Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud
Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüdi rasvade talletamine LUUÜMBRIS -katab luud -moodustab uusi luurakke -ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie.
Tallinna Saksa Gümnaasium 8.B klass Janne Kristi Palits Arvutiõpetus-Bioloogia MÄNG Kuldvillak Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2010 Mängu mängimise juhend Teemad läbitakse järgmises järjekorras: · Selgroogsed · Selgrootud · Taimed Kui on teema 100-punktine tase positiivselt läbitud, siis liigutakse teema 200-punktilisele tasemele ning sealt positiivse tulemuse saamisel järgmise teema 100-punktilisele tasemele jne. Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 10...
ROOMAJAD madu sisalik krokodill kilpkonn LISA PILT Välimus (kirjelda eraldi igat rühma): Sisalikud Maod Krokodillid Kilpkonnad Tunnused Jäsemed, Kuiv nahk, Teravad hambad Selgroog külge jäsemete küljes vahetab nahka kinnitatud kilp on küünised iga aasta Nahk kuiv Kaetud Kuiv Kuiv soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad
Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule.
jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigesekihn ühendab kõhresid ning tekitab luude vahelise õõnsuse Liigesevõie hõõrdumise vähendamiseks Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges PLOKKLIIGES võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas
liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega -painduvalt selgroolülidega -jäigalt koljuluudega Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja nimmepiir-konnad on omavahel ühendatud liigestega, mis võimaldab järgmisi liikumisi: painutada, sirutada, pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks. Kohakuti asetsevad selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb kaitstult
Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga
liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole
MÄLU: - Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline. - Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi):
Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 0,18 0,53 söödapärm 1,2 3 0,42 0,02 0,23
nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli. Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli, mis moodustavad ristluu. Selgroog lõppeb 4-5 õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. 33. Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas
vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi
Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei helituid vasta hääldusele ka sõna häälikuid; sees olev sulghäälik. jäta meelde sõnade tähendused. Sulghäälik sõna algul Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses ...
emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal: Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei sarnane veel inimesega 5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses.
9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju kehalustik s-kujuline selgroog Selgroog ühe kõverusega eesjäsemed Lühemad kui tagajäsemed Pikemad kui tagajäsemed tagajäsemed Pikemad kui eesjäsemed Lühemad kui eesjäsemed karvkate Taandarenenud, kohatine Täielik, ühtlane peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3 Ajumaht 3-3.5 korda väiksem töövõime Tööriistade valm
1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart. alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit Selgroog-koosneb selgroolülidest ja nende vahel asuvad tuharalihased taha kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga.
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes. *KERALIIGESED, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. *PLOKKLIIGESTES saavad luud liikuda vaid ühes tasapinns edasi-tagasi. *SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. *Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu.
eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis Püstine, kahel jalal Peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Skujuline selgroog, Selgroog ei ole Skujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele Käe funktsioonid Haaramine, Peamiselt haaramine, manipuleerimine, liikumine kompimine jpm
ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejäänutele. 9. a)abiootilised tegurid- tulenevad organismi ümbritsevast anorgaanilisest maailmast.(kliimategurid: (valgus, temperatuur, niiskus, tuul), keskkonna happesusreaktsioonid, raskmetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus). b)palentoloogia- teadus möödunudaegadel elanud organismidest.
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
haigustes. Eriti suur sarnasus koromosoomide ehituses ja valkude koostises. 7. Erinevused Tunnus Inimene Inimahv Liikumisviis Püstine, kahel jalal. Peamisel neljal jalal, harva kahel. Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv, madalam ja laiem rinnakorv kitsam, vaagen vaagen. kõrgem ja kitsam. Karvkate Taandarenenud, kohatine. Täielik, ühtlane. Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3 Ajumaht 350-500 cm3 Mõtlemine Abstraktne ja konkreetne
eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju Kehaluustik s-kujuline selgroog,laienenud rinna- selgroog ühe kõverdusega,rinnakorv kitsam,vaagen korv madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed lühemad kui tagajäsemed,pikk pöial pikemad kui tagajäsemed,pöial lühem ja vähem ja väga liikuv vastanduv,peamiselt haaramisfunktsioon Tagajäsemed pikemad kui eesjäsemed,tald kaarjas lühemad kui eesjäsemed,tald lame
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp.
Raseduse kulg Koostas: Kristiina Moosel 9.c Viljastumine Totipotentnediploidne rakk. Rakud poolduvad. Iga 20h tagant. Kobarloode- emakasse. Emakaväline rasedus Rakk väljaspool emakat (munajuhas). Tüsistused. Verekaotus. Eluohtlik. Tavaliselt abort. 1. Trimester Embrüo ja blastotsüst. 3-8 nädalat 3cm. 5. Nädal- süda, selgroog ja aju. 7. Nädal- käed ja jalad, nägu, silmad ja suguelundid. 8. Nädal- inimene. 2. Trimester Loode. Emalt toitained ja hapnik. Platsenta ja nabanöör, lootekott. Soolestik ja maks. Keha funktsioonid. Punalibled. 3. Trimester Õigeaegne. Väljaarenend kopsud. Areng lõppeb. Sünnitus. Tänan vaatamast!!!
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena
Vöötlihaskude koosneb pikkadest hulkruumsetest rakkudest. Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10. Eluaasta jooksul areneb simpans 3x kiiremini. Suguküpseks saab inimene teismeeas, simpansid aga kohe. Inimesel tänu neuteeniale pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude
Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta mingi aja tagant tooli või paigutada ümber töökohta. Kintsud peaksid olema paralleelselt põrandaga. Hea vaatenurk kuvarile on 20-45 allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav. Tool on reguleeritava kõrgusega ( jalad toetuvad korralikult põrandale ); kohandatav
tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- rinnakorv, laiem kujuline –ühe tagavööde, suur kõverusega, suur Luustiku varvas ei vastandu varvas vastandub iseärasused ülejäänutele ülejäänutele haaramine, peamiselt manipuleerimine, haaramine, Käe funktsioonid kompimine jpm. liikumine
Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie. Tünnrind ühtlane Kanarind ettepoole kalduv Kingseparind tahapoole kalduv (lohk) Selgroo füsioloogilised kõverused. Eesttaha vaadates on selgroog täiesti sirge. Frontaal tasapind eesttaha vaadates. Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev. Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud.
lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud, hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas. kolju põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv rinnakorv, madalam ja laiem vaagen kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk Pikemad kui tagajäsemed. Pöial ja liikuv. Käed väga täpse lühem ja vähe vastanduv. Peamiselt manipuleerumisvõimega haaramisfunktsioon. Maapinnal
pärisnahk veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED nägemine kuulmine haistmine maitsmine kompimine LUUSTIK -kolju õlavarreluu- selgroog ehk lülisammas (koosneb lülidest) rinnakorv küünarluu- -vaagen reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned
3.1.4. Skolioos Skolioos on omamoodi meditsiiniline mõistatus - keegi ei tea, mis seda põhjustab. See haigus võib olla pärilik, nii et sageli on perekonnas mitu selgrookõverdusega inimest. Tüdrukutel esineb seda haigust sagedamini kui poistel. Sageli on selgrookõverdus kujunenud tasapisi juba varasest lapsepõlvest peale, aga kuna protsess on nii aeglane, diagnoositakse haigus alles 10--14aastaselt. Skolioosi puhul kõverdub selgroog aegamööda küljele, muutudes S-kujuliseks. Kui kõverdus on suur, võib see kahjustada isegi inimese hingamist ja südametööd. 11 3.1.5. Küfoos Lülisamba liigset kumerust tuntakse küfoosina. see võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus
Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) skeletilihased 2)silelihased 3)südame-lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat energiat, mida saadakse rasvade oksüdeerimisel lihastes. Lihaste ülesandeks on: 1) liigutada kehaosi 2)aitavad säilitada
Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e
riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale .
erinevast koest. Luude põhiosa moodustavad luurakud, kuid luudes leidub veel närvirakke, veresooni, liigesepindu katvat kõhrkude, kilejat sidekude jmt. Üheskoos kujundavad need koed luu kui terviku talitluse ja mõjutavad selle arengut ning kohanemist välistele teguritele, nagu näiteks kehaline koormus. Looteeas on kõik luud kõhrelised, saavutades oma lõpliku nn. luise olemuse umbes 20 eluaastaks. INIMESE LUUSTIK SKELETT Skeleti tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere, õlavööde koos ülajäsemetega ning vaagnavööde koos alajäsemetega. KOLJU Kolju, pealuu ehk kolp on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliiduste varal üksteisega liikumatus ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult alalõualuu (liigestub oimuluudega), keeleluu ja kuulmeluukesed. Koljuluudele kinnituvad näolihased
Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdeeni rohkusest pinnases. Defitsiit
Roheline meretransport Meretransport on selgroog kaubandus maailmas. Igal ajahetkel merel ja ookeanis tegutseb suur hulk laevu, ja see naitaja, nagu laevade suurus kasvab kogu aeg. Mered ja okeaanid on vaga keskkonnasõbraliku saastatud. Kuid enamik saasteainete on inimtegevus maal. Aga merendusalaste aitab üldise taseme saastamine, naiteks heiteid õhku mootorist ja heitvesi reisilaevadest. Naiteks Läänemeremaad on juhtitavad osalejad laevanduses. Mõned näited:
· Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju · Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5
liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt. Liikuvad luud on ühendatud liigestega.