Facebook Like
Hotjar Feedback

Raha ja pangandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad ?
  • Miks viiakse börsile aktsiad ?
  • Miks viiakse börsile võlakirjad ?
  • Millest sõltub Euribori suurus ?
 
Säutsu twitteris

Raha ja pangandus
Eksamiks ettevalmistumise küsimused
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad
Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele
I. Hoiuseid vastuvõtvad:
Kommertspangad
Investeerimispangad
Teised spetsialiseeritud pangaliigid:
kaubanduspangad,
hüpoteekpangad,
hoiupangad
Ühistu -tüüpi finantsinstitutsioonid
EESTI: pangad , ühistupangad, hoiu-laenuühistud
II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad
Kindlustusseltsid
Liisingufirmad
Faktooringufirmad
Pensioni-ja investeerimisfondid
Riskihajutamisfondid
Fondivalitsejad
Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
Investeerimisühingud
Järelevalveasutused
Reitinguagentuurid
2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg )
Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste , kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid.
Krediidiasutused
Kindlustusseltsid
Kindlustusvahendajad
Fondivalitsejad
Investeerimis- ja pensionifondid
Investeerimisühingud
Investeerimisnõustajad
Väärtpaberituru kutselised osalised
Väärtpaberituru kauplemiskohad
E-raha asutused
Makseasutused
3. Eesti krediidiasutused
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused
» AS DNB Pank
» AS Eesti Krediidipank
» AS Inbank
» AS LHV Pank
» AS SEB Pank
» Bigbank AS
»  Swedbank AS
» Tallinna Äripanga AS
» Versobank AS
Välisriikide krediidiasutuste filiaalid
» AS Citadele banka Eesti filiaal
» Danske Bank A/S Eesti filiaal
» Folkefinans AS Eesti filiaal
»  Nordea Bank AB Eesti filiaal
»  Pohjola Bank plc Eesti filiaal
» Scania Finans AB Eesti filiaal
»  Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
Kindlustusseltsid
Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine .
Kindlustuse põhiliigid :
a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks
Kindlustusvahendaja
Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve
Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve
5.Väärtpaberiturgude tüübid
Väärtpaberiturgude tüübid
Võlakirjade turg
Aktsiaturg
Tuletisinstrumentideturg
Esmane turg
Järelturg
Reguleeritud turg (s.h. börs)
Reguleerimata turg (Over the counter )
6. Väätpaberituru osalised
Väätpaberituru osalised
Emitendid - raha hankijad
Investorid - raha paigutajad
• Otseinvestorid
• Portfelliinvestorid
Kutselised investorid
• Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements)
• Maaklerifirmad (brokerages)
• Kommertspangad
• Kindlustusseltsid
• Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.
Tänapäeval:
tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile
Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed.
Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu.
Väärtpaberituru kutselised osalised on:
investeerimisühingud
krediidiasutused
fondivalitsejad
reguleeritud turu korraldaja
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja
Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba , mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.
7. Finantsinstrument ja väärtpaber
Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik , RTJ 3 „ Finantsinstrumendid “)
Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet ( võlakiri ) või õigust omandisuhtele ( tuletisväärtpaber ).
8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV
Investeerimisfondide tüübid
Kasvufond ( growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond
Tulufond ( income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond
Väärtusfond ( value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse.
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond
Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse
Rahaturufond ( money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse
Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu
Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse
Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse
Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks.
NAV = fondi varade turuväärtus -fondi kohustused/emiteeritud osakute arv
9. Börsil kaubeldavad fondid , indeksaktsiad
Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF)
-aktiivselt juhitud , fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st
Indeksaktsiad (index- shares )
-eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm ). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st.
Indeksaktsiad (USA börsid )
1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad:
SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100)
2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad :
XLE (Energia); IBB ( Biotehnoloogia ); XLF (Finantssektor) jt
3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad:
GLD ( Kuld ); USO ( Nafta ); SLV ( Hõbe ) jt.
4. Võimendusega indeksaktsiad
QLD (liigub koos Nasdaq -100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt
5. Riikide indeksaktsiad
EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt
6. Võlakirjade indeksaktsiad:
LQD (USA ettevõtete võlakirjad ); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt
Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt.
10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad?
Miks viiakse börsile aktsiad?
Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks.
Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse.
Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?).
Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele.
Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel.
Väljumisvõimalus senistele investoritele.
Miks viiakse börsile võlakirjad?
Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms.
Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad.
Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse.
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata.
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu.
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust.
11. Raha loome , raha pakkumine, rahaloomeasutused
Raha loome (raha pakkumine, money supply)
Raha pakkujateks on rahaloomeasutused:
Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha ) ja annab pankadele laenu
Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha)
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse
Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid.
12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja
(Money Multiplier, m)
Potentsiaalne rahakordaja:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raha ja pangandus #1 Raha ja pangandus #2 Raha ja pangandus #3 Raha ja pangandus #4 Raha ja pangandus #5 Raha ja pangandus #6 Raha ja pangandus #7 Raha ja pangandus #8 Raha ja pangandus #9 Raha ja pangandus #10 Raha ja pangandus #11 Raha ja pangandus #12 Raha ja pangandus #13 Raha ja pangandus #14 Raha ja pangandus #15 Raha ja pangandus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hany Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
pdf
Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
18
docx
Raha-finantsinstitutsioonid ja turud-
19
docx
Raha ja pangandus
21
docx
Raha ja panganduse kordamine
17
docx
Raha ja pangandus
20
doc
Raha ja pangandus eksamikonspekt
23
docx
Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014
13
doc
Raha ja pangandus I KT



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun