane ­ röövtoiduline mardikas. Vastsed elavad mullas, söövad seal röövikuid ja tigusid. Valmikud söövad lehetäisid jt. Linnud jt putukad neid ei söö, sest nad on mürgised. Tõuk talvitub mullas. 1 pk. Munad munetakse puutüvele, mulda, taimedele. Sipelgamardiklane ­ röövtoidulised

Taimekahjustajad ja nende tõrje

33

doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik

10

doc

Ehmestiivalised

EHMESTIIVALISED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Taksonoomia............................................................................................................................... 4 Elupaik ja arvukus.......................................................................................................................4 Välisehitus...................................................................................................................................4 Toitumine.................................................................................................................................... 5 Bioloogia...........................................................................................................

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)