Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst,
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame
Analüüs Külastasin Niguliste püsiväljapanekut. Maal mis mulle silma jäi oli saksa maalikunstniku ja skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn paistab, ning taevas on pealkirjale kohaselt süngemates toonides
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm.
30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha erinevaid (vapp)epitaafe, veel olid klaasvitriinide taga eksponeeritud erinevad väiksemad skulptuurid
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Bernt Notke - Surmatants Referaat 12.01.2014 Sisukord 1.põhitekst, Bernt Notke-Surmatants maali kohta 2.Kasutatud allikad ja leheküljed. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori
Kätriin Vossi 10.D klass Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.
Reportaaz Reedel, 7. detsembril otsustas 10. klassi kogu koosseis eesotsas Birgit Annastiga minna tutvuma Niguliste kiriku ajaloo ning kunstiga. Tavaliselt on meil reedeti kuus tundi, milest viimased kaks on kirjanduse tunnid. Otsus oli see, et me läheme kahe viimase tunni ajast väikesele väljareisile. Kui geograafia tund lõppes, siis seati oma sammud teele. Näljasemad inimesed käisid sööklast läbi oma isu täitmas. Tol päeval oli mul kõht eriti tühi, sest hommikul kooli rutates ei jäänud mul einestamiseks paraku aega. Kui riisi ja liha söömine oli lõppenud ning taldrikud tühjad seatsin nii mina, kui ka teised lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta. Kuuldes, et me lähme kirikusse, lausus ta, et me oleme nii patused, et ükski küünal ei kustuta neid. ...
Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B.Notke "Surmatants" Lüübekist pärit kunstniku Bernt Notke Surmatants Niguliste kiriku Antoniuse kabelis on kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid
See kujutab stseeni Piiblist: keskel ristilöödud Kristus, vasakul Neitsi Maarja, vasakul on Ristija Johannes. Neitsi Maarjast vasakul on ristilöödud kurjategija, kes oma pattu kahetses. Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. 17. Missuguste Eesti jaoks tähtsate kunstnike töökojad asusid Lübeckis 15.saj., mida nad valmistasid? Mis on 'Surmatants', autor, aeg, asukoht ja teose mõte? Need olid Hermen Rode ja Bernt Notke, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar. 'Surmatants'- autor oli Bernt Notke, 15.sajandi lõpp. , asub Tallina Niguliste kirikus. Maal sümboliseerib elu kaduvust ja kõige surelikkuse rõhutamist. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. 18. Kuidas toimus 15
Barbara kolmeaknalise torni ja palmioksa järgi. Teine kapiuks kuulus altari ,, peremeestele´´ nimelt oli Niguliste peaaltar pühendatud kahele pühakule. Püha Nikolausele (ehk eestipäraselt Nigulale) ja Püha Viktorile. Nende kõrval seisab lohetapja Püha Georg (ehk Jüri), keda tallinnlased samuti väga armastasid. Altarikapi alumist kitsamat osa nimetatakse predellaks. Ka predellat ehivad erinevate pühakute kujutised Maal surmatants on umbes 30. meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane bernt notke. Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maalis sain aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna.
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja
Helika Aigro 11.klass Niguliste kirik / muuseum Käisime gümnaasiumite klassidega Tallinnas reisil, kus külastasime teisete hulgas Niguliste kirikut. Muuseumit tutvustas meile giid. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Niguliste kirik tegutseb alates 1984 aastast ka muuseum-kontsertsaalina, kus korraldatakse orelikonserte ning eksponeeritakse igasuguseid vanu kunsti kollektsioone. Niguliste kirik on saanud ajaloos kannatada. 1944 aasta märtsipommitamises sai eriti tõsiselt kannatada. Tules hävisid katused ja tormikiiver. Samuti põles maha enamik sisustust koos kunstiväärtusetega. Hiljem varisesid ka kokku seinad. Ehituselt on Niguliste muuseum oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Basiilikale omane stiil. Kesklööv on tunduvalt...
Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. 15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile
paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga. Niguliste kiriku kabelid. Mateuse kabel asus algselt torni lõunaküljel ning see on väike, piklik ja kahevõlviline. Püha Jüri kabel oli ka kahevõlviline, kuid see ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel. Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist, ehitati pikihoone põhjakülje idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikeseks kabeliks nimetama. Bernt Notke ''Surmatants'' Bernt Notke maal ''Surmatants'' on Eesti suurejoonelisemaid kunstiaardeid. Kuidas Bernt Notke maal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo
- Puunikerdaja Jochim Wernche 1614 - Uhke graafikaga raam, Pilt on väga luterlik (seaduse ja armu ikonograafia) - keskel uus vana testament, all kadunuke Vappepitaafid Üksikisiku mälestuseks, matustel sarga ees, riputati haua lähedale kiriku seinale. Enamasti aadlikele, keskel vapp ja regaalid. Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub. Bernt Notke Surmatants 14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri. mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema. popp legend: 3 elavast ja surnust: "mis olete teie, need olime kord meie ja mis oleme meie, selleks saate kord teie". surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg, kerjus Lübecki meister Bernt Notke
sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine. Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista, et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb. George Bernard Shaw Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama ,,Pygmalion". Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja
14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga
Üks pühakutest on näiteks Püha Victor, kes oli väidetavalt Tallinna kaitsepühak ja viibis Tallinna linnaväravatel. Teda sunniti usust vabanema kuid polnud nõus sellega ja ta hukati. Nigulistes on ka teine altar mis on väiksem, tumedam ja millel on topelt tiivad. Väiksema altari esimesel positiooonil oli Maarja kuulutus. Oli olemas ka detali lukk millega võib sulgeda kinnipanekul. Altari taustaks oli granaatõuna muster. Kiriku teises ruumis võis näha maali ,, Surmatants ". Selle autoriks on Bert Nodke, kes oli kunstis suur nimi. Teda on võrreldud isegi Leonardoga. Ta töökoda oli juhtiv ning suur. Seal tehti väga suuri teoseid. Bert Nodke sündis 1430ndatel Poolas. Oma hariduse omandas at Belgias. 1463 a maalis Notke Lüberki maale. 15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste "Surmatantsu". Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa.
aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. Minu jaoks oli niguliste kirik suhteliselt tagasihoidlik. Kuna kirik on palju kannatada saanud ja seal on palju restaureerimis töid tehtud, siis kirikus ringi liikudes ei ole tunnet et see 8 sajandit tagasi ehitatud on. Värvid on hallikad, mis tekitab kerge tühjus ja kõledus tunde. Põhjus võib leiduda ka selles, et see on muuseum ja eeskätt käiakse seal kontserte kuulamas. Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on Bernt Notke ,,Surmatants". Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar. Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel
Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus;
aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni. Vana-Liivimaa suurima kloostri – Pirita- vaated . Birgitiiniordule pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. 1999. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks Bernt Notke Surmatants Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483)
alates 2003 värvusõpetuse dotsent Eesti Kunstiakadeemias · Alates 2008.a. Vabade kunstide professor Tallinna Ülikoolis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Surmatants III Suur Armastus Surmatants VII Surmatants 2
ruumiks. 1953 hakati kirikut restaureerima aga kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta vanune eksponaat Franz Hoppenstätti poolt Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein. Niguliste filiaalis eksponeeritav B.Notke "Surmatants" on vaieldamatult üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. See maal üle viiesaja aasta vanune ja äärmiselt hästi säilinud. See pilt on eriline nii oma ülesehituse kui ka vanuse poolest. Sellist pilti juba iga kunstnik maalida ei oskaks. Sellel pildil on ka teatav mõte, olenemata meie positsioonist elus on meile kõigile määratud kindel aeg siin maailmas eksisteerida. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523.
Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast.Samas kirikus on ka olemas Bernt Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3. Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal 4. Toweri kindlus Londonis 5. Wormsi toomkirik 6. Speyeri toomkirik 7
tornikiivriga kirik? Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik on Oleviste kirik. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159- meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Kiriku torn hävis tulekahjus ja taastati madalamana, kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks. Kus asub "Surmatants"? Autor? Maal "Surmatants" oli umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants", mis oli Saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kirikusse sarnase maali. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kiriku ehituses?
arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile.
See, praegusest tunduvalt väiksemkinnistu, kuulus läbi sajandite kaupmeeste suguvõsale, kes oma krunti 17.-18. sajandil suurendama hakkasid. Doodžide palee Veneetsias- gooti stiilis palee Veneetsias, ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309–1424. Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Herman Rode Bernt Notke “Surmatants”- "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Roosaken- Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis
Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloo must/ täname kuulamast!
nurgakivi pannud ehitusmeister kukkus tellingutelt surnuks. Ei läinud paremini ka järgmisel kuuel mehel, kes end suursuguse hoone rajamisega sidusid. Alles kaheksas ehitusmeister, kelle nimi oli Olev, suutis tööd lõpule viia. Ent ei jätkunud elupäevi pikemalt ka temal. Ehituse lõpetamist tähistavat pärga kirikutorni viies kuulis Olev, kuidas keegi teda alt hõikab, kummardus vaatama ja kukkus surnuks nagu tema eelkäijadki. 6. Kus asub praegu B. Notke tuntud maal surmatants? Keda näeme maalil? Mis on selle maali sõnum? Maal asub Tallinnas Niguliste kirikus. Maali keskne tegelane Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed. Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli.
Keskaegne kunst Eestis Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon. Kuulsamad objektid tallinna vanalinnas: · tallinna raekoda · püha vaimu kirik 159m nüüd 123m Tartus o...
sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants" ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha.
.................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid......................................................................................................................... 7 "Surmatants".................................................................................................................. 7 Hõbedakamber................................................................................................................8 Skulptuurid.....................................................................................................................8 Kirikukellad.................................................................................................................
Maarjaroos sümboliseerib rahu, õnnistust ja puhtust. Kujutis asub Tallinnas Vene tänaval 18.Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kirik on ehitatud Norra kuningale Olevile, tema järgi sai ka kirik oma nime- Oleviste. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas Tallinna raekoda on Eesti vanim gooti stiilis profaanehitus. Suurgildi hoone. 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik? Oleviste kirik, selle kõrguseks on 123,7 meetrit 21. Kus asub ,,Surmatants"? Autor? "Surmatants" autor on Bernt Notke, maal asub Niguliste kirikus 22.Mis vahe oli Põhja-ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Lõuna-Eestis kasutati kirikute ehitamisel punast telliskivi, Põhja-Eestis aga paekivi. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud ehk tühi haud. Oleviste kirik, Maarja kabeli Pika tänava poolsel seinal. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on nimetanud seda kivisse raiutud Piibliks. 24
kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry
varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks
siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.) 31. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a. 32
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile Giotto- inimestel on kehad ja ruumil tekib sügavus, jõulisus, maalikunstnik ja arhitekt Notre-dame- jumalaema katedraal Eesti : 15 saj, lüübeki meistrid: 1)bernt notke- surmatants niguliste kirikus, antoniuse kabelis, moodne, kõik surma ees võrdsed, lõpp on piirkonniti erinev, alustades kõrgemast astmest 2)Hermen Rode- niguliste kiriku altar
Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene. Muuseumis käiguga jäin rahule, sest see oli siiski palju huvitavam, kui alguses arvasin.
Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist
4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal
Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik
- Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur Ei söendatud teha ka tahvelmaale - esimesed isikud 14.saj tahvelmaalil - S. Martini Laura portree - Jean Hea portree Must surm(1348-1350) - kunst muutus traagiliseks - reljeefid, maalid kus ülistatakse surma - klassikaline ,,Surmatants" koosneb 24 tahvlist Kõrggoootika skulptuur Suursugune Riidevoldistik hästi edasi antud Puudub akt Reimsi katedrali kujud e. Reimsi külastusgrupp - Elizabethia Maarja rasedad - ka Madonna on populaarne teema - Maarja kuulutus, Maarja koos ingliga -teatatakse, et tal sünnib Jumala laps - vana- Maarja teatatkse ta surmast Püha õhtusöömaaeg (Jeesus+ 12 jüngrit, teatab reetmisest) Süngemaks teemaks ristilöömine (ahastav Maarja Magdaleena)
annaabi.ee 
