Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teis...
Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit. Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt. Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt
· Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda).
Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest. Pruunvetikad Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini. Pikkus võib olla kuni 60 m, Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad
· Vetikad on lihtsa ehitusega organismid, mis fotosünteesivad. Nende kehad sisaldavad pigmente ja nad vajavad eluks valgust ja niiskust. 2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist.
6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa
Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata.
6 · Vähesed vetikaliigid suudavad elada polaaralade jää- ja lumeväljadel. · Osad vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. vetikas + seen = samblik 7 · Pigmentide sisalduse ja teiste tunnuste alusel jaotatakse vetikad hõimkondadesse. · Edaspidi käsitleme meie rohe-, puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. 8 · Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. · Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. · Värvuselt on rohevetikad puhasrohelised, sest pigmentidest on kloroplastides ülekaalus klorofüll. Vetikarakkudes esineb varuainena tärklis. · Seega sarnanevad rohevetikad värvuse ja varuaine poolest taimedega. Aitähh!
1. Millised organismid kuuluvad eeltuumsete hulka? Eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. 2. Millised organismid kuuluvad päristuumsete hulka? Päristuumsete hulka kuuluvad algloomad, taimed, seened ja loomad. 3. Kuidas jagatakse taimed? Kas ainuraksed rohevetikad on taimed? Taimed jaotatakse viide rühma: hulkraksed rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. 4. Nimeta taimede iseloomulikud tunnused! Peamine erinevus on toitumine, taimed fotosünteesivad, aga loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed ei liigu aktiivselt, kuid loomad küll. Taimerakud erinevad loomarakkudest. Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime
Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi. Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada j...
Protistid.Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole kokku lepitud, kas neid käsitleda taimede või bakteritena. Paljud, kellel on
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad,punavetikad ja pruunvetikad, aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsünabakterid). Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim ja merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust
Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus · Mere ääres on nafta puuraudud · Meretee kust saab sõita laevaga Keskkonna probleemid · Naftareostused · Inimeste poolt tekitatud kahju Inimeste tegevused · Nafta puuraukude kasutamine · Laevasõidud
Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad: · Majaseintel · Kuumaveeallikates · Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka. Sinivetikad elavad nii meredes kui ka mageveekogudes. Neid võib leida
Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit (kallerdav aine) mida kasutatakse toiduaine tööstuses ja meditsiinis. Jaanpan, Hiina, Korea kastuavad köögis ka porfüürat. 6.ROHEVETIKAD- üle 8000 liigi, elavad magevetes, leidub ka mullas, puutüvedel . Taimed ja rohevetikad on sarnased neil sisalduva sama tüpi klorofülli ja mõlema säilitusaineks on tärklis. 7. ALGLOOMADE ÜLDEHITUS- Ümbritsev membraan on kaetud pellikulaga. Tstoplasmas paiknevad rakuorganellid ja tuum. liiguvad kulendite, viburite või ripsmete abil. Esineb toitekublik, mis sisaldab ensüüme. Neil esineb ekskretoolsed vakoolid (jääkained) 8. TÜSENTEERIA SISEAMÖÖB- elutseb pime ja käärsoole vahendikus, vahel ka maksas. Tekitavad veitsevaid sisehaavandeid. 9
(Joonis on lõpus) 3. Biootilised tegurid Sümbioos: Väga hea näide sümbioosist on Krokodill ja flamingo, krokodill ajab peale sööki lõuad laiali ja ootab, et mõni lind tuleks hambavahesid puhastama. Selle töö teeb ära flamingo ja kasu on mõlemal. Krokodill saab hambavahed puhtaks ja flamingo saab toitu. Teise näita saab tuua, kui rääkida limustest ja rohevetikatest. Limused eritavad oma elutegevuse käigus süsihappegaasi, mida kasutavad rohevetikad, et toota hapniku ja ise seejuures elus püsida, hapniku tarbivad limused ja teised organismid ja nii ongi kasu saanud mõlemad organismid. Parasitism: Parasitismi puhul elavad rohevetikad karpide kodadel, selleks, et seal paljuneda, kuid karbid ise ei saa sellest otsest kasu. Kisklus: Antud järve elukoosluses on kisklus flamingo ja tema niiöelda toidu vahel. Flamingo püüab limuseid ja vähilaadseid kätte saada, aga nemad peituvad ja võitlevad iga hinna eest.
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunvetikaid umbes 1500 liiki 3. Punavetikaid umbes 4000 liiki. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org 2. http://bio.edu.ee 3. http://www.miksike.ee 4. 8 klassi bioloogia õpik
Vetikad Tallus vetikate keha Kõik vetikad fotosünteesivad. Neil on kloroplastid (kollased, punased, rohelised). Jaotuvad: 1)Mikroskoopilised (üherakulised) 2)Makroskoopilised (lehtadru) Paljunevad talluse tükikeste või eoste abil. Üherakulised rohevetikad: 1) Koppvetikas ---- eoste abil 2) Klorella ------eoste abil 3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks
74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides 80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal 81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega 82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained
Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars,
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel.
Vetikad- on algelised organismid, kuuluvad protistide hulka. Sisaldavad klorofülli(fotosünteesivad). Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks
(Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi · Väetis (K ja N, P vähem)parandab pinnase struktuuri, hoiab niiskust
Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil koloonia hõljub ja liigub. Kerasviburlane on üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate abil. Veeõitseng vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Tööleht: elu areng Maal Kasuta õ lk 14-25 ja neti aadresse Kaimar Pihlapuu (Kuna saatsin pdf-iga siis läksid tabelid kaduma , kuid peaks arusaadav olema) Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glü...
Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast 570 miljoni aasta vanustest kihtidest. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja
PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivsed kalad * Ehituslubjakivi * puna- ja rohevetikad * T levik veest->maismaale 3)Siluri * lõunapoolkera liustike sulamine -> tõstis * kalade evolutsioon maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid
Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks 5. Kirjelda käsna ehitust, paljunemist ja toitumist.
1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised. · Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki keskkonnatingimusi oma pika elu jooksul, on samblikud väga kuiva- ning külmataluvad. 10 · Samblikud on tundlikud väliskeskkonna saastatusele, siis on võimalik neid kasutada
6 5. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu
Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosned seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Rohevetikad ja tsüanobaktreid on fotosünteesijad nind suudavad orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad kekkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks. Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Enamik parasiitseeni on mikroskoopilised, näha võib ainult nende elutegevuse jälgi. 3. SEENED VÕIVAD INIMESELE KAHJULIKUD OLLA majavamm- seen, mis lagundab puitu, võib lühikese ajaga lagundada majaseinad ja põrandad
4. Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal
· Parasiitseened elavad teiste organimide arvel, toituvad nende kudedest. · Teravildael parasiteerivad rooste- ja nõgiseened. · Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana.
Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson
Protistid -on kunstlik rühmitus.Siia kuuluvad väga erineva päritoluga organismi rühmad.Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetik...
- kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2
Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu
Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega
), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus):
Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Vetikatel on ka suurepärased tervistavad omadused nad aitavad vältida vähi ja südamehaiguste tekkimist. Vetikates sisalduvat joodi on inimesel vaja kilpnäärme jaoks, et toota vastavat hormooni, mis ergutab meie närvisüsteemi, mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes, reguleerib seedimist ja aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Enimtuntud vetikad on rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad. 3. Vetikad toiduks Erinevates kohtades maailmas kasutatakse vetikaid ka toiduks. Näiteks kasutatakse vetikaid sushi valmistamiseks. Sushit katab külgedelt nori, mida valmistatakse mererohust ning sammuti kasutatakse ka kuivatatud vetikaid ja merikapsast. Lehtadru kuulub ka mõningate suppide ja salatite koosseisu. Vetikad on leidnud kasutust ka maitsetaimedena, selline on näiteks pruunvetikas kombu.
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja ...
libisevalt liikumine; () kiired äkilised liikumissuuna muutused mis on iseloomulikud eugleniididele Toitumine: () heterotroofne; () autotroofne; (x) võrdselt nii hetero- kui autotroofne; () parasiitne; () homotroofne Kloroplasti ümbritseb: () 1 membraan; () 2 membraani; (x) 3 membraani; () 4 membraani; () klorplasti endoplasmaatiline retiikulum; () membraanid puuduvad erandlikult Chlorophyta e rohevetikad Levik: () enamasti meres; (x) enamasti magevees; () enamasti mullas; () enamasti aerofüütsed; () enamasti troopikas Peamine varuaine: (x) tärklis; () lipiididilgakesed; () glükogeen; () tselluloos () mureiinist; () lipiididest Rakusein; (kui see esineb) on: (x) tselluloosist; () amorfsetest polüsahhariididest; () pektiinainest; () ränist Klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Kloroplasti katab: () 1 membraan; (x) 2 membraani; () 4 membraani; () kloroplasti
nõelakesed) kivistised 540 miljonit aastat tagasi tekkis osoonikiht, mis takistab UV-kiirte levikut ja võimaldab Maa koloniseerimise liikide poolt 530 aastat tagasi esimesed teadaolevad jäljed loomade liikumisest maal 480 miljonit aastat tagasi esimesed lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik (Latimeeria?) 475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened) 440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine. Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
