4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot.
,,Rigoletto" Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses.
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit.
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust
Giuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus 23.septembril käisime klassiga vaatamas ooperit Rigoletto. Kuigi oli tegu peaprooviga olin ootusärevuses oma esimese ooperielamuse pärast. Kahjuks pean ütlema, et pettumus peale etendust oli suur. Asju, mis mulle tõeliselt meeldis ning mida ma ei sooviks muuta, oli väga vähe. Üks neist oli orkester. Nad said oma tööga suurepäraselt hakkama ning muusika oli nauditav. Muidugi ei saa sinna juurde arvestada dirigenti, kes pidevalt karjus ja kommentaare tegi. See on arusaadav, et tegu
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast
Giuseppe Verdi minu ooperielamus Rahvusooper Estonia tähistas G. Verdi 200. Sünniaastapäeva ,,Verdissimo" nimelise festivaliga. Selle raames tuli ettekandmisele ka ooper ,,Rigoletto". Meil õnnestus minna vaatama ,,Rigoletto" peaproovi tänu Itaalia Suursaatkonnale. Usun, et me kõik oleme selle võimaluse üle väga õnnelikud, sest saime sealt kõik omamoodi elamuse. Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta
Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt
Giuseppe Verdi Rigoletto – minu ooperielamus Nii head kui halba Vaatasin Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ etendust. Ma ei ole tihti näinud ooperietendusi, seepärast oli see mulle põnev kogemus. Kuid mis mulle selle juures meeldis, mis mitte? Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tänapäevalgi on tema ooperid populaarsed. Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt. Ma pole mitu aastat ooperietendusi näinud, seetõttu valmistas see suurt rõõmu, kui nägin, et palju vaeva oli nähtud riiete valikuga. Riided oli kaunistatud puhvide ja muude ilustustega. Samuti oli aru saada tegelaste seisustest ning ka kostüümid olid 19. sajandile väga tõepärased.
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala"
Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia
Elu ja töö 1845. a. abiellus lauljatar Giuseppina Strepponiga. Giuseppe tahtis muusikast keelduda, kuid Giuseppina Streppon soovis, et Verdi jätkaks muusikat kirjutama. Ooperid "Nabucco"; "Lombardlased I ristisõjas" (1843) ja "Ernani" (1844) tegid Verdi kuulsaks ka väljaspool Itaaliat. Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco" ,,Lombardlased" ,,Ernani" ,,Attila" ,,Macbeth" ,,Luisa Miller" ,,Rigoletto" ,,Trubaduur" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff Ooper "Rigoletto" Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Ooper "Rigoletto" on kirjutatud Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" järgi See draama sai 1832. a. tohutu skandaali osaliseks Tükk sai lavastuskeelu ning Hugo kaebas Prantsuse valitsuse kohtusse Järgmine lavastus toimus alles 50 aastat hiljem.
alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks. Kuuekümnendate silmapaistvaim teos oli "Don Carlos" Üks Verdi nimekas ooper on ka "Aida", millega planeeriti avada Suessi kanal. Ooper aga esietenuds alles 1971. aastal. Erinevad allikad põhjendavad seda erinevalt. 1886. aastal esietendus Verdi üks väga tuntud ooper "Othello", mis on tema üks kõige jõulisemaid ning traagilisemaid teoseid. 1893
· 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff"
jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi Poloneesid- instrumentaal nt: Frédéric Chopin 9. Kuidas oli Fr. Chopin seotud Varssavi revolutsiooniga? Revolutsiooniline etüüd (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 10
Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal ooper Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Heliteoseid Ooperid - "Nabucco" , "Attila" , "Rigoletto" , "Traviata" , "Othello" Teosed koorile - "Ave Maria" , "Pater noster" , "Rahvuste hümn" Kammerteosed - "Stornello" , "Nokturn" , "Ahvatlus" , "Pagendatu" Roll Itaalia ühendamises Verdi populaarsus langes kokku Itaalia ühendamisajaga Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti
Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Giuseppe Verdi ooper „Traviata“ Violetta aaria I vaatluses „Alati Vaba“ – Naine tahab nautida elu ning kõiki naudinguid, mida see talle pakub. Loos kajab naise soov olla vaba, kuid ka tema soov olla koos oma armastatuga. Samas ta mõistab, et temaga koos olemine tähendab seda, et ta ei saaks nautida elu naudinguid. Ta valib armastuse asemel vabaduse. Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ hertsogi lauluke – Lugu on väga meloodiline, rõõmsameelne ja energiline. Tekitab positiivseid emotsioone, tekitab rõõmu ja elevust. Giuseppe Verdi „Rigoletto“ sisukokkuvõte I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema
Aeg möödus talupoegade seltsis või klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 shakespeare teemalist ooperit (othello 1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse). 25000 (?) austajat matustel. Looming 26 ooperit (8 tänapäevani pop.). Vanemates ooperites köitsid teda ajaloolised sündmused. Hilisemad üha isikulisemad. Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu. Kuulsamad: Rigoletto, Traviata, Aida, Nabucco, Othello, Attila, Trubaduur, Macbeth, Don Carlos. Muust loomingust on ooperitega tähtsuselt võrdne Reekviem (ülistuslaul). Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua
sajandi helilooja Tahtis astuda Milano konservatooriumisse, kuid ei saanud sisse liiga vana (19), käte asend klaverimänguks vale ning välimus polnud vastav. Hiljem kui Verdi oli kuulus, sai konservatoorium tema nime. Esimene ooper oli ,,Oberto", mis sai kuulsaks elu ajal Vahel kirjutas ka kaks ooperit aastas Lisaks ooperitele kirjutas ta ka reekviemi (leinamissa, surnute mälestamiseks), mis sai samuti tuntuks. 26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus
juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena · Ta on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino, Helsingi, Viini, Trieste, Pariisi, Caeni, Londoni ning teistes kuulsates ooperimajades. · Ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega nagu Georges Prêtre, Rafael Frühbeck de Burgos, Neville Marriner, Claudio Abbado, Ton Koopman,
ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus" "Othello" "Tannhäuser" "Rigoletto" "Lohengrin" "Trubaduur" "Parsifal" "Traviata" "Nürnbergi meisterlauljad" "Maskiball" "Don Carlos" "Falstaff" Suri 27. jaanuar 1901 Milanos Suri 13. veebruar 1883Venezias
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill,
voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja võitlevad suured tunded – kas võidab Hermanni kirg kaardimängu või kauni naise vastu? 3. Rigoletto- Giuseppe Verdi Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni
ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired.Teosed: "Oberto" (1839), "Kuningas üheks tunniks" (1840), "Nabucco" (1842), "Lombardlased" (1843), "Ernani"(1844), "Attila"(1846), "Machbeth" (1847), "Luisa Miller "(1849), "Rigoletto" (1851), "Trubaduur" (1853), "Traviata" (1853), "Don Carlos" (1867), "Aida" (1871), "Othello" (1887), "Falstaff" (1893). 1847 kirjutas A.Manzoni mälestuseks Reekviemi.Vaimulikud teosed "Stabat Mater" ja "Te Deum". Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas,7aastaselt kirjutas oma esimesed kaks poloneesi,1823-26 õppis Varssavi lütseumis,1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19
kokku tema karakteriga. Näiteks Wilf, oma vabameelse ja lõbusa olekuga, kandis alati mugavaid riideid. Samas Reginald jäi alati härrasmeheks, kandes viigipükse ning triiksärki. Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli
1842: "Nabucco" 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 1843: "Ernani" 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 1845: "Alzira" 1846: " Attila" 1847: "Macbeth" 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 1849: "Luisa Miller" 1850: "Stiffelio" 1851: "Rigoletto" 1853: "Trubaduur" 1853: "Traviata" 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") 1857: "Simon Boccanegra" 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") 1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff" Ühest näidendist: "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel
02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri
Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone ( Telemanni Pimpinone ), Maletesta ( Donizetti Don Pasquale ), Rigoletto, Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu
1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine. Verdi langes depressiooni. 1842. aastal lavastas ta ooperi "Nabucco", sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks. 1843 1844 oli talle viljakas loominguperiood. Komponeeris mitu tuntud ooperit: "Mcbeth", "Luisa Miller". Ta ise dirigeeris neid. 1851 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: "Rigoletto", "Trubaduur", "La Draviata". "Rigoletto" on väga sünge draama, "Trubaduur" on kangelaslik ooper ning "La Draviata" on tundeline ooper. 1859. aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus. Selle aja kõige kuulsam ooper on "Don Carlos", mis räägib armastusest. 1870. aastal alustas ta ooperi "Aida" kirjutamist, see esietendus 1879. aastal Kairos: sellega avati Suessi kanal.
Lõpuks sooritas ta ka konservatooriumi lõpueksami. Konservatooriumidiplom ei toonud mingeid erilisi käegakatsutavaid muudatusi. Jätkus töö teatris, esinemised kontserdilavadel. 1951. aastal viis kontserdireis laulja esimest korda välismaale: eesti ja läti kunstnike grupis laulis Ots soome linnades. Ka hilisemad Soome sõidud kujunesid edukaiks. Georg Otsa populaarsuse kasvuga sagenesid küllakutsed. Leningradis on ta Rigolettona lavale astunud üle kümne korra lisaks veel mõniteist ''Rigoletto'' lavastust teiste linnade ooperteatreis. 1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A. Rubinsteini ''Deemoni'' nimiosatäitjana pärast ooperi lõppu aplausiga tagasi koguni kaksteist korda! Leningradis on Georg Ots ainuüksi Deemonit laulnud üle neljakümne korra, lisagem
Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002. Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid.
Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012
,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad" ,,Trubaduur" ,,Parsifal" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff"
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos...
Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009.
põhiteema on armastus ja sellega rikkus ta 19. sajandi Itaalia kõige põhilisemat tava. 1847. aastal muudeti ,,I Lombardi" ära "Jerusalemmaks" seda tuli Pärsia tavade kohaselt austada. Sellest sai Verdi esimene Pariisi suursuguse ooperi stiiliga teoseks. 38-aastaselt leidis Verdi omale uue armastuse, kelleks oli sopran Giuseppina Strepponi ja kellega ta aastal 1859 abiellus. 1851. esietendus Veneetsias Verdi üks kuulsamates ja parimates meistiteostest ,,Rigoletto", mis põhineb Victor Hugo näidendil. Sellele järgnevad kaks kolmest Verdi nn. Keskmise perioodi suurteosest. 1853 aastal esietendus Roomas ,,Il Travatore" ja ,,La traviata" Veneetsias. 5 Vahemikus 1855-1867 kirjutas Verdi veel mitu silmapaistvat ooperit sealjulgas ,,Don Carlos" ja uuem versioon ,,Macbethist". 1869. aastal kirjutas ta koos teiste Itaalia heliloojatega Gioacchino Rossini
leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem. http://www.youtube.com/watch?v=uMDyPMhsJwA 1:01:28 Itaalia keele eripärad Itaalia keele eripäraks on selliste murrakute rohkus, nagu näiteks lombardia, veneetsia, rooma ja naapoli. Seejuures erinevad murrakud ametlikust keelest niivõrd palju, et itaallastel endil on tihti raske mõista naaberpiirkonna keelt. Lisaks murretele erineb piirkonniti ka kirjakeele eri variante
Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb. Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni: · ,,Rigoletto" · ,,Traviata" · ,,Trubaduur" · ,,Maskiball" · ,,Don Carlos" · ,,Aida" · ,,Othello" · ,,Falstaff" Enamike aluseks suurte näitekirjanike teosed. Näiteks ,,Traviata" loodud Dumas' järgi. ,,Rigoletto" loodud V. Hugo fhdskfs järgi ,,Kuningas lõbutseb". Verdi ooperid on lavalis-muusikalised draamad. Ka lavaline tegevus on oluline, mitte ainult muusika. Esmatähtsad on psühholoogilised motiivid, emotsioonid (armastus, armukadedus, vihkamine).
(näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19. Sajandil sai tuntuks bel canto. See tähendab kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. See oli stiil, millega said ooperid näidata oma hea taset. Ooper koosneb osadest aaria (soololaul), duett, koor jne. Ooperiosadele pandi numbrid. Libretto võeti kirjandusest (Shakespeare- Othello; Victor Hugoe-Rigoletto). Verdi seadis endale eesmärgiks teha ka ooperietenduse sisu heaks. Õrn/kannatav inimene - süütult kannatav inimene, keda mittemõistmine võis viia hulluseni või enesetapuni. Peaosa laulsid sopran või tenor.
RICHARD WAGNER GIUSEPPE VERDI SARNASUS 22. mai 1813 13. veebruar 1883 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Juhtiv zanr oli ooper Sündis Leipzigis Sündis Roncoles Reisisid palju Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, ...
· 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" · 1859: "Maskiball" · 1862: "Saatuse jõud" · 1867: "Don Carlos" Ooperid · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" Shakespeare'i näidendil põhinev · 1893: "Falstaff" Koomiline ooper, Shakespeare'i näidendil põhinev, mis jäi tema viimaseks Aitäh kuulamast!
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose
esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid. Temast sai linna muusika juht 1839ndast aastast elas ta Milanos · ,,oberto". Esimene ooper sai üle euroopalise tunnustuse ,,nabucco" Looming · Giovanna d'Arco 1845 · Attila 1846 · Macbeth 1847 · Rigoletto 1851 · Don Carlos 1867 · Aida 1871 Georges Bizet 1838-1875 · Bizet isa oli juuksur ja parukategija, andis laulutunde ja tegeles komposeerimisiga · Ema pianist, · Õde lauluõpetaja · 9 aastaselt võeti vastu Pariisi Konservatooriumisse · Esimene sümfoonia 17 aastaselt Looming · Carmen 1875 · Sümfooniad · Laulud · Klaveripalad Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnustatud laulu õpetaja. 9 aastaselt võeti ta vastu
Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kaljusid ja fjorde". 3)Tähtsus: Norra rahvusliku muusika rajaja. Jean Sibelius 1)Maa: Soome helilooja. 2)Teosed : Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. 1 sümf "Kullervo".Süidid ,,Karellia " ja ,,Finlandia" 3)Tähtsus Teosed sisaldavad eepose"Kalevala" jutte
v Isamaaline hümn v Verdi kirjutas oma elu jooksul kaks klaveriteost v Kammerteosed v Orkestriteosed Viimased eluaastad & surm Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil ,,Windsori lõbusad naised" põhinev ,,Falstaff" 21. jaanuaril sai Milanos hotellis insuldi. Tema seisund halvenes ning suri 27.jaanuaril. Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Tuntuimad teosed v ATTILA v RIGOLETTO v LA TRAVIATA (http://www.youtube.com/watch?v=s8zEWNA6os) v AIDA v OTHELLO v TE DEUM v STABAT MATER (segakoorile) (http://www.youtube.com/watch?v=zlIPMMOy_LE) Aitäh tähelepanu eest!
paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Giuseppe Verdi - Falstaff 1/5 http://www.youtube.com/watch?v=- 5oqyGWKRCM Verdi teoseid iseloomustavad: meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu
annaabi.ee 
