Sissejuhatus majandusteooriasse (1)

3 HALB
 
Säutsu twitteris

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT)

ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES

SISSEJUHATUS
MAJANDUSTEOORIASSE
külalisõppejõud Raissa Kokkota
MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE
MEETODID JA VAHENDID

1.Majandusteaduse olemus
1.1.Majandusteadus
1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika

2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid

3.Turg ja majandus
3.1.Majandusagendid
3.2.Majandussektorid
3.3.Tulu ja kulu ringkäik

4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel

4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs
4.2.Teooriad ja mudelid

4.3.Majandusanalüüsi keeled

4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused

5.Tootmisvõimaluste kõver

5.1.Olemus ja graafiline kujutamine

5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked
5.3. Alternatiivkulu

1.Majandusteaduse olemus

1.1.Majandusteadus < strong >TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics

OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades

Majandus Seadus
Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused ,
ühiskonna(sotsiaal-) teadused , reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne.
Majandusteadus on sotsiaalteadus , mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste
majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest
rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist
inimeste vajaduste rahuldamiseks.

1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika

Majandust analüü sides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja
makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik
lähenemine , on erinevad uurimisobjektid . Mikroökonoomika on teoreetiline
majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu
kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikro ökonoomika pühendub
majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või
2
tootmisharu . Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse
saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele
kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikro ökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks.
Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks.

98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus majandusteooriasse #1 Sissejuhatus majandusteooriasse #2 Sissejuhatus majandusteooriasse #3 Sissejuhatus majandusteooriasse #4 Sissejuhatus majandusteooriasse #5 Sissejuhatus majandusteooriasse #6 Sissejuhatus majandusteooriasse #7 Sissejuhatus majandusteooriasse #8 Sissejuhatus majandusteooriasse #9 Sissejuhatus majandusteooriasse #10 Sissejuhatus majandusteooriasse #11 Sissejuhatus majandusteooriasse #12 Sissejuhatus majandusteooriasse #13 Sissejuhatus majandusteooriasse #14 Sissejuhatus majandusteooriasse #15 Sissejuhatus majandusteooriasse #16 Sissejuhatus majandusteooriasse #17 Sissejuhatus majandusteooriasse #18 Sissejuhatus majandusteooriasse #19 Sissejuhatus majandusteooriasse #20 Sissejuhatus majandusteooriasse #21 Sissejuhatus majandusteooriasse #22 Sissejuhatus majandusteooriasse #23 Sissejuhatus majandusteooriasse #24 Sissejuhatus majandusteooriasse #25 Sissejuhatus majandusteooriasse #26 Sissejuhatus majandusteooriasse #27 Sissejuhatus majandusteooriasse #28 Sissejuhatus majandusteooriasse #29 Sissejuhatus majandusteooriasse #30 Sissejuhatus majandusteooriasse #31 Sissejuhatus majandusteooriasse #32 Sissejuhatus majandusteooriasse #33 Sissejuhatus majandusteooriasse #34 Sissejuhatus majandusteooriasse #35 Sissejuhatus majandusteooriasse #36 Sissejuhatus majandusteooriasse #37 Sissejuhatus majandusteooriasse #38 Sissejuhatus majandusteooriasse #39 Sissejuhatus majandusteooriasse #40 Sissejuhatus majandusteooriasse #41 Sissejuhatus majandusteooriasse #42 Sissejuhatus majandusteooriasse #43 Sissejuhatus majandusteooriasse #44 Sissejuhatus majandusteooriasse #45 Sissejuhatus majandusteooriasse #46 Sissejuhatus majandusteooriasse #47 Sissejuhatus majandusteooriasse #48 Sissejuhatus majandusteooriasse #49 Sissejuhatus majandusteooriasse #50 Sissejuhatus majandusteooriasse #51 Sissejuhatus majandusteooriasse #52 Sissejuhatus majandusteooriasse #53 Sissejuhatus majandusteooriasse #54 Sissejuhatus majandusteooriasse #55 Sissejuhatus majandusteooriasse #56 Sissejuhatus majandusteooriasse #57 Sissejuhatus majandusteooriasse #58
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annelirosman Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • MIDA toota? KUIDAS toota ?
  • Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas ?
  • Mis on tehtud viimase saja aasta jooksul ?
  • Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel ?

Mõisted

majandusteadus, majandusteadus, hinnasüsteemi kujunemine, valitsuse ülesandeks, muu maailma, ressursid, alternatiivkulu, konstantsed alternatiivkulud, efektiivset, turu struktuur, graafiliselt kujutades, supply, tüüpilisemad, keerukamad, miinimumhind, maksimumhind, tarbijate puhul, lineaarsel nõudluskõveral, reaalne skp, püsivhindade aluseks, koguinvesteering, läks skp, majandusprobleeme, skp, majandusnäitajatest, skp absoluutväärtused, põhinäitajad, konstant c, hüpoteesil, segamajandus, laiemas tähenduses, paternalism, kontseptsiooni puhul, turutõrked, neid kaupu, erakaubad, erakaubad, välismõju, ühiskonnas tervikuna, halduspoliitika, heaoluriigi sajandiks, puudujäägiga, osa majandusteadlasi, automaatsed stabilisaatorid, vahetusvahend, maksevahend, väärtusmõõt, akumulatsioonivahend, rahamõõdud, rahanõudlus, äritehingute nõudlus, spekulatiivne nõudlus, vastavateks vahenditeks, majandusteadlased, tsüklite puhul, retsessioon, töötavaks, struktuurne töötus, kaotajateks, tarbijahinnaindeksi väärtused, humanitaar, omanikud, krediteerijad, kommertslik, ühiskondlik ümbrus, liberalismi aluseks, vastupidine lähenemine, mõlemad toodud, huvide kaitsmiseks, majanduslik areng, maksusüsteem, eraettevõte, täisühing, aktsiaselts, aktsiaseltsi struktuur, aktsiaseltsis, aktsiaselts, osaühing, kooperatiivid, eeltoodud tüüpe, koalitsioonivabadus, seadustel, siduvateks, rentaablus, keskkonnakaitsel, tellimispunkt, laomajandus, aktsiaselts, aktsiaselts, dividendiks, kontrollpakiks, passiva poolel, samatoodangu joon, mastaabiefektiks, kaudne kulu, normaalkasum, pikk periood, ressurssikogus, kulusid, analüüsi seisukohast, piirkulu mc, piirtulu mp, marketing, varustus, turustusprobleemid, klassikaliseks kriteeriumiks, püstitatud eesmärgid, toodete puhul, turumajanduse tingimustes, reklaam, kapitalivajaduseks, hankijad, tähtsaim sissetulek, kapitaliks, teatud ajamomendil, pikaajalisel finantseerimisel, tähtsaim tunnus, omafinantseerimine, kapitaliühingutes, võõrkapitali andmine, sisefinantseerimise võimaluseks, ettevõtte töötajad, finantsmajanduses, riski seisukohalt, planeerimise objektiks, planeerimine, planeerimise aluseks, planeerimise põhiprobleemiks, tehakse swot, ülalt, infopuudus, alt, ettevõtte otsustusteooria, operatsioonianalüüs, controlling, controllingu põhielementideks, controllingu sammud, personaliarendamine, äärmuslikeks juhtudeks, juhtimisteoorias, sotsio, juhtimissüsteemid, palgad, hindamise ülesandeks, töö intensiivsus, normaalajaks, kasumijaotuse puhul, ametiühingute suhtumine, konkreetseid vorme, abistamise motiivid, ametiühingud

Sisukord

  • TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT)
  • ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES
  • SISSEJUHATUS
  • MAJANDUSTEOORIASSE

Teemad

  • MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE
  • MEETODID JA VAHENDID
  • Majandusteaduse olemus
  • Majandusteadus
  • Mikroökonoomika ja makroökonoomika
  • Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid
  • Turg ja majandus
  • Majandusagendid
  • Majandussektorid
  • Tulu ja kulu ringkäik
  • Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
  • Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs
  • Teooriad ja mudelid
  • Majandusanalüüsi keeled
  • Tüüpilised vead ehk eksi järeldused
  • Tootmisvõimaluste kõver
  • Olemus ja graafiline kujutamine
  • Tootmisvõimaluste kõvera nihked
  • Alternatiivkulu
  • TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi
  • MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika
  • OIKOS
  • NOMOS
  • Majandus
  • Seadus
  • Majandusteadus
  • Uurib
  • mikrotasandil ja
  • makrotasandil
  • Mikroökonoomika
  • mikroökonoomikat ka hinnateooriaks
  • Makroökonoomika
  • Makroökonoomika eraldus
  • MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota?
  • Majandussüsteem
  • MAJANDUSSÜSTEEMID
  • traditsiooniline, tavamajandus
  • plaani- ehk käsumajandus
  • turumajandus
  • segamajandus
  • Majandusagentideks on majapidamised
  • ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm
  • suletud majandusega
  • Majapidamise
  • Ettevõte
  • Avaliku sektori
  • Muu maailma
  • Sõltuvalt sellest
  • turusektoriks ja turuväliseks sektoriks
  • erasektoriks
  • või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks )
  • Tulude ja kulude ringkäik
  • TULUDE – KULUDE RINGKÄIK
  • Hüviste turg
  • Majapidamised
  • Valitsus
  • Ettevõtted
  • Tootmistegurite turg
  • Positivistlik analüüs
  • Normatiivne analüüs
  • MUUTUJAD: *
  • MUUTUJAD
  • Mudel
  • MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID
  • Probleemi, nähtuse valimine
  • Mudeli vahendite valimine
  • *Loogiliste järelduste tegemine
  • *Kontrollimine
  • Majandusanalüüsi keeled ( võimalused )
  • *Verbaalne
  • *Graafiline
  • *Matemaatiline
  • *Vale põhjuse viga ehk post.hoc
  • *Kompositsiooni viga
  • *Ceteris paribus
  • Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu
  • Olemus ja eeldused
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER
  • Kujutamise (konstrueerimise) eeldused
  • efektiivne tootmine
  • Ressurssid on fikseeritud
  • Tehnoloogia on fikseeritud
  • kahe kauba tootmist
  • kindlal ajamomendil
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS
  • Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus
  • On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes
  • Kuju seondub alternatiivkuluga
  • TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust
  • ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu
  • ekstreemsed
  • *efektiivsed
  • *ebaefektiivsed
  • *võimatud
  • POSITIVISTLIK LÄHENEMINE – sel juhul selgitatakse olukorda nii, nagu ta
  • graafikul näha on
  • NORMATIIVNE LÄHENEMINE – selgitamisel võetakse aluseks mingi kriteerium
  • *Väljapoole
  • *Edasine kõvera asukoht
  • Nihe ühest otspunktist
  • ALTERNATIIVKULU
  • TOOTMISPROTSESSI *
  • alternatiivkulu ehk loobumiskulu
  • ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost
  • Tuleneb
  • Alternatiivkulu
  • Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra
  • tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast
  • Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra
  • tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast
  • füüsilistes ühikutes
  • Piir- ehk marginaalne alternatiivkulu
  • Efektiivsuse olemus
  • Tootmistegurite efektiivse
  • Hüviste optimaalse
  • Kui ühiskonnas on nimetatud olukord, määratletakse seda kui PARETO
  • efektiivset-optimaalset
  • kasutatakse suhtelise eelise
  • David Ricardo
  • Absoluutne eelis
  • Suhteline eelis
  • NÕUDLUS JA PAKKUMINE
  • Turu olemus
  • Nõudlusseadus
  • Nõudlust mõjutavad tegurid
  • Pakkumisseadus
  • Pakkumist mõjutavad tegurid
  • Nõudluse ja pakkumise tasakaal
  • Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine
  • Maksimum- ja miinimumhind
  • TURG
  • TURU STRUKTUUR
  • Täieliku konkurentsi turg
  • Mittetäieliku konkurentsi turg
  • Nõudlusseadus
  • Nõutav kogus
  • väärtuse rahaline väljendus
  • Nõudlus – “Demand”
  • Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?
  • *piirkasulikkuse langus
  • *asendusefekt
  • suhteliselt
  • *sissetulekuefekt
  • Turunõudlus
  • Nõudlust mõjutavad tegurid
  • Nõudlust
  • *tarbijate sissetulek
  • *teiste hüviste hinnad
  • *tarbijate ootused
  • *tarbijate arv
  • *tarbijate maitse ja eelistused
  • Pakkumisseadus
  • Pakutav kogus
  • Pakkumine
  • Supply
  • Pakkumiskõvera kuju põhjendused
  • Turupakkumine
  • Pakkumist mõjutavad tegurid
  • PAKKUMIST
  • *pakkujate arv
  • *tehnoloogia tase ja areng
  • *tootmistegurite(ressursside hinnad)
  • *alternatiivsete kaupade hinnad
  • *maksud ja subsiidiumid
  • *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes
  • nõudluse ja pakkumise
  • tasakaal
  • Tasakaaluhinna ja –koguse muutused on tavalised turutingimustes
  • Mõnikord
  • NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
  • Nõudluse hinnaelastsus
  • ELASTSUS selgitab
  • Joonis selgitab
  • Nõudluskõver D
  • arvutatakse järgmiselt
  • kauba x koguse muutus %-des
  • kauba x hinna muutus %-des
  • negatiivne
  • absoluutväärtust
  • ELASTSUSE liigid
  • täielikult elastne
  • täielikult mitteelastne
  • väärtus
  • aritmeetilisest keskmisest hinnast ja
  • aritmeetilisest keskmisest kogusest
  • p(q
  • Tähtsamad mõjutavad
  • tegurid
  • Pakkumise hinnaelastsus
  • pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti
  • koefitsiendi väärtus positiivne
  • Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des
  • mõjurid on järgmised
  • Teised elastsuse näitajad
  • Nõudluse sissetuleku elastsus
  • Nõudluse ristelastsus
  • Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos
  • RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS
  • Makroökonoomika olemus
  • Makroökonoomika
  • üld- ehk agregaatnäitajaid
  • tekkis
  • saj
  • JOHN MAYNARD KEYNES
  • keyneslased ja
  • klassikud
  • Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt
  • SNA süsteem( System of National Accounts
  • sisemajanduse koguprodukt(SKP)
  • Rahvuslik koguprodukt (RKP)
  • Nominaalne SKP
  • Reaalne SKP
  • SKP deflaator
  • Sisemajanduse koguprodukti arvutamine
  • Kulutuste ehk tarbimise meetod
  • osalejate kogunõudlusest
  • Tarbimiskulutused (C
  • Investeerimiskulutused (I ) on
  • Avaliku sektori kulutused (G
  • Netoeksport (X - M )
  • SKP = C + I + G + (X - M)
  • Eesti Statistikaametis arvutatakse SKP-d institutsiooniliste sektorite kaupa: *kaupu
  • ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor, *finantssektor, *valitsemissektor
  • *kodumajapidamisi
  • teenindavad
  • kasumitaotluseta
  • institutsioonid
  • *kodumajapidamised, *muu maailm
  • Sissetulekute meetod ehk tulu meetod
  • tulu ehk sissetulekut
  • Sissetulekud võivad olla järgmised
  • Palgad
  • Rent
  • Intressid
  • Kasum
  • sisemajanduse puhastulu(NDI
  • nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades
  • Rahvuslik puhastulu (NNI
  • Isiklik tulu(PI
  • Kasutatav tulu(Yd)
  • SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid
  • amortisatsioon + kaudsed maksed
  • Amortisatsioon
  • Kaudsed maksud
  • Tootmismeetod
  • lisandunud
  • väärtuse kontseptsiooniks
  • Näide: toote hinna kujunemine
  • Sisemajanduse koguprodukt kui majandusnäitaja ja heaolu olemus
  • esimest korda
  • suurima majandusillusiooni
  • Genuine Progress Indicator(GPI) ehk tegeliku
  • Varimajandus
  • must majandus(
  • Varimajanduse mahu hindamise meetoditest on kasutatavamad järgmised
  • *võrdlusmeetod
  • *sensitiivse analüüsi meetod
  • *käibeloleva rahamassi uuringud
  • *statistilised uurimused ja vaatlused
  • uuringud
  • 1997 tõusujoones
  • Eesti Vabariigi SKP arvulised väärtused (miljonit krooni)
  • sõltuvust
  • väliskeskkonnast
  • TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE
  • Makroökonoomika lihtne mudel
  • on kogukulutused
  • Eeldatakse
  • Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused
  • Yd = Y = C + Id
  • Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon
  • Tarbimine
  • Autonoomne tarbimine
  • Indutseeritud tarbimine
  • Tarbimisfunktsioon
  • C = f (Yd) seos pikal perioodil
  • C = Ca + cYd
  • Arvuline näide
  • Säästmine ja säästmisfunktsioon
  • Säästmine
  • MPS =
  • APS = S / Yd
  • Eelnenud arvnäites S = -400 + 0,3Yd
  • Näide
  • Tarbimisteooriad
  • *Absoluutse tulu hüpotees
  • *Suhtelise tulu hüpotees
  • *Elukaare hüpotees
  • *Püsiva tulu hüpotees
  • Investeerimine ja tasakaal lihtsas majandusmudelis
  • INVESTEERIMINE tuleneb INVESTIRE ladina keeles “rõivastama ”, “ametisse
  • seadma”
  • Erainvesteeringud
  • Investeeringute nõudlus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda
  • väiksem on investeeringute nõutav kogus
  • Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute
  • nõudluskõverat kas paremale või vasakule
  • Nominaalne intressimäär
  • Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) – inflatsiooni %
  • Planeeritud investeeringud
  • Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb
  • müümata
  • Kui tegelik SKP < plaanitud kulutused, varud hakkavad plaanimatult vähenema
  • sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi
  • Kui : I > Id ületootmine, tootmist vähendada
  • I < Id alatootmine, tootmist suurendada
  • Säästud võrduvad alati tegelike investeeringutega
  • S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id
  • Näide: Y kogutulu ehk toodang SKP, C eratarbimine. S sääst, Id planeeritud
  • investeering, E planeeritud kulutus
  • AVALIKU SEKTORI DEFINITSIOON JA TEGEVUS
  • Avaliku sektori üldolemus ja ülesanded
  • Avalik sektor(public sector
  • Avaliku sektori 3 tasandit
  • institutsionaalne
  • avalik majanduslik
  • avaliku sektori rahandus
  • Riigi rahandus(public finance)
  • Avalik haldus(public administration)
  • Avaliku sektori ökonoomika(public economics)
  • Heaoluökonoomika(welfare economics)
  • tänapäeval eksisteeriv vaba turumajandus, mida valitsus teatud
  • määral reguleerib majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja turutõrgete
  • tagajärgede pehmendamiseks. Segamajanduses on elemente tava-, plaani- ja puhtast
  • turumajandusest
  • Võib lisaks valitsuse tegevusele avalikuks nimetada iga
  • majanduslikku tegevust, millega kaasatakse avalikkust ehk elanikkonda. Ettevõtet
  • nimetatakse avalikuks kui tema aktsiad on börsile viidud, sest siis on juba seaduste
  • kaudu nõutud mitmesugust informatsiooni ettevõtte kohta. Avalikuks ettevõtteks on
  • ka mitmesugused investeerimisfondid, nende tegevusele on kehtestatud
  • seadusandlusega väga erinevaid nõudeid
  • mõistet valitsus kasutatakse kitsamas ja laiemas
  • tähenduses. Kitsamas tähenduses moodustab valitsuse kesk- ja kohalik täitevvõim
  • see on ka avalik sektor kitsas mõistes. Laiemas tähenduses on avaliku sektori all ka
  • need asutused ja organisatsioonid, kelle tegevuse rahastamiseks ei kasutata
  • maksutulu ja seega ei finantseerita neid riigieelarvest ega kohalike omavalitsuste
  • eelarvetest. Näiteks on need kasumit mittetaotlevad organisatsioonid
  • mittetulundusühingud), riigi- ja munitsipaalettevõtted, riigi keskpank, kelle
  • ülesandeks on rahapoliitika kujundamine
  • tema funktsioonidest, need on
  • järgmised
  • tähendab isalikkust, valitsus teab inimestest paremini, mis on neile
  • kasulik ja seega peab sekkuma mitmesuguste kohustuste kehtestamisega. Näiteks
  • kohustuslik algharidus
  • Avalikud ja erahüvised
  • puhtaid ja mittepuhtaid avalikke hüviseid
  • hüvisteks
  • riigieelarvest
  • öövahi riigiks
  • Mittepuhtad avalikud kaubad ja teenused on tervishoid, haridus, kultuur
  • toetava iseloomuga
  • Erasektoris
  • kasumit - aluseks on kasum
  • Avaliku sektori vajadus - kuna turumehhanism ei rakendu
  • Turumehhanism ei ole teatud olukordades efektiivne, kuna ei ole tegemist täieliku
  • konkurentsi turgudega. Tavaliselt tuuakse välja 6 sellist olukorda. Neid nimetatakse
  • ja nende olemasolu tõttu reaalses majanduselus peabki valitsus
  • sekkuma ja tegutsema
  • Avalike hüviste mittevälistatavus ja mitterivaalsus
  • ühiskondlikeks ehk avalikeks kaupadeks
  • Puhastel avalikel kaupadel on 2 omadust
  • mittevälistatavus
  • mitterivaalsus ehk konkurentsitus
  • piirkulu
  • mõiste( MC
  • Avaliku kauba puhul MC = 0, erakaubal MC ei ole null
  • järeldus: ei ole mõtet puhaste avalike kaupade
  • tarbijate arvu piirata ja normeerida
  • Tasuta kaasasõitja
  • Erakaubad on välistatavad ja rivaalid
  • Välismõjud ja valitsuse käitumine
  • Välismõju
  • välistuludeks ehk positiivseks
  • välismõjuks ja kuludeks ehk negatiivseteks välismõjudeks
  • Positiivse välismõju
  • Negatiivsete välismõjudena
  • Välistulud ja- kulud ei kajastu hinnamehhanismis
  • sotsiaalsed kulud ja tulud
  • reguleerida tegevust
  • kehtestatakse normatiivid ja trahvid ületamise eest ja positiivsete puhul kasutatakse
  • preemiaid, subsiidiume
  • Coase`i teoreemi kohaselt
  • Avalik sektor ja turg kui teineteise täiendajad
  • Majanduslikud analüüsid
  • Valik kui protsess ja valitsuse ebaõnnestumise põhjused
  • Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas?
  • Haridus
  • Tervishoid
  • Linnade kujundus ja eluase
  • Keskkond
  • Ühiskondadena
  • Protsess
  • a. esimese
  • heaoluriigi sajandiks
  • turutõrked
  • FISKAALPOLIITIKA JA EELARVE
  • Põhimõisted
  • Eelarve
  • tulud ja kulud
  • ülejäägiga
  • sisemine või väline
  • lisaeelarve
  • eelarve oleks tasakaalus majandustsükli
  • jooksul
  • fiscus
  • automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline
  • Automaatsed stabilisaatorid
  • Situatsioonikohane ehk suvaline
  • ekspansiivseks
  • kitsendavaks
  • RAHA OLEMUS JA PANGANDUS
  • Barterkaubanduse
  • funktsioone
  • Rahapakkumine
  • likviidsuse
  • tegurikuluks
  • Rahamõõdud
  • Rahanõudlus
  • kolm
  • nõudluse
  • motiivi
  • Kommertspank
  • kasumi
  • Keskpanka
  • põhiülesanded
  • kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte
  • Rahaloomine
  • Rahapoliitika
  • Vastavateks vahenditeks
  • Diskontomäär
  • Kohustusliku reservimäära
  • Avaturuoperatsioonid
  • ÄRITSÜKKEL JA TÖÖTUS
  • Äritsükli olemus ja põhjused
  • Potentsiaalseks tootmismahuks
  • Äritsükkel
  • erinevaid
  • tipus
  • alangus
  • depressiooniks
  • Retsessioon
  • Majandustsükli tekkepõhjused jaotatakse kaheks
  • Sisemised
  • Välised
  • Tsüklite prognoosimine
  • Kahte ühesugust tsüklit maailma majanduse ajalugu ei tunne, nad erinevad
  • üksteisest kestuse ja kõikumise amplituudide poolest ning ka põhjused on erinevad
  • Termin “tsükkel” viitab teatud perioodilisusele, tegelikkuses näeb tsükkel rohkem
  • välja ebakorrapärase majanduse kõikumisena kui reeglipärasuse peegeldusena
  • Eristatakse lükikest, keskmiselt 44 kuud ja pikka, keskmiselt 8 aastat. Keskmiseks
  • majandustsükli pikkuseks loetakse 3,5 aastat. Tuuakse välja nimelisi tsükleid
  • vastavalt tsükleid uurinud ja analüüsinud majandusteadlastele. Simon Kuznetsi
  • tsükli pikkuseks peetakse 15-20 aastat ja Kondratieffi tsükkel on väga pikk - 50-60
  • aastat
  • indikaator
  • Töötuse olemus
  • Tööhõive
  • Töötus
  • Töötuks
  • Töötavaks ehk hõivatuks
  • Tööjõud moodustub
  • Heidutatud
  • Töötuse vormid (liigid) ja mõõtmine
  • Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne
  • Struktuurne töötus
  • Tsükliline töötus
  • aja pikkust
  • pikaajaliseks
  • õõtmise erinevad viisid
  • INFLATSIOON
  • Inflatsiooni olemus
  • Inflatsiooniks
  • Inflatsioonimäära
  • deflatsiooniks
  • disinflatsiooniks
  • Inflatsiooni mõõtmine
  • Inflatsiooni
  • Tähtsamad nendest oleksid järgmised
  • *tarbijahinnaindeks (THI inglise keeles CPI)
  • THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud
  • ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga
  • Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI – baasperioodi THI) /
  • baasperioodi THI)) x 100
  • *tootjahinnaindeks(PPI)
  • SKP deflaator
  • Inflatsiooni liigid
  • nõudlus- ja pakkumis- ehk
  • kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon
  • Inflatsiooni spiraalid
  • nimetatakse
  • inflatsiooni spiraaliks
  • Inflatsiooni kasud ja kahjud
  • Inflatsiooni puhul tuuakse esile nii võitjaid kui kaotajaid
  • Eesti olukorda
  • ETTEVÕTE, TEMA ÜHISKONDLIK, MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK ÜMBRUS
  • Ettevõtte funktsioonid ja tüübid
  • ökonoomikaga
  • ärikorraldusega
  • firmaökonoomikaks
  • ettevõtte
  • majandusõpetuseks ( inglise keeles business administration )
  • jaotada
  • Jaotus majandusharust lähtudes
  • Toodangu iseloomust
  • Peamise tootmisteguri järgi
  • Ühiskondlik ümbrus
  • Ühiskondlik ümbrus
  • Majanduslik ümbrus
  • Majanduskorraldus
  • Liberalismi aluseks
  • on sotsialismi ja kommunismi
  • turumajanduse mudelit
  • *sotsiaalne turumajandus
  • *tarbijale orienteeritud turumajandus
  • *administratiivselt juhitav turumajandus
  • järgmised
  • Majanduslik areng
  • Maksusüsteem
  • Õiguslik ümbrus
  • Ettevõtetevaheline ja ettevõttesisene tegevus reguleeritud seaduste ja mitmesuguste
  • aluseks on põhikiri, kus on sätestatud
  • järgmised küsimused
  • Riik sekkub ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse
  • regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine
  • järgmisi vahendeid
  • Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid)
  • Peale eeltoodu on erinevaid ettevõtete tüüpe, mis võivad olla allvormid või
  • kombinatsioonid. Isikuühingu puhul on oluline konkreetse isiku side ühinguga
  • Kapitaliühingu puhul jääb kapitaliomaniku isik anonüümseks
  • Eraettevõte
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Aktsiaselts
  • Aktsiaseltsi nõukogu
  • Aktsiaseltsis on juhtimine ja omand rangelt eraldatud, aktsionäride ja direktsiooni
  • lahutamine on reaalne, mitte formaalne. Juhatus koosneb kapitaliomanike ja
  • töövõtjate esindajatest ( 30-50 % liikmetest). Aktsiaselts on eelistatuim vorm suurte
  • ettevõtete puhul, kus kapitalivajadus on suur
  • Osaühing
  • Kooperatiivid
  • Õigusvormi valiku kriteeriumid
  • Töösuhted
  • Riik kaitseb
  • Tegevuse eesmärgid
  • kasumi maksimeerimine
  • Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha
  • kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised
  • Mittemonetaarsed eesmärgid
  • peaeesmärk ja vahe-eesmärgid
  • järgmisi põhinäitajaid
  • rentaablus
  • kassavoog
  • mõõdet
  • ETTEVÕTTE VARUSTAMINE TOOTMISTEGURITEGA
  • Olemus ja eesmärgid
  • Varustamise põhiküsimused
  • Mida hankida
  • Millal hankida
  • Kellelt ja kelle abi kasutada
  • Kust hankida
  • Varustamise planeerimine
  • väärtusest
  • Kokkuvõtvalt
  • Hangete sooritamise etapid
  • Tellimislepingu olulised punktid
  • Laomajandus
  • Laomajanduse ülesanded
  • Tellimuspunkti meetodit
  • Tellimusrütmi meetodi
  • Loodussäästlikud tehnilised lahendused on olulised
  • transportimisel ja ladustamisel
  • TOOTMISE ORGANISEERIMINE, TULU, KULUD JA KASUMID
  • Tootmise organisatsioon
  • ettevõtted
  • mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja
  • millise hinnaga seda pakutakse
  • Ettevõtet
  • vajab
  • kasumit taotlevateks ja
  • kasumit mittetaotlevateks
  • kasumit taotlevad
  • Tootmine
  • Tootmisprotsessis
  • Võttes
  • aluseks omandivormi, organisatsioonilise struktuuri ja vastutuse astme
  • Kasutatakse järgmisi lühendeid ja määratlusi
  • Ainuomaniku ettevõte
  • füüsilisest isikust
  • ettevõtjaks (FIE)
  • Täisühing
  • osaühingud
  • aktsia
  • Lihtaktsia
  • Eelisaktsia
  • Dividendiks
  • Kontrollpakiks
  • füüsiliseks
  • e. reaalkapitaliks
  • enesefinantseerimisega
  • võõrvahendite
  • juurdehankimisega
  • bilanssi
  • aktiva ja passiva
  • Tootmisfunktsioon
  • Tootmise
  • Tootmisfunktsioon
  • Tema abil väljendatakse maksimaalse
  • toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. Matemaatiliselt
  • väljendatakse
  • Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L)
  • tootmisvõimaluste
  • Tootmistegurid jaotatakse
  • Tehnilise efektiivsuse
  • Majandusliku efektiivsuse
  • Isokvant ehk
  • joon
  • Mastaabiefektiks
  • kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti
  • Püsivaks
  • kahaneva efektiga
  • kasvava mastaabiefektiga
  • Majanduslikud kulud ja kasumid
  • kaudseid ja
  • otsesed
  • kaudsed
  • tulu - raamatupidamislikud kulud
  • otsesed + kaudsed)
  • ei piirdu kulud raamatupidamislikega
  • Kaudne kulu
  • Kogukulu = raamatupidamislik + kaudne kulu
  • Normaalkasum = kaudsed kulud
  • Normaalkasum
  • majanduskasumiks ehk lisakasumiks
  • Majanduskasum = kogutulu – kogukulu
  • Normaalkasum
  • kui majanduskasum on
  • Nullist suurem
  • Lühiperioodi ja pika perioodi kulud
  • Lühiperioodil
  • Pikk periood
  • Ülipika perioodi
  • Sisendi keskmiseks produktiks (AP)
  • Sisendi piirproduktiks (MP)
  • Üldiselt MP võrdub
  • Kahaneva piirtootlikkuse seadus ehk kahanevate tulude seadus
  • Kulusid on võimalik liigitada
  • Lühiperioodi kulud
  • muutuvkuludeks
  • Kogukulu (TC) = püsikulu (FC) + muutuvkulu(VC)
  • keskmised kulud
  • keskmine kogukulu ATC, keskmine muutuvkulu AVC, keskmine püsikulu AFC
  • Piirkulu MC
  • ATC ja AVC kõverad
  • MC kõver
  • Pikal perioodil ei ole püsikulusid
  • keskmist kogukulu LAC
  • Firma tootmisotsused
  • ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millise
  • Piirtulu MP
  • Reegel MC = MR
  • kuldreegel
  • Pikal perioodil optimaalne on kogus, kus LMC = MR
  • Peab olema täidetud tingimus hind P > ATC (LAC)
  • Lühiperioodil on optimaalne tootmiskogus, kus MC = MR
  • Firma saab kasumit, kui P > ATC, jätkab tootmist
  • Firma saab kahjumit, kui P < ATC
  • Ta jätkab lühiperioodil kahjumiga töötamist, kui hind P > AVC
  • Sulgemispunkt ehk väljumispunkt
  • P = AVC. Kahjum on võrdne kogu püsikuluga
  • Kui hind langeb
  • seega P < AVC
  • TURUSTAMINE
  • Turustamise olemus
  • Turustamine
  • Marketing ja turustamine
  • Võimaluste analüüs ja eesmärgid
  • Turundusmeetmed
  • Tootega seotud meetmestik
  • hinnaga seotud meetmestik
  • jaotamisega seotud meetmestik
  • suhtlemisega seotud meetmestik
  • Tarbijakaitse
  • Reklaam
  • suveräänse tarbija kontseptsioon”
  • pessimistlik tarbija
  • taustsüsteemis
  • Abinõud selleks
  • FINANTSMAJANDUS
  • Põhiseisukohad
  • Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne
  • maksevõimelisuse ehk likviidsuse
  • tagamiseks
  • tasakaalus olevaks
  • maksevõimeline ehk
  • likviidne
  • Kapitalivajaduseks
  • likviidsusvalmidus
  • võõrkapitalina
  • dividende
  • rahavoogusid kui finantsmajanduse objekte
  • KASSA – likviidsed vahendid
  • Kassavoog
  • Võõrkapitali protsendid, dividendid
  • ETTEVÕTTE KASSAVOOG
  • Palgad
  • Kapitalivajaduste hindamine ja pikaajaline finantseerimine
  • Kapitaliks
  • Kapitalivajadus
  • teatud ajamomendil
  • kumuleeruvalt, kasvavalt arvestades
  • kapitali seotuse ajast
  • Kapitaliseotuse aeg sõltub
  • Ettevõtte arvelduste juhtimisel
  • Pikaajalisel finantseerimisel on 3 põhimõtet
  • kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine
  • uue kapitali juurdetoomine ehk finantseerimine
  • a)kapital tuleb osanikelt(omanikelt) – omakapital- või krediidina – võõrkapitalina
  • b)sise- ja välisfinantseerimine
  • likviidsusreservide loomine
  • likviidsusreservideks
  • likviidsusvalmiduse aste
  • Lühiajaline finantseerimine
  • mõnda päeva
  • finantsprognoos ja
  • lühiajaline finantsplaan, mis tuleneb prognoosist
  • kindlad reeglid
  • suhetel ettevõtte omandi- ja kapitalistruktuuris
  • Horisontaalsed finantseerimisreeglid
  • Kuldne finantseerimisreegel
  • Kuldne bilansireegel
  • vertikaalne finantseerimisreegel
  • niinimetatud 1:1 reegel
  • JUHTIMINE: STRATEEGILINE JUHTIMINE, PERSONALIMAJANDUS;
  • ETTEVÕTTE ORGANISATSIOON
  • Planeerimise etapid
  • eeldab planeerimist
  • Planeerimise objektiks
  • Planeerimine on
  • Prognoos on
  • Planeerimise kui protsessi etapid
  • info kogumine
  • alternatiivplaanide-stsenaariumide väljatöötamine;
  • alternatiivide otsustav valik
  • Plaanisüsteemi kuuluvad
  • kontseptsioon
  • strateegiline plaan(pikaajaline plaan)
  • operatiivne planeerimine
  • ülalt
  • alla-, alt-üles- ja ülalt-alla/alt üles-planeerimist
  • Ülalt-alla-planeerimine
  • Alt-üles-planeerimine
  • Planeerimise meetodid
  • Strateegiline planeerimine
  • ettevõtte otsustusteooria
  • minimaks
  • b) maksimaks
  • Operatsioonianalüüs
  • Controlling
  • Personaliga varustatuse põhimõtted
  • Ettevõtte haridustöö korraldus
  • Ergutamine
  • Juhtimine ja juhi omadused
  • ettevõtte kultuur”
  • Juhi käitumise määravad 3 tunnust
  • Juhtimisteoorias
  • juhtimisstiili: autoritaarne, patriarhaalne
  • informeeriv, soovitusi andev, koostöövalmis, osavõtlik ja demokraatlik
  • Eduka juhi omadused
  • Organisatsiooni mõiste
  • Juhtimissüsteemid
  • Organisatsiooni areng
  • PALK JA OSALUS ETTVÕTTE KASUMIS
  • Väärtuse loomise ja jaotamise põhimõtted
  • nõudjaõigus ja tulemusõigus
  • Töö hind (hindamine)
  • summaarset töö hindamist ja analüütilist töö
  • hindamist
  • kvantitatiivse mõõtmisviisiga, siin tuuakse välja
  • reastamist ja grupeerimist
  • Mõõtmisviis
  • Palgavormid
  • Ajapalga
  • Akordpalga
  • Normaalajaks
  • Preemiapalk
  • Kasumi jaotamine
  • Kasumijaotust võib korraldada erinevalt
  • Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel?
  • Ettevõtte sotsiaalabi töötajatele
  • Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt
  • majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised

Kommentaarid (1)


18:29 15-01-2016


Sarnased materjalid

24
docx
30
docx
64
pdf
15
doc
72
docx
37
doc
4
doc
126
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto