Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikuühendid igapäevaelus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on kütused ?
  • Kuidas jaotatakse kütuseid ?
  • Mis on põlemine ?
  • Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ?
  • Millal tekib põlemisel leek ?
  • Millistest osadest koosneb leek ?
  • Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ?
  • Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ?
  • Millised kütuse komponendid muudavad kütteväärtuse väiksemaks ?
  • Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ?
  • Mida näitab toiteväärtus ?
  • Millistes toiduainetes on palju valkusid ja mille jaoks on valgud org vajalikud ?
  • Millistes toiduainetes on palju rasvasid ja mille jaoks on rasvad org vajalikud ?
  • Millised on organismile vajalikud vitamiinid ja kus neid vitamiine leidub ?
  • Mis on kõdunemine kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ?
  • Mis on käärimine kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ?
  • Kuidas ja kus toimub fotosüntees mis on lähteained ja mis on saadused ?
  • Millest koosnevad plastmassid ?
  • Kuidas jaotatakse kiudaineid tooge näiteid?
  • Millised omadused on tehis- ja sünteeskiudainetel võrreldes looduslike kiudainetega ?
  • Millistest molekulidest koosnevad pesemisvahendid ?
  • Mis põhimõttel aitab pesemisvahend mustust eemaldada ?
  • Millistest komponentidest koosnevad ravimid ?
  • Mis põhimõttel püütakse valmistada taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid ?
  • Milliseid ohutusnõudeid peab järgima kemikaalidega töötades ?
  • Mis on KASVUHOONEEFEKT mis põhjustab ja millised on tagajärjed ?
  • Mis on OSOONIAUGUD mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ?
  • Mis on HAPPEVIHMAD mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ?
  • Kuidas reostub vesi ?
  • Kuidas on võimalik elukeskkonda kaitsta ?

Lõik failist

KT küsimused 9. klassile
„Süsinikuühendid igapäevaelus“

  • Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia .
  • Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks( bensiin , diisel , etanool ) ja tahketeks (põlevkivi, süsi).
  • Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus .
  • Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid .
  • Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel.
  • Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast.
  • Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid.
  • Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel.
  • Millised kütuse komponendid muudavad kütteväärtuse väiksemaks ? Küttev. madaldavad vesi ja mineraalained
  • Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ? Toit valmistatakse toiduainetest(teraviljast- jahu, leib, sai). Toiduained koosnevad toitainetest(kartul koosneb sahhariitidest)
  • Mida näitab toiteväärtus ? Soojushulka mille saab toidust täielikul põlemisel organism.
  • Millistes toiduainetes on palju sahhariide ja mille jaoks on sahhariidid organismile vajalikud ? Sahhariidid on peamised energiaallikad organismidel. Palju sahhariide on magusates toiduainetes nt šokolaadis, küpsistes, mees jt.
  • Millistes toiduainetes on palju valkusid ja mille jaoks on valgud org. vajalikud ? valke on vaja kudede ja rakkude ehitamiseks ja uuendamiseks. Neid leidub lihas, piimas, kalas ja munades.
  • Millistes toiduainetes on palju rasvasid ja mille jaoks on rasvad org. vajalikud ? Rasvad on energiavaruained. Neid on searasvas, oliiviõli jt.
  • Millised on organismile vajalikud vitamiinid ja kus neid vitamiine leidub ? Tähtsamad vitamiinid on A-, B-, C-, D- ja E-vitamiinid. A-vit. on kalamaksaõlis, võis, munas ja on vajalik nägemise ja organismi kasvu jaoks. D-vit. on loomsete päritoluga toiduainetes ja need aitavad reguleerida kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetust, luustiku ja hammaste arengut. E-vit. on taimeõlides ja reguleerib suguvõimet ning aitab valmistada A-vitamiini. B-vit. on peaaegu kõigis toiduainetes ja need soodustavad kasvu, reg südame ja närvisüsteemi tööd ning tõstavad söögiisu. C-vit. soodustab ainevahetust ja tugevdab organismi ning seda leidub puuviljades, marjades ja köögiviljades.
  • Millised mineraalained on organismile vajalikud ja millistes toiduainetes neid mineraale leidub ? Ca-ühendid(luude ja hammaste areng, leidub piimas), Na-ühendid(reguleerib ainevahetust, leidub tavalises soolas NaCl), K-ühendid( reg südame tööd, leidub taimedes), P-ühendid(aine- ja energiavahetus, luude kasv, leidub loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul , kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades)
  • Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine , selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid)
  • Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH -etanool), piimhapekäärimiseks ( piimhappebakterid , CO2 ja piimhape ) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH -ääsikhape)
  • Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ? Endotermiline looduslik protsess, mis toimub taimede rohelistes osades päikesevalguse käes. CO2 + H2O = C6H12O6 + O2
  • Millest koosnevad plastmassid ? Koosnevad polümeeridest, täiteainetest( kvarts , klaaskiud , tekstiil ) ja plastifikaatoritest.
  • Kuidas jaotatakse kiudaineid, tooge näiteid? Looduslikud ( tselluloosikiud - lina, puuvill ja valkkiud- vill , siid), tehiskiudained ja sünteeskiudained (polüesterkiud- kardinad, vaibad ja polüamiidkiud- nailon, kapron )
  • Millised omadused on tehis- ja sünteeskiudainetel võrreldes looduslike kiudainetega ? Nad on odavamad, vett-tõrjuvad, osad tulekindlad, ebatervislikud, tugevamad, vastupidavamad ja ilusama välimusega.
  • Millistest molekulidest koosnevad pesemisvahendid ?
    Koosnevad CH3-CH2-CH2….jne +
  • Mis põhimõttel aitab pesemisvahend mustust eemaldada ? Laenguta osa kinnitub mustuse molekuli külge, hüdroofiline osa vee molekuli külge.
  • Millistest komponentidest koosnevad ravimid ? Koosnevad sünteetilistest orgaanilistest ainetest, glükoosist, tärklisekliistrist ja lisaainetest.
  • Mis põhimõttel püütakse valmistada taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid ? Valmistatakse sellised, et nende toime oleks valikuline st mürgine viirus - ja seenhaigustele ning kahjurputukatele aga vähe mürgine loomadele.
  • Milliseid ohutusnõudeid peab järgima kemikaalidega töötades ? Tuleb kanda kaitseriietust, neid ei tohi maitsta ega nende aurusid sisse hingata .
  • Mis on KASVUHOONEEFEKT , mis põhjustab ja millised on tagajärjed ? Kasvuhooneefekt on see kui päikesevalgus pääseb maale aga ei peegeldu minema vaid jääb maa ja pilvede vahele. Seda põhjustab liigne CO2 kogus atmosfääris. Tagajärjeks on mandrijää sulamine ja veetaseme tõus.
  • Mis on OSOONIAUGUD , mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Maa atmosfäärist on ära lagunenud osoon ja päikese ohtlik kiirgus pääseb maapinnale. Seda põhjustab freoon ( aerosoolid ).
  • Mis on HAPPEVIHMAD , mis neid põhjustab ja millised on tagajärjed ? Happevihmad on veeauruga segunenud SO2 ja NO2. Happevihmad on taimedele kahjulikud.
  • Kuidas reostub vesi ? Vett reostavad mitmesugused heitveed, õlireostused (takistab hapniku lahustumist) ja olmereostused (võtavad hapniku ära)
  • Kuidas on võimalik elukeskkonda kaitsta ? Taaskasutada materjale, alustada jäätmevaba tootmist, muuta jäägid elukeskkonnale ohutuks, taastuvenergia kasutamine
    EDU ÕPPIMISEL !!!
  • Süsinikuühendid igapäevaelus #1 Süsinikuühendid igapäevaelus #2 Süsinikuühendid igapäevaelus #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tauri udras Õppematerjali autor
    KT küsimused 9. klassile ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    docx

    Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

    CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN Karboksüülhapped on nõrgad nagu süsihapegi. Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise ­OH rühma asemel ­CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid: Sahhariidid- elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1. Monosahhariidid (glükoos- viinamarja suhkur, fruktoos- puuvilja suhkur) Tahke, valge, magus, lahustuvad vees, kristallilised ained. Leidub paljudes taimedes ja ka puuviljades. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi.

    Keemia
    thumbnail
    11
    docx

    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

    Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulem

    Bioloogia
    thumbnail
    27
    docx

    Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

    Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

    Toitumisõpetus
    thumbnail
    18
    doc

    Keemia

    kiiruse muut. kat. toimel. Inh. on aeglustav kat. Eksoterm sooj. eraldub, endoterm neeldub. Keem. tasakaal on, kui kiirused on võrd. ja konts. ei muutu. El.lüüdid juh. elektrit. Diss. aste näit. ioonideks dissotsieerumise astet lahuses. Molarisats. on kui erinim. Ioonid kokkupõrk. liit. ja mood. molek. Hüdratats. on kui el.lüüt. lah. vees ja molek. ümbr. kat. ja anioonid. Hüdrolüüsiga tekib vähedissots. ühend (nõrk alus või hape) ning lahuse reakts. muut. Metallid Metallid igapäevaelus Metall on igapäevaelus asendamatu materjal. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad ning oma heade omaduste tõttu kasutatakse väga laialdaselt. Metalle toodetakse juba 6000-7000 aastat. Kaks levinumat metalli on: 1)alumiinium (kööginõud, konservikarbid, auto- ja lennukiosad, peeglid, värvid) 2) raud (tööriistad, ehitusmaterjalid, magnetid) Tuntud on veel vask (juhtmed, ehted, peenraha, tööriistad) ning hõbe ja kuld (ehted, nõud,

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    thumbnail
    31
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

    Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

    Toitlustuse õpetus
    thumbnail
    18
    docx

    Söömise keemia

    SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis

    Keemia
    thumbnail
    12
    doc

    Lühikokkuvõte

    Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

    Keemia
    thumbnail
    14
    doc

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

    SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

    Sport




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun