Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid.
aastal tulid müügile Euroopasse, mis hetkest on saatnud neid ka tähelepanu. Pillivastased- väidavad, et neid tablette on vähe uuritud ning ei teata, kuidas need organismi pikemas perspektiivis mõjutavad Tegelikkuses üks enim uuritud ravimeid (tehtud tuhandeid uuringuid, ka praegu tehakse neid kümnete ringis) Tabletide tüübid Neid on mitut tüüpi. Tablette eristatakse hormoonide koguse järgi, manustamise ning propageneesi (naissugu hormoon) järgi. Propagenees: Esiteks muudab progesteroon emakakaelas oleva limakorgi tihedamaks ja seega spermatosoididele raskemini läbitavaks – see on pillide teine ja täiendav kontratseptiivne toime. Teiseks tingib aga progesteroon emaka limaskesta veresoonte kuivenemise ja seeläbi limaskesta õhenemise, mistõttu muutub emaka keskkond embrüo pesastumise jaoks ebasoodsaks. Tagajärjeks on see, et inimesena arenev juba ca 100 rakuline embrüo ei saa emakaseinale kinnituda ja hukkub, kandudes menstruatsiooni käigus naise kehast välja.
o LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv o enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17- hüdroksüprogesterooni --> algab granuloosrakkude luteiniseerumine o LH ja FSH sisaldus suureneb eritustipuni, samasse ajastub östradiooli max o LH max kestab ~ 48t o ovulatsioon toimub LH max algusest 35-44 tunni jooksul, kui luteaalfaasis tõuseb progesteroon Luteaalfaas · Steroidibiosünteesi raskuspunkt asetub östrogeenidelt progesteroonile; · kollaskeha progesterooni produkts. max on kolmel päeval lut.faasi keskel; · inhibiin (A) takistab sünergistlikult koos progesterooni ja östradiooliga FSH eritumist; · kollaskeha sekretoorne aktiivsus ja funktsioon sõltub adekvaatsest LH toetusest;
Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub. Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus. Häälekad, isu pole. Näitab, et tahab paaritada. Loom indleb ja toimub ovulatsioon Munasarja tsükleid jaotatakse: * follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi). * luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega). Metöstrus – progesterooni ja östrogeeni suhe muutub, kollaskehad arenevad, progesterooni sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH
nt. rindade kasvamist. Mõlemad valmistavad piimanäärmeid ette piima Östrogeen (naissuguhormoon) folliikulites ja produtseerimiseks. Koos LHga kutsuvad esile emaka limaskesta Progesteroon (naissuguhormoon) kollakehas. Raseduse paksenenise. Progesteroon domineerib menstruaaltsükli teisel poolel ning ajal ka platsentas. raseduse ajal, toetades emaka limaskesta ja piimanäärmete valmisolekut. Androgeenid (meessuguhormoonid), eriti Peamiselt munandite Aktiviseerivad sekundaarsete sugutunnuste arenemist (nt. habeme kasvu) testosteroon interstitsiaalrakkudes puberteedieas.
ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14
Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma. Progesterooni on vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud munarakk saaks sellele kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi limaskest vähem vastuvõtlikumaks uutele spermidele. Negatiivse tagasisidega progesteroon pärsib LH sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini gonadotropiin). Raseduse arenemisel hakkab platsenta tootma progesterooni ja teisi vajalikke hormoone.
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a)
Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitamiin B12 Proteiinie ja aminohappeid Glutatioon, deoksüribonukleiinhape (DNA), kreatiin Jääkained Kusihape, lämmastik, piimahape Kasutatud allikad: http://wikipedia.org/ 2.11.2015 http://Forums.fitness.ee/ 2.11.2015 http://Annaabi.ee/millestkoosnebsperma144348.html 2.11.2015
14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest. Progesteroon stimuleerib östradiooli omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille järel östrogeenide tase langeb. ÕIGE??
hüperplastilise ja hüpertroofilise endomeetriumi sees. Patogenees Avastatakse tavaliselt düsmenorröa, lastetuse või munasarjakasvajate tõttu tehtavate uuringute käigus. Östrugeen ja progesteroon mõjutavad endometrioosi kollet sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel põhiliselt 35-45 aastastel naistel, anamneesis mitu sünnitust Tunnused Kolded võivad olla: punakad Emakas difuusselt suurenenud, näärmetaolised kõrgendikud, seina lihaskiht on paks ja
Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi. Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest KOLLASKEHA. See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
1) A-rakud toodavad glükagooni 2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiid...
i oksendamine, peavalu, unetus, d kõhulahtisus, higistamine, akne peavalu, väsimus intensiivistumine ja närvilisus. R Menstruatsiooni Prostaglandiinide Sünteetilised a esilekutsumine sünteesi progestiinid, v ravimitega, tsüklit inhibiitorid, looduslik i korrigeeriv ravi. kombineeritud progesteroon, rasestumisvastase kombineeritud d pillid, beeta- rasestumisvastase sümpatomimeetik d pillid, umid, gonadotropiin kaltsiumantagonis reliising tid hormooni antagonistid, bromokrüptiin,
Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Ökoloogia, evolutsiooniteooria. Organismide jaotus:
sünteesi (lihaste kasv) östrogeenid Naiste suguorganite areng, rinnanäärmete areng, naisetlik käitumine, mentruaaltsükli sregulatsioon Progesteroon (kollala Kindlustab raseduse keha hormoon) normaalse kulu(valmistab ette emaka limaskesta, takistab ovulatsiooni rasedue ajal, tagab rinnanäärmete sekretsiooni.) kaltsitoniin Langetab Ca ja P
Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani
fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees...
doosid Hormoonide sisalduse järgi liigitamine: · östrogeen ja progestageen (kombineeritud pillid) · ainult progestageen (minipillid) Kombineeritud pillid Sisaldavad östrogeeni ja progestageeni · Regulaarne menstruatsioonitaoline vereeritus, mis esineb alati pillivabal nädalal ja esinemist saab vajadusel edasi lükata · Menstruatsiooniga seotud valude ja vaevuste kadumine või leevenemine · Juuste ning naha seisukorra paranemine Minipillid sisaldavad kollaskehahormooni progesteroon · Sobib naisele, kes ei saa kasutada östrogeene · Võib tarvitada näiteks rinnaga toitmise ajal · Võib esineda ebaregulaarset vereeritust Tõhusus väheneb, kui: · Pilli võtmine hilineb üle kolme tunni · Esineb oksendamine kolme tunni jooksul pärast sissevõtmist Ajalugu · Vaigulill (inglise keeles silphium) antiikajal rasedusvastase vahendina või menstruatsiooni leevendajana · Esimesed pillid tulid Euroopas müügile 1961. aastal
· Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku
· kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon) kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon) · progesteroon (naissuguhormoon) · neerupealiste hormoonid · D-vitamiin hormoon mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 9. Toidulipiidid · Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused · Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohtalt · Ehituslik funktsioon rakumembraani koostises
Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jag...
Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kas...
ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva
Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks. Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e. leukotsüüdid): hävitavad kõik ära e
Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani Partenogenees Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel. Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja
vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised Adrenaliin – keha pingutuseks valmis Munand Testosteroon Munasari progesteroon Östrogeen,
Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
raiata) Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps munasarjafolliikul ehk Graafi folliikul. Seda ümbritseb sidekoeline munasarjafolliikulikihn. Selle kihnu rakud (teekarakud) ning granuloosrakud valmistavad naissuguhormoone ehk östrogeene. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). Gonadotropiinid: FSH, LH, hCG - neid stimuleerib ajuripats Steroidhormoonid: östrogeen, progesteroon 1) Hüpotalamuselt tuleb signaal ajuripatsile (gonadotropiini hormoon) 2) ajuripatsilt vabaneb folliikuleid stimuleeriv hormoon folliikulid hakkavad kasvama; üks folliikul valitakse välja 3) folliikuli rakud toodavad östrogeeni see omakorda mõjutab ajuripatsit nii, et see hakkab tootma luteniseerivat hormooni (kantakse munasarja) (östrogeen stimuleerib ka maksa tootma vitellogeniini) 4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil Ainevahetuslik funktsioon --- Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised
raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Tähtsus ja ülesanded: * Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid
Inimese kooriongonadotropiini (hGC) süntees toimub platsenta trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta. HCG-l on mõned märgatavad kõrvalmõjud; nimelt on just see hormoon osaliselt süüdi iiveldus- ja oksendamishoogudes hommikuses iiveldustundes, mida esineb esimesel trimestril. Progesteroon tõuseb raseduse ajal kõrgele ja mängib raseduse säilimisel tähtsat rolli, pärssides tugevaid emaka kokkutõmbeid ning sündimata lapse kahjustamist, reguleerib platsenta funktsioone, tugevab sünnituseks valmistudes vaagnaseinu ning lõõgastab teatavaid lihaseid ja sidemeid. Teine progesteroni põhiülesanne on valmistada rindu ette piima tootmiseks. Östrogeeni sisaldus ka tõuseb, varases staadiumis aitab östrogeen
joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu;
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused
taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi
välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. · Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. · LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. · Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Vahad vitamiin D ühendeid tahked ja keemiliselt vastupidavad sapi koostisosi taimsed vahad (nt puuviljadel, okastel) täidavad Hormoonid kaitsefunktsiooni testosteroon loomsed vahad (nt mesilaste kärjed, villa kaetud loomse östrogeen vahaga) progesteroon neerupealiste hormoonid Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega Lipiidide ülesanded Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Mas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
