kool Tõnis Lehtmets ,,Pakane" Referaat Õpilane: Klass: Juhendaja: kus 2012 SISUKORD SISSUJUDATUS............................................................................................4 1. TÕNIS LEHTMETS..................................................................................5 1.1 Elulugu.....................................................................................................5 2. LOOMING.................................................................................................6 3. ,,PAKANE".................................................................................................7 3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7 4. TEISED TEOSED......................................................................................8 4.1 ...
Kevad Marit Mesi Kevadist ilma me oodanud oleme. Ei meeldi meile jää ega pakane. Viimaks talv on jäänd eilsesse. Aknast lehvitab päikene Diivanilt õue me jookseme.
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. , . , . , , . . , . . , . - , . . .
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me
· Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus
Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane
v Madal kasv on vajalik ka selleks, et suveperioodil rohkem soojust saada. (Maapinna lähedal soojeneb õhk hoopis paremini kui kõrgemal.) v Tundra taimi iseloomustab veel ka kitsalehelisus ja juurte pindmine asetumine, mis on jällegi tingitud igikeltsa olemasolust. Taimed v Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega vaevakask. Taimed v Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas. Sinikas Kukemari Pohl
klass Majandus Loe iga olukord läbi, ning otsusta, kas situatsioon muudab nõudmist või pakkumist ja mis juhtub hinnaga. Vali loetelust ka muutuse põhjus. Tõestuseks tee nõudmise-pakkumise graafikud. a)asenduskaup, b)sidustoode, c)maitsed,eelistused, d) demograafiline muutus, e)tulude muutus, f) tootmiskulude muutus, g)tootjate arvu muutus, Situatsiooni kirjeldus Graafik Lahendus 1. Pakane kahjustas Maroko ja Hispaania selle aasta Nõudmine: apelsinisaaki. Mis juhtub apelsinide hinna ja kogusega, Pakkumine: mida tarbijad osta soovivad? Hind: Kogus: 2. Kanaliha järele on suur nõudmine ja kanaliha tootjad Nõudmine: kahekordistasid liha hinna
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...
hooldusõiguse pärast kuid sellele vaatamata suutis Ludwig siiski eluga edasi minna. 56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon. Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik Viini koolid. Beethoveni vara müüdi sama aasta suvel oksjonil maha, autori käsikirjad leidsid
loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-
3.Ekke ei tahtnud alguses tööd teha. Ekke ei viitsinud üldse tööd teha, vaid laiskles päevad läbi. Tööle ajas teda ainult ema kamandamine. 4.Ekke eksis vahepeal teelt ära. Ekke eksis ära, kuid ta kohtas Lassit ja Uutšot, kes ta teele tagasi aitasid. Kui mina ära eksis ja ma selliseid inimesi kohtaks, ei unustaks ma neid iialgi! 5.Esemete müümine Ekke jalutas ühest talust teise, et esemeid müüa ja sellega end ära elatada.Oli ka väga külm ja väljas möllas kohutav pakane. Ekke oli vastupidav ja suure tahtejõuga, et ta sellega hakkama sai. Kõik sellga toime ei tuleks.
palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all. Hiiglane läks aitas teda ja teised lapsed märkasid ka, et ta pole enam kuri
Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , , . . . , , . , . . , . , . . . , . . . . , . . , . , . . , .
sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja
Arktiline A Põhja-Jäämere jääväljade Külm ja kuiv Talvel tugev pakane, kohal kevadel külm ja selge
17. Kristal__selt säravatest klaasidest pakuti mors__i. 19. Hom__ne päev on pin__gerikas. 20. Ära mine tun__dmatus kohas sup__lema. 21. Kooli almanah__ist sai lugeda ka luuletusi. 22. Merel mäs__lesid kõr__ged lained. 23. Tahaksin töötada koos sõbralik__ude inimestega. 24. Otsustasime minna viimasele seans__ile. 25. Vastastik__une usaldus teeb kol__lektiivi meeldivaks. 26. Tart__laste ja tallin__laste vahel arenes pingeline võit__lus. 27. Õues pauk__us pakane. 28. Ekskursioon peatus kaus__ja järve ääres. 29. Onu töötas lint__raktoril. 30. Portugal__ased olid vanasti kuulsad meresõit__jad. 31. Kop__lis hüp__les väike vars__. 32. Kas liigne tagasihoidlik__us on ikka voorus? 4
V. Määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimu ja andis välja seadusi. 11. Millised tähtsad sündmused toimusid Rootsi ajal Eesti haridus ja kultuuri elus? V. Tartu Ülikooli asustamine. 12. Millal toimusid Eesti ala minek Rootsi alla? V. 1629.aastal Mandri Eesti. 1645 Saared. Millal ja kelle poolt asustati Tartu Ülikool? 1632 Gustav II Adolf. 13. Miks nimetatakse XVII sajandi algust Venemaal segaduste ajaks? V. Siis oli suur näljahäda ja suur pakane. 14. Miks nimetakse Rootsi aega Eesti alal NN Vanaks heaks Rootsi ajaks? V. Talupoegade õigused pandi kõik kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku kohtusse kaevata. Nad said ennast vabaks osta. Aadlikud kuulusid rüütelkondadesse ja neil oli võimalus kaitsta oma õigusi. Haridus hakkas kasvama. Aadlikele annetati maad tagasi.
jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on. Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun vaikselt oma kohale. Minu piginaaber hakkab minuga millesti rääkima ning ma kuulen
millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole. Eesti ilusaid ilmu kujundab peamiselt Skandinaavia antitsüklon, millega kaasnevad päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede
Arvan, et kui tänaval kõndida ning pidada kinni üks kuueteistaastane hipiliku välimusega noor ning küsida, mis on ta elu kreedo, siis ta vastaks :"Panen pidu, elan päev korraga ning võtan elult, mis võtta annab." Sel hetkel oleks ta justkui liblikas, kes on rõõmus ja muretu, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Ta läheb iga tuulega kaasa, peaasi et oleks olemas lill, mille peal jalga puhata. Kuid kui tuleb pakane, elutingimused halvenevad, on ta abitu ning hävib. Hävineb alatiseks. Samasuguse küsimuse peale vastaks korstnapühkija, "Käin katuselt katusele. Olen õnnelik nii kaua, kuni on olemas korstnaid, mida pühkida ning kuni ma suudan oma palga eest elatada oma naise ning koolitada lapsed." Ta ei saaks elada üks päev korraga, sest tema töö on linnades nii hinnatud, et tellimused ulatuvad nädalate kaugusele.
Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhumassid õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp, niiskus, tolmusisaldus, läbipaistvus): · arktiline väga külm ja kuiv. Eestis talvel tugev pakane. Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal · parasvöötme 1) mereline niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal
Peale jalgpalli mängimise, olen ma hakanud ka vaatama televiisiorist rohkem jalgpalli. Kui varem vaatasin vaid Eesti mänge, siis nüüd vaatan kõike. Olen hakanud mängima, ka arvutis jalgpalli temaatilisi mänge need tekitavad minus tunded, nagu ma oleksin ise oma lemmikklubi eest väljakul ja sinu umber oleks tuhandeid inimesi, kes sulle kaasa elavad. Eriti tekib see tunne uuema aja mängudega, mis on päris eluluga vägagi sarnased. See on muidugi asenduseks, kuna hetkel valitseb väljas pakane ning ka parema tahtmise juures ei ole võimalik väljas palli mängida. Nii pea, kui lumi sulab, olen mina igatahes jalgpalli väljakul. Enne seda, tuleb veel Eesti - Uruguay jalgpalli mäng, millele olen piletid soetanud. Usun, et mäng tuleb hea, kuna vastane on väga tugev. Nimelt sai Uruguay viimastel jalgpalli maailmameistrivõistlustel 4. koha ja nende tähtmängija Diego Forlan valiti MM-I parimaks mängijaks. Kuigi
niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket
tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid
Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema või lapse hinge endale võtta, kellel ei olnud piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda. Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade
Nikolai Nekrassov Nikolai Aleksejevits Nekrassov sündis 10. detsembril 1821. aastal Ukrainas. Tema isa oli Aleksei Nekrassov, kes teenis vene imperialistlikus armees. Nikolai ema, Aleksandra Zakrzewska, oli Poola aadlik, kes oli pärit Varssavist. Nikolai Nekrassov kasvas üles Greshnevos, Jaroslavi provintsis, oma isa esivanematelt päritud mõisas Volga jõe kaldal. Seal nägi ta pealt rasket Volga paadimeeste sunnitööd. Tema isa varajane lahkumine vene armeest ja tema avalik töö maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse. Nekrassov austas ning imetles oma ema ning hiljem väljendas oma armastust nende vastu oma kirjutistes. Nikolai ema mängis olulist rolli tema arengus, tema armastus ja tugi aitasid noorel ...
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgus...
· Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm) · mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all · mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu · mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud
Vanaemad on kõiketeadjad. Neile meeldib palju jutustada ja nad oskavad inimest terveks ravida isegi ilma imerohtudeta. Nad suudavad alati enda elust tundide viisi rääkida. Ja seda kõike veel nii põneval moel, nagu loeks põnevat raamatut, mida käest panna ei saa. Alati on vanaema juurde minna hea, isegi kui olen täielikult haigeks jäänud. 26.09.2013 27.09.13 Kevad ongi juba käes. Puud jäävad iga päevaga järjest hõredamaks. Lehed langevad tasahaaval ja varsti ongi käre ja pakane talv käes. Mingil määral juba ootan talve. Siis on jõulud ja aastavahetus. Käes on see kaua oodatud reede, aga mina otsustasin täna siiski perekonna kasuks. Veel mõni kuu tagasi ei oleks tulnud mõttessegi, et hakata noorema vennaga lauamänge mängima. Õpin perekonnaga aega hindama. See polegi nii igav, kui arvasin. Mängides saame teadmisi juurde ja mis veelgi parem, see on lõbus! 28.09.2013 Kooli vahetusega on elu nii keeruliseks paisanud, et hetkel peale õppimise
Seetõttu tuleb varjatud kohtadest imeda regulaarselt tolmu, et kõrvaldada koimunad enne nende koorumist. Kui koiliblikas lendab ruumis, siis tuleb selgeks teha koht, mida vastsed kahjustavad. Siis on võimalik kasutada tõrjemeetodeid. Tõrjemeetodid jagunevad kaheks: - füüsilised (pesemine, triikimine, külmutamine) - keemilised (keemilised ained - aerosoolid, tabletid, kontaktmürgid) Riidekoide vastu aitab edukalt ligi 30 C pakane või +70 C kuumus. Seega tuuluta talvel riideid õues või pese kuumas vees. Koidele teeb otsa peale ka triikimine. Kõige lihtsamalt ja kiiremini saab koidest lahti, kasutades erinevaid tõrjevahendeid, mida kauplustes müüakse. Mõni neist on täitsa looduslik! 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST · EMANE RIIDEKOI on AINUS LENNUVÕIMETU LIBLIKAS
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja Õppeaine P2NC.00.549 Keelekümbluse alused Kodutöö Juhendaja: Ene Kurme Narva 2015 Ülesandeid t suulise keeleoskuse arendamiseks 1) Laste vanus: 6.-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided Õ: Kas õues on talv või kevad? L: Kevad. Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt ka...
Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada. Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge. Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud
Et mitte oma võimu kaotada. Mis oli mõisate reduktsiooni eesmärk? Et mõisnukud jäid oma mõisadesse kui nad pidi osa oma maast riigile tagastama. Kuidas muutus reduktsiooniga talupoegade õiguslik seisund? Talupoeg võis mõisnikku kohtusse kaevata. Miks toetasid Rootsi võimud talurahvakoolide loomist? Et õpetada talurahvas lugema ja kirjutama ning teha neile selgeks usu põhitõed. Mis põhjustas venemaal segaduste aja? Kuna seal olid mitmed näljahädad, erakordne pakane. Mille poolest erines Vale-Dmitri varasematest Venemaa valitsejatest? kuna ta oli isehakanud valitseja. Kuidas sai alguse romanovite dünastia? Tsaar Mihhail pani aluse romanovite dünastiale kes püsis troonil kuni 1917 aastani. Miks hakati kirikuelu reformima? Kuna venemaa oli eraldatud teistest õigeusklikest maadest ning see oli toonud mitmeid eripärasi. Keda hakati kutsuma vanausulisteks? Neid kes kartes kaotada igavest elu jäid senise usu juurde kindlaks.
Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 2.Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvõõtmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kont
Mis aastaaegadel, mis piirkondades? Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Kaua ta kestab? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjoonelin...
pöörastest meteoriidi sadudest kuni suhteliselt rahuliku nüüdisajani. Marss Marss on Maast palju väiksem, kuid tema pinnal ei ole tingimused nii äärmuslikud nagu Merkuuril, veenusel või Kuul. Marsil on hõre atmosfäär, milles rõhk on vaid 1/200 õhurõhust maapinnal. Temperatuur Marsi pinnal tõuseb üle nulli vaid suvel Pildil on Marss. ekvaatoril, talvel aga võib pakane ulatuda miinus saja kraadini. Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Läbimõõdult on ta Maast 11 korda suurem, ruumalalt 1400 korda, pindalalt 125 korda, massi poolest 318 korda suurem. Praegu tuntakse Jupiteri Pildil on Jupiter. 16 kuud. Saturn Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on
Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud. Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356 (2010). SKT osatähtsus majandussektorite kaupa: Primaarne sektor 5,5%, Sekundaarne sektor 24,7%, Tertsiaarne sektor 69,9% (2010). Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Majandus
.......................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast arstimist mitmesajakilomeetrine jää ja lume alla mattunud radadeta kõnnumaa. Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale. Inimesed olid päästetud...........................................11 KOKKUVÕTE............
Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. ALLIKAD http://miksike.com/docs/referaadid2007/elekter_evelinviks.htm http://wiki.elfaelektroonika.ee/index.php
See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4. Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel.
korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuurekondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Kuidas välk toimib?
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured....
õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis päikesepaiste millega kaasneb suvel põud ja talvel käre pakane 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front: külm õhk tungib soojale õhule peale, tekib pilv ja kaasnevad sademed. lühiajaline. Soe front: soe õhk tungib külmale peale, tekib samuti sadu, kuid pole väga tugev, kestab kaua. Soe õhk liigub aeglasemalt 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? Eesti merelises kliimavaldkonnas, sest meri hoiab sademeid endas. 26
Müstiline kirik Mul on kombeks saanud käia pühapäeviti kirikus, kus kohtan endale juba tuttavaid inimesi, kellega saab arutada maailmaasjadest ja tunda rõõmu lihtsast ja tugevast koosolemisest. Tunnen iga nädala lõpul vajadust sinna minna. Kuid viimati toimus midagi enneolematut, kogesin seda, mida ma pole ammu tunda saanud. Oli kena talviselt pakane ilm, lumi langes laias kaares maapinnale ja tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole
Tornaado diameeter on mõnisada meetrit ja ta esineb Ameerikas. Tromb on põhimõtteliselt sama, mis tornaado, kuid diameeter on väikesem: mõnikümmend meetrit, ja ta esineb Euroopas. Tuulispask on tuulekeeris, mille diameeter on mõni meeter. Vesipüksi diameeter on ka mõni meeter, kuid ta esineb vee peal. 30. Selgita joonise abil antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna olemust. Millist ilma antitsüklon toob? Õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved kaovad. Talvel: pakane, selge; suvi: palav selge. 31. Mida nimetatakse frondiks? Frondiks nimetatakse kitsast eraldusvööndit kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 32. Iseloomusta sooja fronti ja sellega kaasnevat ilma. Soe front tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale ja sunnib viimast taganema. Ilm: paks lauspilvkate, talvel lumi ja tuisk Pärast frondi üleminekut temperatuur tõuseb ja sadu lakkab, kuna soe õhk on jõudnud ka maapinnani. 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
