Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine Esindajad: J. Piaget, L. Vogotski, E. Tulving. Uurib isiksuses toimuvaid tunnetusprotsesse, nagu aisting, taju, mälu mõtlemine ja püüab välja selgitada, kuidas nii aju kui kogu organism osaleb selles infotöötluses. Inimkäitumist selgitatakse ajus toimuvate keemilis/bioloogilis protsesside kaudu.
teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. · Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. · Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. · Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega. · Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. · Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. · Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all
Psühhoteraapia valdavalt erapraksised. · Psühholoogilise abi meetodid on sarnased, sest teoreetilised lähtekohad on sarnased. Rajandeb usaldusel, sisalduvad eetika ja sarnasus struktureerituses. Kindlapiirilised tegevused. Mitteformaalne: ootused seotud mitme isikuga Eetikanõuded: formaalses olemas, mitteformaalses mitte. Objektiivsus: mitteformaalses on emotsionaalselt nii tugev seos, et püütakse päästa klienti, aga ei julgeta vastanduda. Nõustamispsühholoogia 16.02 Eetilised aspektid Kunstimõõtmes subjektiivsed: tubliduspõhine. Avalikult mõõta väga raske. Mitteformaalse eetikaga (nt. oled tundlik kultuurilise miljöö kohta, kust klient pärit on). Teooriamõõtmes formaalsed: tegevuspõhine mõõde sisaldab avalikke eetilisi kohustusi (pead teatama, kui klient muutub ohtlikuks). 1. Eetikaaspektid teenivad kliendi huve ning on kaitsvad psühholoogi suhtes. Psühholoog peab teadma enda väärtusi, mis teemadega ei suuda tegeleda
teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide
lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Teraapia: Nõustamine: Rekonstrueeriv Hariv isiksuslik situatiivne analüütiline probleemi-lahenduslik teadvustamatu, eelteadvus teadvus rasked, pidevad emotsionaalsed probld nö olmeprobleemid minevik olevik kestvus pikem kestvus lühem 8. Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused). 1908 Frank Parson , karjäärinõustamise "isa" 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad). 1942: ilmus Carl Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy Pärast II MS käivitas Veteranide Ühing sõjaveteranide tsiviilühiskonda integreerimise programmi. Selle raames loodi psühholoogilise abi teenistus. ---> Nõustaja ametinimetuse
..) 6. Sotsiaalpsühholoogia uurib väliste tegurite mõju käitumisele 7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe d. Kliiniline psühholoogia tegeleb inimese ravimisega e. Nõustamispsühholoogia nõustamine, mitte ravimine. Olmeprobleemide lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i. Keskkonnapsühholoogia keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas
· Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud.
Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla. Need on toimetulekuprobleemid. Ei ole häiret, aga lihtsalt ei tule oma eluga toime. On rakenduspsühholoogia haru. Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades Ettevõtlus
Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete
a Lev Võgotski kasutamist. Ulric Neisser Psühhobioloogia Roger Sperry Inimkäitumist seletatakse, kui ajust toimuvate Eric Kandel keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5) Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia-uurib terve Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia inimese psühholoogiat Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega. 7) Psühholoogia uurimismeetodid.
Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse Juhtumianalüüs Vaatlus Küsitlus See on nähtuste ja
mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi
Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister) Alapädevusena psühholoog-nõustaja kutse Psühholoogia alase akadeemilise haridusega (minimaalselt magistrikraadiga) spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Lisaks näiteks: APA: nõustamispsühholoog vajab PhD kraadi. APA on Ameerikas akrediteerinud 55 doktoriõppe-programmi nõustamispsühholoogia alal: 5 aastat magistritase. soovitav praktiseerimise kogemus enne doktoriõpet. II loeng 15.09.14 Nõustamispsühholoogia ajalugu Nõustamise algus: tekkis eelmise sajandi alguses (20.saj algul) Ameerikas. 1908 Frank Parson (majandusharidusega märkas, et noored jäävad tööturul hätta ning soovis neid aidata, alustas karjäärinõustamisega tekkis pretsedent) karjäärinõustamise ,,isa". 1909 tekkis uus arusaam/suhtumine
Ravimisel kasutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi võtteid (psühhoteraapia, nõustamine) o Koolipsühholoogia - Psühholoogide ülesanne on kooliõpilaste igakülgne toetamine ja psühholoogilise abi andmine. Töövormideks on hinnangute andmine, uurimine, nõustamine, ennetavad tegevused ja koolitused. Töötatakse õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega. o Nõustamispsühholoogia - Psühholoogid annavad psühholoogilist abi, aidates inimestel pingeid leevendada ja kriise ning probleeme lahendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti. o Tervisepsühholoogia - Psühholoogid uurivad psüühiliste, sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite mõju inimeste tervisele ja füüsiliste haiguste mõju inimese psüühikale ja propageerivad tervistedendavat käitumist jne. PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID I Kirjeldavad uurimused 1
psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda). Tervisepsühholoogia uurib psüühiliste ja sotsiaalsete tegurite toimet inimese tervisele. Kohtupsühholoogia rollid (võidakse kohtus vajada): 1) Lihtsalt tunnistaja nagu iga teist tunnistajat, kui ta teab midagi kohtualuse või juhtumi kohta. 2) Spetsialistine, et ta annaks üldteoraatilisi seletusi mõne psühholoogilise probleemi kohta. 3) Eksperdina, et ta vastaks ekspertiisimääruses esitatud küsimustele. Nõustamispsühholoogia määrab oma ühisosa vaid eesmärgi kaudu: parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel. Koolipsühholoogia töö põhieesmärgiks on aidata õpilastel koolis paremini toime tulla. Psühholoogid: 1) Eetilised printsiibid - peab saladuses kõik, heatahtlik. 2) Informeeritud nõusoleku põhimõtte - ei tee inimesega midagi muidu, kui ta ei ole
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur
nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub)
Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe
20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... 1 Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia,
inimesi! • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis • SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus • SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia,
annaabi.ee 
