Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või i...
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog
Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud e...
os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine
57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas? Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese? Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges):
2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate
Sääreluudel on toe funktsioon ja seetõttu on nad teineteise suhtes liikumatult ühendatud. Ühendused on sääreluude vahekile, sidekoeline, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi Lameliiges sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole. 109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25. Piirkonnad: 3 kand, pöid, varbad. 110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine. Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda. Alumine hüppeliiges suunamuutus. Selle moodustavad konstluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu- lodiluu liiges. Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges see on eriline liiges. Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25.
Suurim mittesobivate liigesepindade vahel (nt seesamluu on põlvekeder (patella), lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust)
Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele ja nii tõmbub lihas kokku ning iga lihasrakk on ühenduses motoorse närvijätkega (neuriit, akson)
3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. Keraliigesed on näiteks õla- ja puusaliiges. 5. Kirjelda luid, mis on omavahel painduvalt ühendatud
Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised.
-ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus: Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihastele kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaisteb siseelundeid Mineraalainete talletaja On rasvade talletaja
· SÕRMED - sõrmelülid ehk faalanksid (lühikesed toruluud) Pöidlal 2 lüli ->proksimaalne (põhilüli) ja distaalne (küüslüli) Teistel sõrmedel 3 lüli-> proksimaalne, keskne ja distaalne. Igal lülil on põhimik, keha ja pea. · joonis lk 41 32. Käeliiges koosneb: · Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges)... ellipsoidliiges (2-teljeline) · Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges)... plokkliiges 33. Kodarluu-randmeliiges: · liigenduvad luud kodarluu ja randmeluud · liigese pinnad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. · liigese tüüp - ellipsoidliiges · abiseadeldised - · liikumine sirutamine, painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ... 34. Kesk-randmeliiges: · liigenduvad luud - randmeluud · liigese pinnad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks
3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja
33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline 38
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade lu...
b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine,
proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges) moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada...
25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges
3. veresooned - toidab 4. luuüdi punane toodab vererakke, kollane talletab varuained 5. närv - ühendab 6. luuümbris loob uusi luurakke 10. Luustiku ülesanded. a) toestada b) lihaste kinnitus c) kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust
liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34. Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 35. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges
frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6. Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3); b) kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub kõige viimasena? a) Koljuluude vaheliste õmbluste tüübid on saagõmblus, soomusõmblus ja servõmblus. b)
seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk. Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult. Mõõtjätke ainuke funktsioon. Kinnitub häbemeluule. Peamine funktsioon: kahepoolsel kokkutõmbel on keha painutamine ette ja mõjub lülidevahe liigestele. Lisaks on vaja teada: Liigeste tüüpid: Üheteljelised: 1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis. 2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg. Kaheteljelised: 1. Ellipsoidliiges (art. ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg, liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges.
32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla
- Kõhu sirglihase ümber ning neid kõõluseid nimetatakse aponeuroosideks. 38. Õrnlihas: a) Milliselt luult algab, millisele luule kinnitub - Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41
(Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi
11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg (...
Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised
otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Abiseadeldised: 1. külgmised sidemed 2. selgmised sidemed 3. randmeluude vahelised sidemed Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje(painuts- sirutus, eemaldumine- lähendamine) 34. Kesk-randmeliiges " Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 35. Amfiartroosi mõiste Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges
fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon)
fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon)
fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon)
sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges-
sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges-
Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. Liigesed jaotatakse kolme suurde gruppi: side, kõhr ja sünoviaalliigesteks. Plokkliiges võimaldab liikumist ettetaha, esineb põlve ja küünarliigeses. Keraliiges võimaldab teha ringikujulisi liigutusi, esineb õla ja puusaliigeses. Silinderjas liiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, esineb kaelalülides. 9. Lihaste ehitus ja jaotus Lihas koosneb tahtele alluvatest vöötlihaskiudede kimpudest, mis on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt kõõlusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
