Sisukord Sisukord...................................................1 Sissejuhatus................................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud
3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõugete ja tuulerõugete erinevused 4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaktsiiin 5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Puukentsefaliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kuidas vältida puukentsefaliiti? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mida teha, kui avastad puugi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Haigusnähud 6 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kus esineb puukentsefaliiti? 7 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kasutatud kirjandus
võimalik. · Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. · Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Haigused, mida puugid võivad levitada on: · puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. · Puugihooaeg kestab
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis...
Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp paralüütiline saadium jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse. Vaktsiin hoiab leviku äraennetamine: kõrvaldada marutõbised loomad, Vaktsiinid : suukaudne, süstimine. KASS Puukentsefaliit RNA viirus. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt 7-14 päeva), nakatunutest haigestub 10-30 protsenti. Kulgeb 2 staadiumine: 1. Staadium viiruse leviku faas: 2-4 päeva gripile sarnased nähud, keskmiselt8 päeva kestevsümptomiteta periood. Levib Ida- Eestis koos laanepuugiga. Peaiteaeg -2 nädalat. Närvide talitluse häired kuni halvatuse ja võimaliku surmane. 20 prossa haigestutest sureb. Võsapuugi entsenfaliit on kergem 1-5 protsenti sureb
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enese...
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kont...
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid
Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade · Hingamisteede kaudu · Läbi leedekulgla Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud
Viiruste suurus on 0.01 0.3 mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag. 13. Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag) 14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19
Närvisüsteem koosneb kolmest üksteisega tihedalt seotud närvisüsteemist, mis küll üksteist dubleerivad kuid töötavad sealjuures erinevates reziimides. Juhul, kui üks neist läheb rivist välja, haarab see kaasa ka teised. Närvisüsteemi haiguste hulka kuuluvad tihti radikuliidid, reumad, valud südames ja rinnakorvis, seedehäired või kõhukrambid, pidevad ja liikuvad valud. Närvisüsteemi häired võivad olla osalise või täieliku kuulmise kaotuse ning samas ka kohina põhjusteks kõrvades. Käte ja jalgade nõrkus, külmus või kuumus nende sees, peavalud on samuti seotud närvidega. Kohata võib ka närvisüsteemi külmetust. Psüühilised kõrvalekalded saavad alguse hirmudest ja muretsemisest, see viib hallutsinatsioonideni. Hallutsinatsioonide juures võib märkida seda, et nad luuakse mõistuse poolt ning ilma mõtteta neid ei eksisteeri. Kuulmis- või visuaalne hallutsinatsioon ütleb inimesele asju ette ning aitab teda lühikese perioodi jooksul. Need või...
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele).
muutuda kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Pole kiiret ravi, kasulik on süüa kergesti seedivaid toite ja juua normaalselt. Väldi alkoholi ja rasket füüsilist koormust. C ja D HEPATIIT Levivad vere ja teiste kehavedelikega. Vaktsiini ei ole. Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist. Kroonilised haigused, kuid paljudel haigetel ei ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga. Rohkem haigestuvad need, kes viibivad sagedamini looduses. · Puukentsefaliit Puukentsefaliit ehk ajupõletik kulgeb enamasti kergelt ja paraneb ise. Puugid on viiruse vaheperemeesteks, saades nakkuse enamasti metsloomadelt ja lindudelt. Kui inimene on nakatunud puukentsefaliitviirusega, ilmnevad tal paari nädala jooksul pärast puugi hammustust gripiga sarnased haigustunnused: pea- ja lihasevalu, kerge palavik. Need nähud kestavad 3-6 päeva, kaovad siis nädalaks ja algab haiguse teine järk: tugev peavalu, silmade valguskarts, oksendamine. Loomulikult tuleb
2. Peidetud nakkused: 1)viirus püsib latsentana rakkudes- lüsogeenne tsükkel. 2)organismis viiruse kiire paljunemine. 3)viirus võib sälida rakkudes väga pikka aega, ( n:herpesviirus ) 3. Kroonilised nakkused: 1)Viiruse paljunemine kulgeb aeglaselt. 2)Pidev nakkus. 3)Immuunsussüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist. 4) Viirus nakatab üha uusi rakke ja lümfotsüüdid hävitavad nakatunuid. ( n: HIV,C- ja B-hepatiit ) Kaitse viiruste eest: 1)vaktsineemine puukentsefaliit 2)toiduainete õige kasutamine korralikult läbiküpsetamine 3)korralik kätepesu 4)haigete juurest eemalolemine 5)puhta vee ja toidu kasutamine 6)antikehad, t-lümfotsüüdid, vaktsiinid Linnugripp - nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus 1)H5N1 2)kõrge patogeensusega , esineb suremus 3)madala patogeensusega , võib jääda märkamatuks 4)Levib: Seedetrakti ja hingamisteede kaudu, levitavad kodu ja ulukilinnud, eriti veelinnud. 5)Ravi puudub, nakatunud linnud hävitatakse.
Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused, mille abil organism toodab viiruste vastu antikehi. Suur tänu tähelepanu eest!
c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13. Millest on tingitud järgmised haigused? a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria, puukentsefaliit, AIDS, gripp 17. Mis on lümf, millest koosneb? 18. Mis on vaktsineerimine? Miks seda tehakse korduvalt? 19. Mis on allergia ja allergeenid? Kuidas allergia mõju vähendada? 20. Millest on tingitud vererühmad? Millliseid vererühmade süsteemi Eestis kasutatakse
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees *4) võrdle ristämbliku ja jahulesta elupaik puu, jahus kehaosad pearindmik ja tagakeha, millest toitub? putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit Süüdiklest tekitab sügelisi Võrgendilest rikub taime ( imevad taimemahla ) *6) kes on skorpion ja millest ta toitub? Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ?
Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit vältimise viisiks on vaktsineerimine (haiguse peiteaeg kuni 30 päeva) Ebola viirus see on peamiselt musta mandri viirus ja enamasti haigus lõppeb surmaga. Bioloogiliste ohuteguritega puututakse enam kokku toiduainetööstuses, põllumajanduses, metsatööl, loomakasvatuses, tervishoiuasutustes, hooldekodudes, teadustöödes, jäätmekäitluses….
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
· · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) · Retroviirused DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil · Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid, põhjustavad taimhaigusi), viroidid, prionid(nakkuslikud valgumolekulid, loomsed viirused, inimene k.a)] · Satelliitviirus e virusoid · Viirus bioloogiline objekt · Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus · Kõige kiiremini mõjub ajule hullulehmatõbi
mõjutada??? molekulide vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukentsefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged. Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirushaigus Nakatumine Ravi Sümptomid Rõuged Piisknakkus ennetav -inkubatsioon 10...12 vaktsineerimine päeva (7...17 p)
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja...
Mis kujuga on viirused? Kera, hulktahukas, silinder Kirjelda viiruste ehitust Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sü...
!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!! Millisele neist tuleb komad vahele panna, kas samaväärsetele määrustele või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste. (Vastus: Määrus- Lauseliige,
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. ...
süst 6-7 aastat: Difteeria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 5. süst 12 aastat: B-viirushepatiit, 3 süsti poole aasta jooksul, kui pole varem süstitud 13 aastat: Leetrid, mumps, punetiste vaktsiin 2. süst 15-16 aastat: Difteeria-, teetanuse vaktsiin 6. süst Mida arvatakse minu peres vaktsineerimisest? Need, mis on lastele ettenähtud nende vastu pole midagi halba öelda, aga need, mis on nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud. Kuidas suhtun ise vaktsiini? Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on näiteks: seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.
BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.
11. Meningokokiline infektsioon (üks väide veel vaja leida) Tekitaja on Corynebacterium meningitidis, mis ei talu madalaid temperatuure Hiagust iseloomstab lööve, kuid seda ei teki nina-suu kolmnrka Oluliseks haigustunnused on tugev peaval koos okendamisega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda Septilist vormi iseloomstab hemmoraagiline lööve 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm
peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1 • http://cronodon
kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi b) krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
1. Millised on RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD? Kõik organismid koosnevad rakkudest, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas 2. Kuidas toimib ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) PASSIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES...
· Paljunevad nakatades elusorganismide rakke · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestel Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNA-viirused näiteks herpes, adeno, papilloom RNA-viirused - punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt Viiruste paljunemine · Väljaspool rakku on viirusosakesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel · Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes · Esmalt viirusosake seondub raku pinnale, seejärel siseneb rakku ja vabastab oma genoomi kapsiidist · Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
Milline haigus on Eestis levinud väga ravimresistentsena? Tuberkuloos Millise haiguse puhul on esimeseks staadiumiks gripitaolised nähud (palavik, lihasvalu, silmade kipitamine vms)? Puukentsefaliit Milline siin nimetatud haigus levib peamiselt seksuaalsel ülekandel? B-hepatiit Millist haigust iseloomustab algstaadiumis tekkiv ümar-ovaalne märklauasarnane lööve? Borrelioos Kontrolli Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Radooni leidub kõige rohkem kus? Vali üks: a. Uutes majades. b. Majade keldrites ja esimesel korrusel c
Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul) Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin. 10.Mis on prioon? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust. Prioon- infektsioosne proteiin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
