Sissejuhatus majandusteooriasse (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIDA toota? KUIDAS toota ?
  • Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas ?
  • Mis on tehtud viimase saja aasta jooksul ?
  • Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel ?
 
Säutsu twitteris
 
TARTU ÜLIKOOLI  ÕIGUSTEADUSKOND  TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES 
SISSEJUHATUS 
MAJANDUSTEOORIASSE  
külalisõppejõud  Raissa  Kokkota 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE 
MEETODID JA VAHENDID 
 
1.Majandusteaduse olemus 

1.1. Majandusteadus  
1.2. Mikroökonoomika  ja  makroökonoomika  
 
2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 

 
3. Turg  ja majandus 

3.1. Majandusagendid  
3.2.Majandussektorid 
3.3.Tulu ja kulu  ringkäik  
 
4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 

4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja  normatiivne  analüüs 
4.2.Teooriad ja mudelid 
4.3.Majandusanalüüsi keeled 
4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 
 
5.Tootmisvõimaluste kõver 

5.1.Olemus ja  graafiline  kujutamine 
5.2.Tootmisvõimaluste kõvera  nihked  
5.3. Alternatiivkulu  
 
 
1.Majandusteaduse olemus 

1.1.Majandusteadus 
 
TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. 

MAJANDUSTEADUS - *  ökonoomikainglise .keeles  economics  
 
OIKOS  

 
NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades 
Majandus 
 
Seadus 
Tuuakse  välja  erinevaid  teadusi,  tuntumad  on  järgmised:   loodusteadused
ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. 
Majandusteadus  on  sotsiaalteadus,  mis  kasutab  teaduslikke   meetodeid   inimeste 
majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest 
rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. 
Uurib  olemasolevate  piiratud  ressursside  võimalikult  tõhusat  ja  efektiivset  kasutamist 
inimeste vajaduste rahuldamiseks. 
 
1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 
 
Majandust  analüüsides  näeme,  et  probleemid  on  erinevad,  nimelt  mikrotasandil  ja 
makrotasandil  olevad.  Sellest  tulenevalt  on  välja  kujunenud  erinev  teaduslik 
lähenemine ,  on  erinevad   uurimisobjektid .  Mikroökonoomika  on  teoreetiline 
majandusteadus,  mis  uurib  majandusotsuste  tegemist  majanduse  üksikosalejate,  nagu 
kodumajapidamiste  ja  ettevõtete  (firmade  )  poolt.  Mikroökonoomika  pühendub 
majandusuuringutele   kitsas   plaanis,  analüüsides  konkreetse  kauba  turgu,  ettevõtet  või 
 

tootmisharu.  Ettevõtete  puhul  tuuakse  esile  hinna  kujunemist   turgudel   ja  optimaalsuse 
saavutamist.  Samuti  analüüsitakse  üksikindiviidi  või  tarbija  majanduslikku  käitumist 
tuginedes  tarbija  nõudlusteooriale.  Hinnasüsteemi  kujunemine  on  oluline  nii  tarbijatele 
kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. 
Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. 
 
Makroökonoomika  uurib  rahvamajandust  kui   tervikut .  Tema  uurimisobjektiks  on 
majanduse  konjunktuurikõikumised,  tasakaalus  mitteolemise  põhjused,  nagu 
majandustsüklite 
olemasolu, 
töötus
inflatsioon
maksbilansi 
puudujääk. 
Makroökonoomika  läheneb  probleemide  lahendamisele   majanduspoliitika    seisukohast  
lähtudes.  Makroökonoomika   eraldus   üldisest  majandusteooriast  eraldi  suunana  1930-
ndatel  aastatel  nn.  Suure  Depressiooni  ajal.  Suuna  põhiliseks  loojaks  peetakse  John 
Maynard    Keynes `it,  kes  pidas  majandusnähtuste   uurimisel   oluliseks  lähtuda 
rahvamajandusest kui tervikust. 
 
2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 
 
Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: 
MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab  lahendama
sõltumata sellest, milline on  majandussüsteem  ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid 
lahendusi.  
Majandussüsteem  on  majanduse  toimimiseks  vajalike  institutsioonide,  asutuste  ja 
organisatsioonide kogum.  
 
MAJANDUSSÜSTEEMID: 
1)traditsiooniline,  tavamajandus  –  põhineb  ühiskonna  tavadel,  traditsioonidel.  On 
tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on  algeline , seega on valitsev 
naturaalmajapidamine.  Toodetud  hüvised  jaotatakse  lähtudes  perekonna,  hõimu, 
suguvõsa  jne.  tavadest  lähtudes. 
 
2)plaani-  ehk   käsumajandus   –  tootmise  ja  jaotamise  alased  otsused  tehakse 
tsentraalselt,  mingist   keskusest   lähtudes,  näiteks  riigivõimu  poolt.  Üksikisikute  ja 
ettevõtete  otsustamist  ja  omandust  on  tugevalt  piiratud.  Tüüpiliseks  näiteks  tuuakse 
NSVL  Liidu majandussüsteem. 
 
3) turumajandus   –   majandusressursid   jaotatakse  majapidamiste  ja  ettevõtete  vahel 
individuaalsete valikute alusel,  kusjuures  seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev 
hinnamehhanism.  Täieliku  turumajanduse   eelduseks   on  majandussubjektide  täielik 
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 
 
4) segamajandus   –  reaalses  majanduses  ei  esine  puhtaid  majandussüsteeme,  seega 
tegelikkuses  olevat  majandussüsteemi  nimetatakse  segamajanduseks.  Segamajanduse 
puhul  on  igast  puhtast   süsteemist   mingeid  fragmente.  Erinevad  riigid  on  tegelikkuses 
rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on 
enamikes  riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 
 
3.Turg ja majandus 
3.1.Majandusagendid 
 
 

Majandusagendid  on  majanduses  osalejad.  Majandusagentideks  on   majapidamised
ettevõtted,  avalik   sektor   ja  muu  maailm.  Kui  majanduses  tegutsevad  eelnimetatutest 
ainult  3  esimest  agenti,  on  tegemist  suletud  majandusega.  Reaalses  elus  lisandub  siia 
muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud 
mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. 
 
Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. 
Tegelikkuses  on  nad  tarbimis-  ja  säästmisotsuste   tegijad .  Majapidamiste  majandusliku 
käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu)  maksimeerimine  lähtudes nende  käsutuses  
olevatest ressurssidest (nende tulust). 
 
Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja 
tulemuseks  on   kaubad   ning  teenused.  Kaupa  ära   müües   saavad  nad  tulu,  sellest  kulud 
maha  arvestades  jääb  järele  kasum.  Ettevõtete  eesmärgiks  on  saada  võimalikult  suurt 
kasumit  ja  järelikult  peavad  nad   valima   sellise  majandusliku  käitumise,  mis  selle 
kindlustaks. 
 
Avaliku  sektori  all  peetakse  silmas  valitsusasutusi,   riiklikke   institutsioone,  keskpanka 
jne.  Valitsuse  ülesandeks  on  kontrollida  ja  reguleerida  oma  seadusandlike  aktide  ja 
poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. 
Muu  maailma  ehk  teiste  riikidega  toimub  kaubavahetus  ja  seega  on  nad  olulised 
ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 
 
3.2.Majandussektorid 
 
Majandust  võib  sektoriteks  jaotada  erinevalt.  Alljärgnevalt  on  toodud  kaks  jaotamise 
võimalust. 
1)Sõltuvalt sellest, kas  tootmiskulud  kaetakse turul kauba müügist  saadud tuludest  või 
riigieelarvest,  jaotatakse  turusektoriks  ja  turuväliseks  sektoriks.  Turuvälise  sektori 
näiteks on  kaitsekulud , päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik  haridus  jne. 
 
2)Sõltuvalt  sellest,  millist  omandivormi  ettevõtted  kasutavad,  jaotatakse  erasektoriks 
või  avalikuks  sektoriks  (ühiskondlikuks  ).  Erasektoris  olevate  ettevõtete   omanikud  
võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks 
on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik.  
 
3.3.Tulude ja kulude ringkäik 
 
Tulude  –  kulude  ringkäik  iseloomustab  majandusagentide  omavahelisi   seoseid
Põhimõtteliselt on majanduses ühe majandusagendi tulu teisele agendile kulu. 
 
TULUDE – KULUDE RINGKÄIK 
 
 
 
Hüviste turg 
 
 
Majapidamised 
 
Valitsus 
 
Ettevõtted 
 
 
 
Tootmistegurite turg 
 
 

 
4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 

4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 
 
Positivistlik analüüs: 

*Selgitab, kuidas majandus toimib.  
*Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid. 
*Ei sisalda hinnanguid.  
*Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid. 
*On võimalik kontrollida vaatluse teel. 
 
Normatiivne analüüs: 
*Sisaldab  hinnangut  või kriteeriumi. 
*Pole alati teaduslikult tõestatavad. 
*Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel. 
 
4.2.Teooriad ja mudelid 
Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud 
võimalust muutujate määratlemiseks. 
MUUTUJAD: * endogeensed , sõltuvad, nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud); 
 
 
 * eksogeensed , sõltumatud, autonoomsed. 
 
MUUTUJAD: *varumuutuja (kogus teatud ajahetkel, näiteks kassaseis 03.09.2002.) 
 
 
*voomuutuja  (koguse  muutus  teatud  perioodil,  näiteks  SKP  suurus 
2002.a.) 
 
Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused. 
 
 
MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID: 

*Probleemi, nähtuse valimine
 
*Mudeli  vahendite  valimine  –  definitsioonid,   kontseptsioonid ,  määratlused. 
Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt või matemaatiliselt. 
 
*Loogiliste  järelduste  tegemine  –  hüpoteesi  või  prognoosina.   Hüpotees   -   tingimuslik  
väide( on A, on ka B). 
 
*Kontrollimine – parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega, statistiline protsess. 
Kui  vaatlus  ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse.  
 
4.3.Majandusanalüüsi keeled ( võimalused ) 
 
On 3 erinevat võimalust: 
*Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. 
 
*Graafiline, selgitatakse joonise abil,  ülevaatlik
 
*Matemaatiline,  selgitatakse  valemi,  funktsiooni  abil.  Näiteks  nõudlusseaduse 
väljendamine: 
 

Qx = f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja 
 
 
 
Px on kauba x hind. 
Qx = 100 – 20 Px,  üldisemalt  Qx = f(Px, Py, M), kus Py on  
 
 
 
kauba y hind ja M on sissetulek 
 
4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 
 
*Vale  põhjuse  viga  ehk  post.hoc.  Tekib  eeldusel,  et  kui  kaks  nähtust(sündmust), 
ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. 
 
*Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on 
samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi 
võetuna
 
*Ceteris  paribus , ladina keelest “teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse 
efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle  kantud  teise kogumisse. 
 
5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 

5.1.Olemus ja eeldused 
 
TOOTMISVÕIMALUSTE  KÕVER
  näitab  erinevate  hüviste  tootmisvõimaluste 
kombinatsioone olemasolevate ressursside ja  tehnoloogia  korral. 
 
Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 
1)Toimub efektiivne tootminetootmistegurid  on täielikult hõivatud. 
 
2)Ressurssid  on  fikseeritud,  tootmistegurite  võimalik  pakkumine  on  fikseeritud  nii 
koguselt kui kvaliteedilt 
(suhteliselt  madala  kvalifikatsiooniga   töötaja   on  rakendatud  vastaval  töökohal,  näiteks 
juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 
 
3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 
 
4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 
 
2)  ja  3)  punkt  näitavad,  et  majandust  vaadatakse  kindlal  ajamomendil,  sest   pikal  
perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. 
 
 
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 
 
1)Vasakult  paremale  allapoole  langev.  Põhjus  -
  ressursside   piiratus ,  ressursse 
suunatakse  ümber.  Kui  kapitalikaupade  toodangut  suurendatakse,  tuleb  tarbekaupade 
toodangut vähendada. 
 
2)On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, 
tuleb   loobuda   aina  suuremast  hulgast  teisest   kaubast .  Põhjus  –   sisendeid   saab  kasutada 
mingiks kindlaks otstarbeks. 
 
 

3)Kuju   seondub   alternatiivkuluga.  Kui  on  kasvava  alternatiivkuluga  tegemist,  on 
nõgus. 
Kui alternatiivkulu on  konstantne , tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. 
 
TOOTMISVÕIMALUSTE  KÕVER  iseloomustab  graafiliselt  ressursside  nappust 
ehk piiratust, toodete  valitavaid  koguseid ja alternatiivkulu. 
 
VALIKUD :  *ekstreemsed  –  toodetakse  ainult  ühte  kaupa,  seega  kõik   ressursid   on 
suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). 
*efektiivsed  –  toodetakse  kahe  kauba  selliseid  koguseid,  kus  kõik 
ressursid on ära kasutatud ja asetsetakse kõvera peal mingis punktis. 
*ebaefektiivsed  –  osa  ressursse  on  kasutamata  ja  toodetakse  koguste 
kombinatsiooni , mis asetseb võimalikust rajast vasakul. 
* võimatud   –  kui  soovitakse  toota  kahe  kauba  koguste  kombinatsioone,  mis 
asetsevad võimalikust rajast paremal, ei  jätku  selleks küllaldaselt ressursse. 
 
POSITIVISTLIK  LÄHENEMINE  –  sel  juhul  selgitatakse  olukorda  nii,  nagu  ta 
graafikul näha on. 
NORMATIIVNE LÄHENEMINE – selgitamisel võetakse aluseks mingi kriteerium. 
 
 
 
5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 

 
*Väljapoole
  nihutavad  majanduslik  areng  ja  tehniline  progress.  Sellest  tulenevalt  aja 
jooksul TVK nihkub paremale, väljapoole. 
*Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse 
seda,  kas  riik  kasutab  ressursse  suhteliselt  rohkem  tarbekaupade  või  tootmisvahendite 
tootmiseks. 
* Nihe   ühest  otspunktist  tuleneb  ühe  kauba  tehnoloogia  paranemisest.  Sellest  lähtudes 
ühe kauba tootmise  suurendamiseks  ei pea teise tootmist vähendama.  
 
5.3.ALTERNATIIVKULU 

TOOTMISPROTSESSI * sisendid : - maa, töö,  kapital
                                          *väljundid - kaubad ja teenused. 
 
Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk  loobumiskulu
ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity  cost  
Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. 
 
Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit 
hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. 
Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud 
olukorrast. 
Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, 
tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. 
Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, 
tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast. 
 
Alternatiivkulu väljendatakse mikro-ja makroökonoomikas füüsilistes ühikutes 
 

 
Piir- ehk marginaalne alternatiivkulu väljendatakse 1 ühiku kohta. 
 
Efektiivsuse olemus: 
1)Tootmistegurite efektiivse jaotuse korral ei ole vahendite ümberjaotamise kaudu 
võimalik suurendada mõne hüvise toodangut, ilma et sellega kaasneks vähemalt ühe 
hüvise toodangu vähenemine. 
 
2)Hüviste optimaalse jaotuse korral ei ole nende ümberjaotamise kaudu võimalik 
suurendada mõne tarbija rahulolu, ilma et sellega kaasneks vähemalt ühe tarbija heaolu 
vähenemine. 
 
3)Kui ühiskonnas on nimetatud olukord, määratletakse seda kui PARETO 
efektiivset-optimaalset. 
Vilfredo Pareto (1848 – 1923) oli itaalia majandusteadlane. 
Alternatiivkulu kasutatakse suhtelise eelise määramisel. Suhtelise eelise mõistet kasutati 
esialgu David Ricardo poolt, kui ta analüüsis erinevate riikide väljavaateid ja kasulikkust 
omavahelises kauplemises. 
 
4)Absoluutne eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mis on võimeline tootma 
nimetatud kaupa suuremas koguses. 
5)Suhteline eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mille alternatiivkulu on väiksem. 
 
 
NÕUDLUS  JA PAKKUMINE 
 
1.Turu olemus 
 
2. Nõudlusseadus  

 
3.Nõudlust mõjutavad tegurid 

 
4. Pakkumisseadus  

 
5.Pakkumist mõjutavad tegurid 

 
6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 

 
7. Tasakaaluhinna  ja –koguse muutumine 

 
8.Maksimum- ja  miinimumhind  

 
 
1.Turu olemus 
 
TURG  
-  üldnimi,  kus   ostjad   ja  müüjad  suhtlevad  kaupade  ja  teenuste  vahetamise 
eesmärgil 
Turul kasutavad tarbijad oma raha kaupade ja teenuste  ostmiseks . Ostu-müügi protsessis 
konkureerivad nad teiste turul osalejatega. Nõudluse –pakkumise teooria annab vastused 
sellistele küsimustele, nagu miks teemandid ja kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt ei ole 
 

nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad. Miks on 
nii erinevad maa hinnad Tallinna kesklinnas ja teistes Eesti piirkondades jne. 
TURGU võib kõige üldisemalt jaotada hüviste ja tootmistegurite turuks. 
Turu analüüsimisel tuuakse välja antud turule iseloomulikud jooned, neid nimetatakse ka 
turustruktuuriks. 
TURU STRUKTUUR  -  olulised tunnusjooned:  
*turul   osalejate   arv  -    mõnel  turul  on  palju  ostjaid  ja  palju  müüjaid,  näiteks  täieliku 
konkurentsi turg, monopoli puhul on teoreetiliselt ainult üks  müüja - pakkuja
*kauba omadused - kaubad võivad olla homogeensed, sarnaste omadustega või erinevate 
omadustega ehk  diferentseeritud
*turule sisenemise ja lahkumise tingimused – mõningatele turgudele on suhteliselt kerge 
minna ja ka sealt  lahkumine  ei ole seotud väga suurte kuludega, teistel turgudel on aga 
vastupidi. 
*konkurentsi  vormid  –  turgudel on erinev  konkurents   tulenevalt  seal osalevate  firmade 
arvust ja toodetavast kaubast. 
 
TURUD  jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 
1)Täieliku konkurentsi turg 
2)Mittetäieliku konkurentsi turg: 
*hüviste turg, sinna kuuluvad  monopol , monopolistlik konkurents ja  oligopol
*tootmistegurite turg, sinna kuuluvad monopolistlik konkurents,  monopson  ja oligopson. 
 
2.Nõudlusseadus 

 
Nõudlusseadus  
–  väljendab  seost    kauba  hinna  ja  selle  nõutava  koguse  vahel,  mida 
tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). 
Nõudlusseaduse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 
1)Nõutav kogus – on kauba või teenuse  naturaalne  hulk, mida tarbijad antud hinna juures 
soovivad  ja  suudavad  osta.  Graafiliselt  kujutades  on  see  kindel  punkt  nõudluskõveral. 
Liikumist  piki  nõudluskõverat    põhjustab  sellesama  kauba  hinna  muutus  kõikide  teiste 
tegurite samaks jäädes. 
2)Hind – väärtuse rahaline väljendus. 
3) Nõudlus  – “Demand” – inglise keeles “nõudlus” tähistatakse D – seos hinna ja koguse 
vahel,  mida  soovitakse  ja  suudetakse  osta  konkreetse  hinna  juures,  väljendatakse 
nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. 
 
Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? 
*piirkasulikkuse  langus  –  tarbijateooria  põhimõtetest  lähtudes  iga  täiendav  tarbitav 
kaubaühik   annab  juurde  vähem  kasulikkust  (rahulolu)  kui  eelnev,  tegemist  on   langeva  
piirkasulikkusega.  Järelikult  kui  kasulikkust  tuleb  vähem  juurde,  ollakse  nõus  selle 
täiendava kaubaühiku eest ka vähem maksma.  
* asendusefekt   –  nõudlusseaduse  eeldusena  rõhutati  “ceteris  paribuse”  nõuet.  Sellest 
tulenevalt  ei  tohi  teiste  kaupade  hinnad  muutuda.  Oletades  näiteks,  et  pirnide  hind  on 
tõusnud, aga teiste puuviljade hinnad mitte, on 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus majandusteooriasse #1 Sissejuhatus majandusteooriasse #2 Sissejuhatus majandusteooriasse #3 Sissejuhatus majandusteooriasse #4 Sissejuhatus majandusteooriasse #5 Sissejuhatus majandusteooriasse #6 Sissejuhatus majandusteooriasse #7 Sissejuhatus majandusteooriasse #8 Sissejuhatus majandusteooriasse #9 Sissejuhatus majandusteooriasse #10 Sissejuhatus majandusteooriasse #11 Sissejuhatus majandusteooriasse #12 Sissejuhatus majandusteooriasse #13 Sissejuhatus majandusteooriasse #14 Sissejuhatus majandusteooriasse #15 Sissejuhatus majandusteooriasse #16 Sissejuhatus majandusteooriasse #17 Sissejuhatus majandusteooriasse #18 Sissejuhatus majandusteooriasse #19 Sissejuhatus majandusteooriasse #20 Sissejuhatus majandusteooriasse #21 Sissejuhatus majandusteooriasse #22 Sissejuhatus majandusteooriasse #23 Sissejuhatus majandusteooriasse #24 Sissejuhatus majandusteooriasse #25 Sissejuhatus majandusteooriasse #26 Sissejuhatus majandusteooriasse #27 Sissejuhatus majandusteooriasse #28 Sissejuhatus majandusteooriasse #29 Sissejuhatus majandusteooriasse #30 Sissejuhatus majandusteooriasse #31 Sissejuhatus majandusteooriasse #32 Sissejuhatus majandusteooriasse #33 Sissejuhatus majandusteooriasse #34 Sissejuhatus majandusteooriasse #35 Sissejuhatus majandusteooriasse #36 Sissejuhatus majandusteooriasse #37 Sissejuhatus majandusteooriasse #38 Sissejuhatus majandusteooriasse #39 Sissejuhatus majandusteooriasse #40 Sissejuhatus majandusteooriasse #41 Sissejuhatus majandusteooriasse #42 Sissejuhatus majandusteooriasse #43 Sissejuhatus majandusteooriasse #44 Sissejuhatus majandusteooriasse #45 Sissejuhatus majandusteooriasse #46 Sissejuhatus majandusteooriasse #47 Sissejuhatus majandusteooriasse #48 Sissejuhatus majandusteooriasse #49 Sissejuhatus majandusteooriasse #50 Sissejuhatus majandusteooriasse #51 Sissejuhatus majandusteooriasse #52 Sissejuhatus majandusteooriasse #53 Sissejuhatus majandusteooriasse #54 Sissejuhatus majandusteooriasse #55 Sissejuhatus majandusteooriasse #56 Sissejuhatus majandusteooriasse #57 Sissejuhatus majandusteooriasse #58
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelirosman Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

majandusteadus, majandusteadus, hinnasüsteemi kujunemine, valitsuse ülesandeks, muu maailma, ressursid, alternatiivkulu, konstantsed alternatiivkulud, efektiivset, turu struktuur, graafiliselt kujutades, supply, tüüpilisemad, keerukamad, miinimumhind, maksimumhind, tarbijate puhul, lineaarsel nõudluskõveral, reaalne skp, püsivhindade aluseks, koguinvesteering, läks skp, majandusprobleeme, skp, majandusnäitajatest, skp absoluutväärtused, põhinäitajad, konstant c, hüpoteesil, segamajandus, laiemas tähenduses, paternalism, kontseptsiooni puhul, turutõrked, neid kaupu, erakaubad, erakaubad, välismõju, ühiskonnas tervikuna, halduspoliitika, heaoluriigi sajandiks, puudujäägiga, osa majandusteadlasi, automaatsed stabilisaatorid, vahetusvahend, maksevahend, väärtusmõõt, akumulatsioonivahend, rahamõõdud, rahanõudlus, äritehingute nõudlus, spekulatiivne nõudlus, vastavateks vahenditeks, majandusteadlased, tsüklite puhul, retsessioon, töötavaks, struktuurne töötus, kaotajateks, tarbijahinnaindeksi väärtused, humanitaar, omanikud, krediteerijad, kommertslik, ühiskondlik ümbrus, liberalismi aluseks, vastupidine lähenemine, mõlemad toodud, huvide kaitsmiseks, majanduslik areng, maksusüsteem, eraettevõte, täisühing, aktsiaselts, aktsiaseltsi struktuur, aktsiaseltsis, aktsiaselts, osaühing, kooperatiivid, eeltoodud tüüpe, koalitsioonivabadus, seadustel, siduvateks, rentaablus, keskkonnakaitsel, tellimispunkt, laomajandus, aktsiaselts, aktsiaselts, dividendiks, kontrollpakiks, passiva poolel, samatoodangu joon, mastaabiefektiks, kaudne kulu, normaalkasum, pikk periood, ressurssikogus, kulusid, analüüsi seisukohast, piirkulu mc, piirtulu mp, marketing, varustus, turustusprobleemid, klassikaliseks kriteeriumiks, püstitatud eesmärgid, toodete puhul, turumajanduse tingimustes, reklaam, kapitalivajaduseks, hankijad, tähtsaim sissetulek, kapitaliks, teatud ajamomendil, pikaajalisel finantseerimisel, tähtsaim tunnus, omafinantseerimine, kapitaliühingutes, võõrkapitali andmine, sisefinantseerimise võimaluseks, ettevõtte töötajad, finantsmajanduses, riski seisukohalt, planeerimise objektiks, planeerimine, planeerimise aluseks, planeerimise põhiprobleemiks, tehakse swot, ülalt, infopuudus, alt, ettevõtte otsustusteooria, operatsioonianalüüs, controlling, controllingu põhielementideks, controllingu sammud, personaliarendamine, äärmuslikeks juhtudeks, juhtimisteoorias, sotsio, juhtimissüsteemid, palgad, hindamise ülesandeks, töö intensiivsus, normaalajaks, kasumijaotuse puhul, ametiühingute suhtumine, konkreetseid vorme, abistamise motiivid, ametiühingud

Sisukord

  • TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT)
  • ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES
  • SISSEJUHATUS
  • MAJANDUSTEOORIASSE

Teemad

  • MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE
  • MEETODID JA VAHENDID
  • Majandusteaduse olemus
  • Majandusteadus
  • Mikroökonoomika ja makroökonoomika
  • Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid
  • Turg ja majandus
  • Majandusagendid
  • Majandussektorid
  • Tulu ja kulu ringkäik
  • Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
  • Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs
  • Teooriad ja mudelid
  • Majandusanalüüsi keeled
  • Tüüpilised vead ehk eksi järeldused
  • Tootmisvõimaluste kõver
  • Olemus ja graafiline kujutamine
  • Tootmisvõimaluste kõvera nihked
  • Alternatiivkulu
  • TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi
  • MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika
  • OIKOS
  • NOMOS
  • Majandus
  • Seadus
  • Majandusteadus
  • Uurib
  • mikrotasandil ja
  • makrotasandil
  • Mikroökonoomika
  • mikroökonoomikat ka hinnateooriaks
  • Makroökonoomika
  • Makroökonoomika eraldus
  • MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota?
  • Majandussüsteem
  • MAJANDUSSÜSTEEMID
  • traditsiooniline, tavamajandus
  • plaani- ehk käsumajandus
  • turumajandus
  • segamajandus
  • Majandusagentideks on majapidamised
  • ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm
  • suletud majandusega
  • Majapidamise
  • Ettevõte
  • Avaliku sektori
  • Muu maailma
  • Sõltuvalt sellest
  • turusektoriks ja turuväliseks sektoriks
  • erasektoriks
  • või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks )
  • Tulude ja kulude ringkäik
  • TULUDE – KULUDE RINGKÄIK
  • Hüviste turg
  • Majapidamised
  • Valitsus
  • Ettevõtted
  • Tootmistegurite turg
  • Positivistlik analüüs
  • Normatiivne analüüs
  • MUUTUJAD: *
  • MUUTUJAD
  • Mudel
  • MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID
  • Probleemi, nähtuse valimine
  • Mudeli vahendite valimine
  • *Loogiliste järelduste tegemine
  • *Kontrollimine
  • Majandusanalüüsi keeled ( võimalused )
  • *Verbaalne
  • *Graafiline
  • *Matemaatiline
  • *Vale põhjuse viga ehk post.hoc
  • *Kompositsiooni viga
  • *Ceteris paribus
  • Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu
  • Olemus ja eeldused
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER
  • Kujutamise (konstrueerimise) eeldused
  • efektiivne tootmine
  • Ressurssid on fikseeritud
  • Tehnoloogia on fikseeritud
  • kahe kauba tootmist
  • kindlal ajamomendil
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS
  • Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus
  • On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
  • Kuju seondub alternatiivkuluga
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust
  • ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu
  • ekstreemsed
  • *efektiivsed
  • *ebaefektiivsed
  • *võimatud
  • POSITIVISTLIK LÄHENEMINE – sel juhul selgitatakse olukorda nii, nagu ta
  • graafikul näha on
  • NORMATIIVNE LÄHENEMINE – selgitamisel võetakse aluseks mingi kriteerium
  • *Väljapoole
  • *Edasine kõvera asukoht
  • Nihe ühest otspunktist
  • ALTERNATIIVKULU
  • TOOTMISPROTSESSI *
  • alternatiivkulu ehk loobumiskulu
  • ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost
  • Tuleneb
  • Alternatiivkulu
  • Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra
  • tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast
  • Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra
  • tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast
  • füüsilistes ühikutes
  • Piir- ehk marginaalne alternatiivkulu
  • Efektiivsuse olemus
  • Tootmistegurite efektiivse
  • Hüviste optimaalse
  • Kui ühiskonnas on nimetatud olukord, määratletakse seda kui PARETO
  • efektiivset-optimaalset
  • kasutatakse suhtelise eelise
  • David Ricardo
  • Absoluutne eelis
  • Suhteline eelis
  • NÕUDLUS JA PAKKUMINE
  • Turu olemus
  • Nõudlusseadus
  • Nõudlust mõjutavad tegurid
  • Pakkumisseadus
  • Pakkumist mõjutavad tegurid
  • Nõudluse ja pakkumise tasakaal
  • Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine
  • Maksimum- ja miinimumhind
  • TURG
  • TURU STRUKTUUR
  • Täieliku konkurentsi turg
  • Mittetäieliku konkurentsi turg
  • Nõudlusseadus
  • Nõutav kogus
  • väärtuse rahaline väljendus
  • Nõudlus – “Demand”
  • Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?
  • *piirkasulikkuse langus
  • *asendusefekt
  • suhteliselt
  • *sissetulekuefekt
  • Turunõudlus
  • Nõudlust mõjutavad tegurid
  • Nõudlust
  • *tarbijate sissetulek
  • *teiste hüviste hinnad
  • *tarbijate ootused
  • *tarbijate arv
  • *tarbijate maitse ja eelistused
  • Pakkumisseadus
  • Pakutav kogus
  • Pakkumine
  • Supply
  • Pakkumiskõvera kuju põhjendused
  • Turupakkumine
  • Pakkumist mõjutavad tegurid
  • PAKKUMIST
  • *pakkujate arv
  • *tehnoloogia tase ja areng
  • *tootmistegurite(ressursside hinnad)
  • *alternatiivsete kaupade hinnad
  • *maksud ja subsiidiumid
  • *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes
  • nõudluse ja pakkumise
  • tasakaal
  • Tasakaaluhinna ja –koguse muutused on tavalised turutingimustes
  • Mõnikord
  • NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
  • Nõudluse hinnaelastsus
  • ELASTSUS selgitab
  • Joonis selgitab
  • Nõudluskõver D
  • arvutatakse järgmiselt
  • kauba x koguse muutus %-des
  • kauba x hinna muutus %-des
  • negatiivne
  • absoluutväärtust
  • ELASTSUSE liigid
  • täielikult elastne
  • täielikult mitteelastne
  • väärtus
  • aritmeetilisest keskmisest hinnast ja
  • aritmeetilisest keskmisest kogusest
  • p(q
  • Tähtsamad mõjutavad
  • tegurid
  • Pakkumise hinnaelastsus
  • pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti
  • koefitsiendi väärtus positiivne
  • Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des
  • mõjurid on järgmised
  • Teised elastsuse näitajad
  • Nõudluse sissetuleku elastsus
  • Nõudluse ristelastsus
  • Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos
  • RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS
  • Makroökonoomika olemus
  • Makroökonoomika
  • üld- ehk agregaatnäitajaid
  • tekkis
  • saj
  • JOHN MAYNARD KEYNES
  • keyneslased ja
  • klassikud
  • Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt
  • SNA süsteem( System of National Accounts
  • sisemajanduse koguprodukt(SKP)
  • Rahvuslik koguprodukt (RKP)
  • Nominaalne SKP
  • Reaalne SKP
  • SKP deflaator
  • Sisemajanduse koguprodukti arvutamine
  • Kulutuste ehk tarbimise meetod
  • osalejate kogunõudlusest
  • Tarbimiskulutused (C
  • Investeerimiskulutused (I ) on
  • Avaliku sektori kulutused (G
  • Netoeksport (X - M )
  • SKP = C + I + G + (X - M)
  • Eesti Statistikaametis arvutatakse SKP-d institutsiooniliste sektorite kaupa: *kaupu
  • ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor, *finantssektor, *valitsemissektor
  • *kodumajapidamisi
  • teenindavad
  • kasumitaotluseta
  • institutsioonid
  • *kodumajapidamised, *muu maailm
  • Sissetulekute meetod ehk tulu meetod
  • tulu ehk sissetulekut
  • Sissetulekud võivad olla järgmised
  • Palgad
  • Rent
  • Intressid
  • Kasum
  • sisemajanduse puhastulu(NDI
  • nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades
  • Rahvuslik puhastulu (NNI
  • Isiklik tulu(PI
  • Kasutatav tulu(Yd)
  • SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid
  • amortisatsioon + kaudsed maksed
  • Amortisatsioon
  • Kaudsed maksud
  • Tootmismeetod
  • lisandunud
  • väärtuse kontseptsiooniks
  • Näide: toote hinna kujunemine
  • Sisemajanduse koguprodukt kui majandusnäitaja ja heaolu olemus
  • esimest korda
  • suurima majandusillusiooni
  • Genuine Progress Indicator(GPI) ehk tegeliku
  • Varimajandus
  • must majandus(
  • Varimajanduse mahu hindamise meetoditest on kasutatavamad järgmised
  • *võrdlusmeetod
  • *sensitiivse analüüsi meetod
  • *käibeloleva rahamassi uuringud
  • *statistilised uurimused ja vaatlused
  • uuringud
  • 1997 tõusujoones
  • Eesti Vabariigi SKP arvulised väärtused (miljonit krooni)
  • sõltuvust
  • väliskeskkonnast
  • TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE
  • Makroökonoomika lihtne mudel
  • on kogukulutused
  • Eeldatakse
  • Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused
  • Yd = Y = C + Id
  • Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon
  • Tarbimine
  • Autonoomne tarbimine
  • Indutseeritud tarbimine
  • Tarbimisfunktsioon
  • C = f (Yd) seos pikal perioodil
  • C = Ca + cYd
  • Arvuline näide
  • Säästmine ja säästmisfunktsioon
  • Säästmine
  • MPS =
  • APS = S / Yd
  • Eelnenud arvnäites S = -400 + 0,3Yd
  • Näide
  • Tarbimisteooriad
  • *Absoluutse tulu hüpotees
  • *Suhtelise tulu hüpotees
  • *Elukaare hüpotees
  • *Püsiva tulu hüpotees
  • Investeerimine ja tasakaal lihtsas majandusmudelis
  • INVESTEERIMINE tuleneb INVESTIRE ladina keeles “rõivastama ”, “ametisse
  • seadma”
  • Erainvesteeringud
  • Investeeringute nõudlus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda
  • väiksem on investeeringute nõutav kogus
  • Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute
  • nõudluskõverat kas paremale või vasakule
  • Nominaalne intressimäär
  • Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) – inflatsiooni %
  • Planeeritud investeeringud
  • Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb
  • müümata
  • Kui tegelik SKP < plaanitud kulutused, varud hakkavad plaanimatult vähenema
  • sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi
  • Kui : I > Id ületootmine, tootmist vähendada
  • I < Id alatootmine, tootmist suurendada
  • Säästud võrduvad alati tegelike investeeringutega
  • S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id
  • Näide: Y kogutulu ehk toodang SKP, C eratarbimine. S sääst, Id planeeritud
  • investeering, E planeeritud kulutus
  • AVALIKU SEKTORI DEFINITSIOON JA TEGEVUS
  • Avaliku sektori üldolemus ja ülesanded
  • Avalik sektor(public sector
  • Avaliku sektori 3 tasandit
  • institutsionaalne
  • avalik majanduslik
  • avaliku sektori rahandus
  • Riigi rahandus(public finance)
  • Avalik haldus(public administration)
  • Avaliku sektori ökonoomika(public economics)
  • Heaoluökonoomika(welfare economics)
  • tänapäeval eksisteeriv vaba turumajandus, mida valitsus teatud
  • määral reguleerib majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja turutõrgete
  • tagajärgede pehmendamiseks. Segamajanduses on elemente tava-, plaani- ja puhtast
  • turumajandusest
  • Võib lisaks valitsuse tegevusele avalikuks nimetada iga
  • majanduslikku tegevust, millega kaasatakse avalikkust ehk elanikkonda. Ettevõtet
  • nimetatakse avalikuks kui tema aktsiad on börsile viidud, sest siis on juba seaduste
  • kaudu nõutud mitmesugust informatsiooni ettevõtte kohta. Avalikuks ettevõtteks on
  • ka mitmesugused investeerimisfondid, nende tegevusele on kehtestatud
  • seadusandlusega väga erinevaid nõudeid
  • mõistet valitsus kasutatakse kitsamas ja laiemas
  • tähenduses. Kitsamas tähenduses moodustab valitsuse kesk- ja kohalik täitevvõim
  • see on ka avalik sektor kitsas mõistes. Laiemas tähenduses on avaliku sektori all ka
  • need asutused ja organisatsioonid, kelle tegevuse rahastamiseks ei kasutata
  • maksutulu ja seega ei finantseerita neid riigieelarvest ega kohalike omavalitsuste
  • eelarvetest. Näiteks on need kasumit mittetaotlevad organisatsioonid
  • mittetulundusühingud), riigi- ja munitsipaalettevõtted, riigi keskpank, kelle
  • ülesandeks on rahapoliitika kujundamine
  • tema funktsioonidest, need on
  • järgmised
  • tähendab isalikkust, valitsus teab inimestest paremini, mis on neile
  • kasulik ja seega peab sekkuma mitmesuguste kohustuste kehtestamisega. Näiteks
  • kohustuslik algharidus
  • Avalikud ja erahüvised
  • puhtaid ja mittepuhtaid avalikke hüviseid
  • hüvisteks
  • riigieelarvest
  • öövahi riigiks
  • Mittepuhtad avalikud kaubad ja teenused on tervishoid, haridus, kultuur
  • toetava iseloomuga
  • Erasektoris
  • kasumit - aluseks on kasum
  • Avaliku sektori vajadus - kuna turumehhanism ei rakendu
  • Turumehhanism ei ole teatud olukordades efektiivne, kuna ei ole tegemist täieliku
  • konkurentsi turgudega. Tavaliselt tuuakse välja 6 sellist olukorda. Neid nimetatakse
  • ja nende olemasolu tõttu reaalses majanduselus peabki valitsus
  • sekkuma ja tegutsema
  • Avalike hüviste mittevälistatavus ja mitterivaalsus
  • ühiskondlikeks ehk avalikeks kaupadeks
  • Puhastel avalikel kaupadel on 2 omadust
  • mittevälistatavus
  • mitterivaalsus ehk konkurentsitus
  • piirkulu
  • mõiste( MC
  • Avaliku kauba puhul MC = 0, erakaubal MC ei ole null
  • järeldus: ei ole mõtet puhaste avalike kaupade
  • tarbijate arvu piirata ja normeerida
  • Tasuta kaasasõitja
  • Erakaubad on välistatavad ja rivaalid
  • Välismõjud ja valitsuse käitumine
  • Välismõju
  • välistuludeks ehk positiivseks
  • välismõjuks ja kuludeks ehk negatiivseteks välismõjudeks
  • Positiivse välismõju
  • Negatiivsete välismõjudena
  • Välistulud ja- kulud ei kajastu hinnamehhanismis
  • sotsiaalsed kulud ja tulud
  • reguleerida tegevust
  • kehtestatakse normatiivid ja trahvid ületamise eest ja positiivsete puhul kasutatakse
  • preemiaid, subsiidiume
  • Coase`i teoreemi kohaselt
  • Avalik sektor ja turg kui teineteise täiendajad
  • Majanduslikud analüüsid
  • Valik kui protsess ja valitsuse ebaõnnestumise põhjused
  • Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas?
  • Haridus
  • Tervishoid
  • Linnade kujundus ja eluase
  • Keskkond
  • Ühiskondadena
  • Protsess
  • a. esimese
  • heaoluriigi sajandiks
  • turutõrked
  • FISKAALPOLIITIKA JA EELARVE
  • Põhimõisted
  • Eelarve
  • tulud ja kulud
  • ülejäägiga
  • sisemine või väline
  • lisaeelarve
  • eelarve oleks tasakaalus majandustsükli
  • jooksul
  • fiscus
  • automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline
  • Automaatsed stabilisaatorid
  • Situatsioonikohane ehk suvaline
  • ekspansiivseks
  • kitsendavaks
  • RAHA OLEMUS JA PANGANDUS
  • Barterkaubanduse
  • funktsioone
  • Rahapakkumine
  • likviidsuse
  • tegurikuluks
  • Rahamõõdud
  • Rahanõudlus
  • kolm
  • nõudluse
  • motiivi
  • Kommertspank
  • kasumi
  • Keskpanka
  • põhiülesanded
  • kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte
  • Rahaloomine
  • Rahapoliitika
  • Vastavateks vahenditeks
  • Diskontomäär
  • Kohustusliku reservimäära
  • Avaturuoperatsioonid
  • ÄRITSÜKKEL JA TÖÖTUS
  • Äritsükli olemus ja põhjused
  • Potentsiaalseks tootmismahuks
  • Äritsükkel
  • erinevaid
  • tipus
  • alangus
  • depressiooniks
  • Retsessioon
  • Majandustsükli tekkepõhjused jaotatakse kaheks
  • Sisemised
  • Välised
  • Tsüklite prognoosimine
  • Kahte ühesugust tsüklit maailma majanduse ajalugu ei tunne, nad erinevad
  • üksteisest kestuse ja kõikumise amplituudide poolest ning ka põhjused on erinevad
  • Termin “tsükkel” viitab teatud perioodilisusele, tegelikkuses näeb tsükkel rohkem
  • välja ebakorrapärase majanduse kõikumisena kui reeglipärasuse peegeldusena
  • Eristatakse lükikest, keskmiselt 44 kuud ja pikka, keskmiselt 8 aastat. Keskmiseks
  • majandustsükli pikkuseks loetakse 3,5 aastat. Tuuakse välja nimelisi tsükleid
  • vastavalt tsükleid uurinud ja analüüsinud majandusteadlastele. Simon Kuznetsi
  • tsükli pikkuseks peetakse 15-20 aastat ja Kondratieffi tsükkel on väga pikk - 50-60
  • aastat
  • indikaator
  • Töötuse olemus
  • Tööhõive
  • Töötus
  • Töötuks
  • Töötavaks ehk hõivatuks
  • Tööjõud moodustub
  • Heidutatud
  • Töötuse vormid (liigid) ja mõõtmine
  • Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne
  • Struktuurne töötus
  • Tsükliline töötus
  • aja pikkust
  • pikaajaliseks
  • õõtmise erinevad viisid
  • INFLATSIOON
  • Inflatsiooni olemus
  • Inflatsiooniks
  • Inflatsioonimäära
  • deflatsiooniks
  • disinflatsiooniks
  • Inflatsiooni mõõtmine
  • Inflatsiooni
  • Tähtsamad nendest oleksid järgmised
  • *tarbijahinnaindeks (THI inglise keeles CPI)
  • THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud
  • ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga
  • Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI – baasperioodi THI) /
  • baasperioodi THI)) x 100
  • *tootjahinnaindeks(PPI)
  • SKP deflaator
  • Inflatsiooni liigid
  • nõudlus- ja pakkumis- ehk
  • kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon
  • Inflatsiooni spiraalid
  • nimetatakse
  • inflatsiooni spiraaliks
  • Inflatsiooni kasud ja kahjud
  • Inflatsiooni puhul tuuakse esile nii võitjaid kui kaotajaid
  • Eesti olukorda
  • ETTEVÕTE, TEMA ÜHISKONDLIK, MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK ÜMBRUS
  • Ettevõtte funktsioonid ja tüübid
  • ökonoomikaga
  • ärikorraldusega
  • firmaökonoomikaks
  • ettevõtte
  • majandusõpetuseks ( inglise keeles business administration )
  • jaotada
  • Jaotus majandusharust lähtudes
  • Toodangu iseloomust
  • Peamise tootmisteguri järgi
  • Ühiskondlik ümbrus
  • Ühiskondlik ümbrus
  • Majanduslik ümbrus
  • Majanduskorraldus
  • Liberalismi aluseks
  • on sotsialismi ja kommunismi
  • turumajanduse mudelit
  • *sotsiaalne turumajandus
  • *tarbijale orienteeritud turumajandus
  • *administratiivselt juhitav turumajandus
  • järgmised
  • Majanduslik areng
  • Maksusüsteem
  • Õiguslik ümbrus
  • Ettevõtetevaheline ja ettevõttesisene tegevus reguleeritud seaduste ja mitmesuguste
  • aluseks on põhikiri, kus on sätestatud
  • järgmised küsimused
  • Riik sekkub ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse
  • regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine
  • järgmisi vahendeid
  • Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid)
  • Peale eeltoodu on erinevaid ettevõtete tüüpe, mis võivad olla allvormid või
  • kombinatsioonid. Isikuühingu puhul on oluline konkreetse isiku side ühinguga
  • Kapitaliühingu puhul jääb kapitaliomaniku isik anonüümseks
  • Eraettevõte
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Aktsiaselts
  • Aktsiaseltsi nõukogu
  • Aktsiaseltsis on juhtimine ja omand rangelt eraldatud, aktsionäride ja direktsiooni
  • lahutamine on reaalne, mitte formaalne. Juhatus koosneb kapitaliomanike ja
  • töövõtjate esindajatest ( 30-50 % liikmetest). Aktsiaselts on eelistatuim vorm suurte
  • ettevõtete puhul, kus kapitalivajadus on suur
  • Osaühing
  • Kooperatiivid
  • Õigusvormi valiku kriteeriumid
  • Töösuhted
  • Riik kaitseb
  • Tegevuse eesmärgid
  • kasumi maksimeerimine
  • Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha
  • kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised
  • Mittemonetaarsed eesmärgid
  • peaeesmärk ja vahe-eesmärgid
  • järgmisi põhinäitajaid
  • rentaablus
  • kassavoog
  • mõõdet
  • ETTEVÕTTE VARUSTAMINE TOOTMISTEGURITEGA
  • Olemus ja eesmärgid
  • Varustamise põhiküsimused
  • Mida hankida
  • Millal hankida
  • Kellelt ja kelle abi kasutada
  • Kust hankida
  • Varustamise planeerimine
  • väärtusest
  • Kokkuvõtvalt
  • Hangete sooritamise etapid
  • Tellimislepingu olulised punktid
  • Laomajandus
  • Laomajanduse ülesanded
  • Tellimuspunkti meetodit
  • Tellimusrütmi meetodi
  • Loodussäästlikud tehnilised lahendused on olulised
  • transportimisel ja ladustamisel
  • TOOTMISE ORGANISEERIMINE, TULU, KULUD JA KASUMID
  • Tootmise organisatsioon
  • ettevõtted
  • mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja
  • millise hinnaga seda pakutakse
  • Ettevõtet
  • vajab
  • kasumit taotlevateks ja
  • kasumit mittetaotlevateks
  • kasumit taotlevad
  • Tootmine
  • Tootmisprotsessis
  • Võttes
  • aluseks omandivormi, organisatsioonilise struktuuri ja vastutuse astme
  • Kasutatakse järgmisi lühendeid ja määratlusi
  • Ainuomaniku ettevõte
  • füüsilisest isikust
  • ettevõtjaks (FIE)
  • Täisühing
  • osaühingud
  • aktsia
  • Lihtaktsia
  • Eelisaktsia
  • Dividendiks
  • Kontrollpakiks
  • füüsiliseks
  • e. reaalkapitaliks
  • enesefinantseerimisega
  • võõrvahendite
  • juurdehankimisega
  • bilanssi
  • aktiva ja passiva
  • Tootmisfunktsioon
  • Tootmise
  • Tootmisfunktsioon
  • Tema abil väljendatakse maksimaalse
  • toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. Matemaatiliselt
  • väljendatakse
  • Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L)
  • tootmisvõimaluste
  • Tootmistegurid jaotatakse
  • Tehnilise efektiivsuse
  • Majandusliku efektiivsuse
  • Isokvant ehk
  • joon
  • Mastaabiefektiks
  • kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti
  • Püsivaks
  • kahaneva efektiga
  • kasvava mastaabiefektiga
  • Majanduslikud kulud ja kasumid
  • kaudseid ja
  • otsesed
  • kaudsed
  • tulu - raamatupidamislikud kulud
  • otsesed + kaudsed)
  • ei piirdu kulud raamatupidamislikega
  • Kaudne kulu
  • Kogukulu = raamatupidamislik + kaudne kulu
  • Normaalkasum = kaudsed kulud
  • Normaalkasum
  • majanduskasumiks ehk lisakasumiks
  • Majanduskasum = kogutulu – kogukulu
  • Normaalkasum
  • kui majanduskasum on
  • Nullist suurem
  • Lühiperioodi ja pika perioodi kulud
  • Lühiperioodil
  • Pikk periood
  • Ülipika perioodi
  • Sisendi keskmiseks produktiks (AP)
  • Sisendi piirproduktiks (MP)
  • Üldiselt MP võrdub
  • Kahaneva piirtootlikkuse seadus ehk kahanevate tulude seadus
  • Kulusid on võimalik liigitada
  • Lühiperioodi kulud
  • muutuvkuludeks
  • Kogukulu (TC) = püsikulu (FC) + muutuvkulu(VC)
  • keskmised kulud
  • keskmine kogukulu ATC, keskmine muutuvkulu AVC, keskmine püsikulu AFC
  • Piirkulu MC
  • ATC ja AVC kõverad
  • MC kõver
  • Pikal perioodil ei ole püsikulusid
  • keskmist kogukulu LAC
  • Firma tootmisotsused
  • ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millise
  • Piirtulu MP
  • Reegel MC = MR
  • kuldreegel
  • Pikal perioodil optimaalne on kogus, kus LMC = MR
  • Peab olema täidetud tingimus hind P > ATC (LAC)
  • Lühiperioodil on optimaalne tootmiskogus, kus MC = MR
  • Firma saab kasumit, kui P > ATC, jätkab tootmist
  • Firma saab kahjumit, kui P < ATC
  • Ta jätkab lühiperioodil kahjumiga töötamist, kui hind P > AVC
  • Sulgemispunkt ehk väljumispunkt
  • P = AVC. Kahjum on võrdne kogu püsikuluga
  • Kui hind langeb
  • seega P < AVC
  • TURUSTAMINE
  • Turustamise olemus
  • Turustamine
  • Marketing ja turustamine
  • Võimaluste analüüs ja eesmärgid
  • Turundusmeetmed
  • Tootega seotud meetmestik
  • hinnaga seotud meetmestik
  • jaotamisega seotud meetmestik
  • suhtlemisega seotud meetmestik
  • Tarbijakaitse
  • Reklaam
  • suveräänse tarbija kontseptsioon”
  • pessimistlik tarbija
  • taustsüsteemis
  • Abinõud selleks
  • FINANTSMAJANDUS
  • Põhiseisukohad
  • Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne
  • maksevõimelisuse ehk likviidsuse
  • tagamiseks
  • tasakaalus olevaks
  • maksevõimeline ehk
  • likviidne
  • Kapitalivajaduseks
  • likviidsusvalmidus
  • võõrkapitalina
  • dividende
  • rahavoogusid kui finantsmajanduse objekte
  • KASSA – likviidsed vahendid
  • Kassavoog
  • Võõrkapitali protsendid, dividendid
  • ETTEVÕTTE KASSAVOOG
  • Palgad
  • Kapitalivajaduste hindamine ja pikaajaline finantseerimine
  • Kapitaliks
  • Kapitalivajadus
  • teatud ajamomendil
  • kumuleeruvalt, kasvavalt arvestades
  • kapitali seotuse ajast
  • Kapitaliseotuse aeg sõltub
  • Ettevõtte arvelduste juhtimisel
  • Pikaajalisel finantseerimisel on 3 põhimõtet
  • kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine
  • uue kapitali juurdetoomine ehk finantseerimine
  • a)kapital tuleb osanikelt(omanikelt) – omakapital- või krediidina – võõrkapitalina
  • b)sise- ja välisfinantseerimine
  • likviidsusreservide loomine
  • likviidsusreservideks
  • likviidsusvalmiduse aste
  • Lühiajaline finantseerimine
  • mõnda päeva
  • finantsprognoos ja
  • lühiajaline finantsplaan, mis tuleneb prognoosist
  • kindlad reeglid
  • suhetel ettevõtte omandi- ja kapitalistruktuuris
  • Horisontaalsed finantseerimisreeglid
  • Kuldne finantseerimisreegel
  • Kuldne bilansireegel
  • vertikaalne finantseerimisreegel
  • niinimetatud 1:1 reegel
  • JUHTIMINE: STRATEEGILINE JUHTIMINE, PERSONALIMAJANDUS;
  • ETTEVÕTTE ORGANISATSIOON
  • Planeerimise etapid
  • eeldab planeerimist
  • Planeerimise objektiks
  • Planeerimine on
  • Prognoos on
  • Planeerimise kui protsessi etapid
  • info kogumine
  • alternatiivplaanide-stsenaariumide väljatöötamine;
  • alternatiivide otsustav valik
  • Plaanisüsteemi kuuluvad
  • kontseptsioon
  • strateegiline plaan(pikaajaline plaan)
  • operatiivne planeerimine
  • ülalt
  • alla-, alt-üles- ja ülalt-alla/alt üles-planeerimist
  • Ülalt-alla-planeerimine
  • Alt-üles-planeerimine
  • Planeerimise meetodid
  • Strateegiline planeerimine
  • ettevõtte otsustusteooria
  • minimaks
  • b) maksimaks
  • Operatsioonianalüüs
  • Controlling
  • Personaliga varustatuse põhimõtted
  • Ettevõtte haridustöö korraldus
  • Ergutamine
  • Juhtimine ja juhi omadused
  • ettevõtte kultuur”
  • Juhi käitumise määravad 3 tunnust
  • Juhtimisteoorias
  • juhtimisstiili: autoritaarne, patriarhaalne
  • informeeriv, soovitusi andev, koostöövalmis, osavõtlik ja demokraatlik
  • Eduka juhi omadused
  • Organisatsiooni mõiste
  • Juhtimissüsteemid
  • Organisatsiooni areng
  • PALK JA OSALUS ETTVÕTTE KASUMIS
  • Väärtuse loomise ja jaotamise põhimõtted
  • nõudjaõigus ja tulemusõigus
  • Töö hind (hindamine)
  • summaarset töö hindamist ja analüütilist töö
  • hindamist
  • kvantitatiivse mõõtmisviisiga, siin tuuakse välja
  • reastamist ja grupeerimist
  • Mõõtmisviis
  • Palgavormid
  • Ajapalga
  • Akordpalga
  • Normaalajaks
  • Preemiapalk
  • Kasumi jaotamine
  • Kasumijaotust võib korraldada erinevalt
  • Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel?
  • Ettevõtte sotsiaalabi töötajatele
  • Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt
  • majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised

Kommentaarid (1)

DAN1K profiilipilt
18:29 15-01-2016


Sarnased materjalid

24
docx
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
30
docx
Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
64
pdf
Majandusteooria
15
doc
Sissejuhatus majandusteooriasse
72
docx
Majanduse alused
37
doc
Majandusteooria
4
doc
Sissejuhatus majandusteooriasse-mõisted
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !