Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud.
SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja
Marily Lok TK15 Sangaste rukkiküla Asub Valgamaal, Lõuna-Eestis. Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele.
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa
See oli ikka 15 miljoni krooni lähedale. Hiljem rändasime mööda metsa radasid tagasi bussi poole. Kiigu juures juhtus Karolil õnnetus. Kukkus kiigult. Õnneks ei saanud ta väga viga. Läksime vaatame arvataolevat Eesti vanemat tamme. Tamme-Lauri tamm. Seitsmekesi pidime kätest kinni võtma et ümber puu ring saada. See sama puu on ka meie 10-kroonise peal, kuigi arvatakse et on Viiraldi tamm. Pärast sõitsime veel Sangaste lossi juurde. Õpetaja rääkis, et kui lossi ühes otsas keegi seinalähedal sosistab on tänu seinale on seda teises otsas kuulda. Mis sest et vihma sadas tuli meil see järele proovida. Ning see toimiski, olin sellest väga rabatud.
Tartu Kõrgem Kunstikool Sangaste lossi interjöör Essee Tartu 2010 Sissejuhatus Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal. Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal 1879, mil nn rukkikrahv Friedrich von Berg ja arhitekt Otto Pius Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn tudoristlikku tüüpi (gooti stiili taassünni periood, nimetatud Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2. märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp
9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid
Valga County, southern Estonia, it's the administrative centre of Otepää Parish. Town has a population of 2,000. Sightseeings Those who believe in supernatural power should pay a visit to the so-called "energy pillar" in Otepää. It is believed that when you touch it, it will give you a great shot of energy and good health. Sangaste castle Sangaste castle was once the home of Count Fredrich Georg Magnus von Berg (1845-1938), whose most notable achievement was the breeding of winter- rye. He became deaf 50 years before his death. Otepää church The tricolour flag of estonia dates from the 1880s, when it was the flag students` society.It was first used as a
(1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis
" Õine võidusõit. Kinnine üritus. .............................. N5 ................................................. Kutsume Teid osa saama meie laulatusest .......... 2007.a. algusega kell ....... Rõngu kirikus ning sellele järgnevast pulmapeost kaunis Sangaste Lossis. Austusega, ................................................ N6 Oma lähedaste juuresolekul anname abielutõotuse ja ühendame oma elud... ............................................... Kutsume Teid tähistama meie armastust ......... 2007.a. kell ....... Rõngu kirikus ja pulmapeole Sangaste Lossi. Austusega, ...........
Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste. *Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal. *Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega. *30dast eluaastast jäi kurdiks *1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Katharina Bruuniga *Neil oli 2 last-Erik ja Ermes Oma põhilise energia kulutas sangaste majapidamisele ja põllumajanduse arendamisele. Berg üritas Põllumajandust efektiivsemaks muuta. Tema elu punase niidina läbivateks põhimõteteks olid
.............................................................................16 Tartu tähetorn ........................................................................................................................18 Historitsism ...............................................................................................................................20 Nõo Püha Kolmainu kirik .....................................................................................................20 Sangaste mõis ........................................................................................................................21 Kokkuvõte .................................................................................................................................24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register...............................................................
Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid.
alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli sedagi kuulata, kuidas piltide järgi otsitakse võimalikult originaalilähedasi tapeete, lühtreid, diivaneid jms., kuidas nuputatakse, et mis värvi miski asi täpselt olla võis ja mis otstarve toal oli. Lisaks sellele, et Alatskivi loss on kaunis, kuulub selle juurde ka imeline park. Sangaste ega Saue mõisa kohta mul väga palju infot küll pole, aga ma tean, et Sangaste lossigi kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis
Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks.
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka v...
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad ...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910
Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10...
.......... 18 Valga Jaani kirik................................................................................................ 18 Raekoda............................................................................................................ 20 Historitsism.......................................................................................................... 23 Tallinna Kaarli kirik............................................................................................ 23 Sangaste mõis.................................................................................................. 25 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 28 Pildid.................................................................................................................... 29 Sissejuhatus Arhitektuur on kunsti üks liikidest. Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist
August Gailit (9. jaanuar 1891 5. november 1960) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Sündis Tartu maakonnas Sangaste lähistel. Õppis Valgas ja Tartus. Töötas Riias ja Tallinnas. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Historitsism Alatskivi loss Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Sangaste mõis Taagepera mõis
kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn. Sangaste lossile lähenedes tabas mind vaimustus, kuna tegu on Inglise stiilis mõisaga, mis on väga suursugune ja kaunis. Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. ·
mööda laiarööpmelist raudteed Valga suunas. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Hans Kalm 21.04.1889 01.02.1981 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2051 21.03.2012 / 20:47 Nõupidamine Paju lahingu eel 30. jaanuar 1919 kell 19:30 Rindelõigu juhid arutasid Sangaste jaamas Valga vabastamise üksikasju. Sangaste raudteejaam aastal 1919 Esialgse plaani järgi pidi Võru ja Valga vabastamine algama juba 30. jaanuari hommikul, kuid see lükkus edasi päeva võrra, kuna Tartu-Valga raudteel toimus rongiõnnetus, kus Põhja Poegi vedanud rongid kokku põrkasid ning seetõttu viibis nende saabumine rindele vägagi palju. Kuigi toimus selline kõrvalepõige, ei teadnud seda eesliinil olevad Eesti väeosad, Kuperjanovi
Historitistlik arhitektuur Christian Erala Historitsistlik arhitektuur sai alguse 19. sajandi teisest poolest, mille suurimaks näitajaks on Londonis parlamendihoone (neogooti stiilis), mille ehitus algas 1840. Historitsistlik arhitektuur sai alguse Inglismaalt, kus võeti aastal 1825 esmakordselt kasutusele raudtee. Seda iseloomustab mineviku arhitektuuri kasutuselevõtt, kus võeti eeskuju peamiselt neogootikalt, kuid ka neorenessanssist ja neobarokkist, samuti püüti segada ja täiendada erinevaid stiilielemente originaalitsevate detailidega, mida nimetatakse elektikaks. Historitsismi iseloomustab ka fassaadi ja siseruumide vaheline vastuolu. See vastuolu oli inseneride ja arhitektide vahel ning tähendas seda, et arhitektid ei tunnustanud seda, kuidas insenerid hooneid ehitasid ning seetõttu sündis nn koostöö, kus arhitekt disainis hoone fassaadi ning insener pidi sinna ruumid paigu...
maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. Väike munamägi. Pühajärv Tedremägi
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941)
· esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega · marmonist ja kipsist kujude järgi, mitte elavate modellide · portree kunstnik · õhku, valgust, päikest
Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. 3 AUGUST GAILITI ELULUGU August Gailit sündis 9.jaanuaril 1891 aastal ja suri 5.novemberil 1960-ndal aastal. Ta elas 69 aastaseks. A.Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, üles kasvas ta laatre mõisas ja suri Öberos mis asub Saksamaal. Alates 1899. aastast õppis ta valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis, 1905 1907 õppis aga Tartu linnakoolis.1911 1914 aastal töötas ta Lätis ajakirjanikuna, Eestis aga 1916 1918. August võttis osa vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus ka kirjanike rühmitusse mille nimeks oli ,, Siuru ,,
IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema. HISTORITSISM mineviku arhitektuuri eeskujuks võtmine. Klassitsism jäljendab ainult antiiki,aga historitsism võtab ka mujalt stiile. Neogootika Neo neoroomaani Neobarokk Jne Kui kõik segada, siis EKLEKTIKA Eestis Neogooti stiilis Altskivi ja Sangaste loss. 19.saj kirikud neogootis. Neoromaanis Kaarli kirik, Rapla kirik Neorenessansis-rüütelkonna hoone (kuskil?) Neobarokk Pariisi ooperihoone (kuigi se vist ei asu eestis, aga noh..okei)
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias
Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba
Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai Kuklid: Rosina kukkel Kuldne röstkukkel Sai: Isasai PERELEIVA SAIA-LEIVA TOOTED Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wa...
mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa
Nii on traditsioone edasi kantud juba 90 aastat . Selle firma tooted: Rukkileivad: MUST VORMILEIB Peenleivad KODUKANDI RUKKILEIB PEALINNA PEENLEIB ÕNNE LEIB ÕNNE PEENLEIB ÕNNE VORMILEIB RIIA PEENLEIB KODUPAIGA RUKKILEIB (põrand) JÄRVA PEENLEIB KODUKANDI VORMILEIB SANGASTE PEENLEIB. Õnne tooted : ÕNNE SAI KOHUPIIMAGA ÕNNE TERALEIB. ÕNNE LEIB ÕNNE VORMILEIB ÕNNE PEENLEIB Meie pere tarvtab paljusi selle firma tooteid, kõik oleneb tujust mida me tahame peamiselt saia ja musta koorikleiba. Eesti Pagari kondiitrid on hinnatud üle Eesti. Nende osavate käte all valmib sadakond erinevat kondiitritoodet, mis köidavat pilku ning maitsevad imehästi. Tänaseks annab Eesti Pagar tööd üle 300 inimesele. Pagaritooteid küpsetatakse Paide ja Võru
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti va...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitood...
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tüt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
