Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted
2. Hakati tegema koostööd majanduse, teaduse ja keskkonnakaitse alal. NSVL väga polnud huvitatud, aga oli siiski nõus. 3. Inimõiguste alaline kaitse koostöö. Võrdõiguslikkus ja õigus määrata oma saatus. NSVLe see ei istunud. Helsingi nõupidamine hakkab regulaarselt koos käima CSCEna 1995. aastani, mil ta muutub organisatsiooniks OSCE. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära.
Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Raudne eesriie- NL ja maad ei kehtinud sõna ega usuvabadus, kõike valitses riik. Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on sõnastatud 1979. aasta Havanna deklaratsioonis: kindlustada [suurte poliitiliste ja sõjaliste liitudega] mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek võitluses nii imperialismi, kolonialismi, neokolonialismi, rassismi, sionismi, välisagressiooni, okupatsiooni, domineerimise, sekkumise või hegemoonia kui ka suurvõimude ning -blokkide poliitika vastu.
Asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema. Mõisted! Mauism Mao Zedongi ideede põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund. Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon suruda maha rahulolematus. Rahvasteliidu mandaatsüsteem volitus hallata teatud maaalasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama. Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon.
Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
Kuuba puutumatut. 4. Millised iseloomulikud jooned on omased III maailma riikide majandusele? Selgita. · Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes aga juurdepääsu arengumaade maavaradele ning majanduslikku ja poliitilist kuulekust. · Suur võlakohustus - tänu sellele ei saanud oma majandust arendada. 5. Milles seisnes mitteühinemisliikumine? Eesmärgid? Too näiteid? Mitteühinemisliikumine seisnes selles, et osad riigid olid NSVL ja USA poliitika vastu ja ei tahtnud kuuluda kummagi riigi pooldajate leeri ega ajada nendega ühist poliitikat. Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel.
Võimule tänu vägivallale. · Eesmärk: kommunistlik maailmarevolutsioon. · Sinna kuuluvad: NSVL (koosnes 15st liiduvabariigist, üks neist Eesti.), Hiina rahvavabariik, Kuuba, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Saksa demokraatlik vabariik (dets. 1949 a.) · Organisatsioonid: VLO, VMN. · Plaanimajandus. 3. 3. maailm nt. Egiptus, India, osalt Jugoslaavia. · Iseloomulik: Mitteühinemisliikumine. Trumani doktoriin (USA välispoliitline seisukoht) .. mille järgi juhul kui rikutakse riigi sõltumatust välise survega alustab USA abi andmist surve all olevale riigile, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Trumani doktoriinist lähtus Marshalli plaan (1947 a.), mille järgi USA andis majandusabi 17le Euroopa riigile 17 miljardi dollari ulatuses. Abi anti 1948 1952 a. · Eesmärgiks tugevdada abi vastuvõtnud riikide majandust, et seal ei tekiks
Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · Kolmas maailm- arengumaad · Mitteühinemisliikumine- (1950-1960) Meelestatud lääneriikide vastaselt. Neutraalsed riigid, kes ei tahtnud kahepoolses maailmas valida. · Sovietisileerimine- nõukogustamine · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu- loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. TRUMANI DOKTIIN JA MARSHALLI PLAAN
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Kolmas maailm -vähem arenenud maad Isikukultus -ühte isikud peetakse riigis, kui jumalat LAV -Lõuna-Aafrika Vabariik Rassism -ideoloogia, mille kohaselt mõni rass või rahvas seisab teistest kõrgemal Mitteühinemisliikumine -rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Rahvavabariik -sotsialistlikule arenguteele asunud riik Sionism -juutide riigi rajamise poliitika Separatism -liikumine, mis soovib eralduda emamaast Lahtiste uste poliitika -Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult
lahend) c. külm sõda NSVL ja lääne majanduslik ja poliitiline konflikt peale II MS d. hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika e. heaoluühiskond on ühiskond kus on saavutatud enamik kodaniku majanduslik ja sotsiaalne turvalisus mille eest vastutab valitsus f. kultuurirevolutsioon vana ja võõra hävitamine Hiinas g. sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus sekkuda j. Hipid noorte liikumine, mille eesmärk oli ühiskonnast eraldumine, idamaade filosoofiale pühendumine k. Biitnikud beat generatsioon, noorte liikumine (biitnikute liikumine) l. Vietkongid vietnami kohalikud, sõdurid kes sõdisid nii NSVL-ga kui ka USA-ga m
hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga
Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu põlvkonda perekond Gandhi LAV- üks edukamaid Aafrika riike, mille elanikkond moodustab 5% Aafrika elanikkonnast ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi.
a. Mao Zedong b. L. Breznev c. A. Dubcek d. K. Adenauer e. C. De Gaulle f. F. Castro g. M.L. King h. N. Hurustsov i. i. Gandhi j. ernesto Che Geuavara 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada: a. suur hüpe b. berliini müür c. külm sõda d. hallsteini doktriin e. heaoluühiskond f. kultuurirevolutsioon g. sulaaeg h. mitteühinemisliikumine i. Breznevi doktriin j. Hipid k. Biitnikud l. Vietkongid m. Eisenhoweri doktriin ehk doominodeooria 8. Teatakse mõningaid Aasia ja Aafrika maade iseloomulikke jooni, tähtsamaid riigitegelasi, põhiprobleeme
(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi
Saksa riik... e. Heaoluühiskond on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk) f. Kultuurirevolutsioon viidi läbi Hiinas 1966 hungveipingide ehk punavalvurite poolt JA MZ Punane raamat, Dazibao g. Sula aeg Hrustsovi poliitika NSVLs, mis andis rahvale rohkem vabadust, ehitati hrustsovkasid h. Mitteühinemisliikumine liikumises osalejad pidasid tolleaegses olukorras süüdi nii USA d kui ka NSVLi võrdselt, ehk need riigid, kes ei toetanud USA ega NSVL i. Breznevi doktriin kui kusagil on kommunism ohus, on NSVL õigus sekkuda j. Hipid narkootikumide, vabaduse ja vabaarmastuse ihaldajad, noorte mässu väljendus k. Biitnikud The Beatles'eid järgivad isikud, kes järgisid nende stiili ja vaateid ning olid nende muusika austajad l
riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.) Koloniaalsüsteemi lagunemine: Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: 1955 Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. 1955 bandugi konverents. MÕISTED Halsteini doktriin-Lääne-Saksamaa oluliseim välispoliitiline doktriin peale 1955 aastat. Doktriin lõpetati 1970aastaks, mil Lääne- Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus.Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa
Tänapäeval nimetatakse Helsingis loodus organisatsiooni Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooniks (OSCE). Otsused: Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse Lääs tunnistab II MS järgseid piire Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise.
teostamist ühe hõimu huvides (suurim konflikt 1967.a.-1970.a. Nigeeria kodusõda - 3,5 miljonit hukkunut) · kodusõdadesse sekkusid suurriigid, toetades üht või teist vaenutsevat rühmitust ja varustades neid relvadega · riigivõimu suur korrumpeeritus / riigivõimuga kaasneb korruptsioon · Kolmanda maailma riikide omavahelised suhted: külma sõja ajal mitteühinemisliikumine - 1950-ndate lõpul (ametlikult 1961.a.) Sellega ühinesid riigid, kes ei soovinud valida poolt kahepooluselises maailmas. Liidriteks Jogoslaavia diktaator Tito, Egiptuse president Nasser, India liider Nehru. Põhimõtted: · mitteühinemine sõjaliste blokkidega · desarmeerimine · rahulik kooseksisteerimine · sõltumatute võrdõiguslike riikide koostöö
Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine, kriiside, konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast sõjast hoidis mõlemaid pooli tagasi hirm tuumasõja ees, mis oleks hävitanud ühtemoodi nii mõlemad sõdivad pooled kui ka kogu ülejäänud inimkonna (1945 Jalta 1989 Malta) bipolaarne maailm - kahepooluseline maailm (mõiste, millega iseloomustati Külma sõja aegset maailma) mitteühinemisliikumine - uute, USA ja NSV Liiduga seotud liitudega mitte ühineda soovinud riikide liikumine, mida juhtisid Jugoslaavia, Egiptus, India. Tekkis 1950. aastatel Esimene maailm lääneriigid (eesotsas USA) Teine maailm - sotsialistlikud riigid (eesotsas Nõukogude Liit ja Hiina RV) Kolmas maailm - Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaad Neljas maailm - Vähearenenud, peamiselt troopilises Aafrikas asuvad arengumaad
Igal riigil on 5 suurt välispoliitilist eesmärki: - Julgeolek (jaguneb 4 erinevaks võimaluseks) Isolatsioon Püütakse vältida suhtlust välismaailmaga, välisabi, väliskapitali, kokkupuuteid välismaalastega indiviidi tasandil, sõjalist koostööd. Eneseusaldus Enesele tuginemine. Püütakse hakkama saada iseenda sõjaliste jõududega. Neutraliteet e. mitteühinemisliikumine Sõjalistesse liitudesse mitteühinemine ja teiste riikide tunnustus selles tegevuses. Neutraliteet käib arenenud maailma, mitteühinemisliikumine pigem 3. maailma riikide kohta. Liitlased ja liitlasstrateegia Julgeoleku tagamine liitlaste kaudu. Liitlastel on sarnased ja kattuvad huvid. - Autonoomia - Heaolu - Seisund ja prestiiz - Kõik muu
Suur hüpe Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks
1. Blokid (vt. Adamson, kaart lk.119). Tekkivates uutes maades püüdsid oma mõju kehtestada nii lääneriigid kui NL. Analoogiliselt NATO-le loodi: - ANZUS (Austraalia, New Zealand; US - loodi 1951, on Vaikse Ookeani julgeolekupakt) - Kagu- Aasias SEATO (1955, liikmed USA, Gbr, Pr, Austraalia, Uus meremaa, Filipiinid, Pakistan ja Tai) - CENTO (1955, Iraak, Türgi, Gbr, Iraan, Pakistan) blokid. Kaks viimast on tänapäevaks laiali läinud. 2. Mitteühinemisliikumine Kuna suurem osa vabanenud riike ei tahtnud end kellegagi siduda, siis algatasid liikumise neutraalsuse säilitamiseks India, Egiptus ja Jugoslaavia. 1955.a. Bandungi konverents Indoneesias - 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki kes teatasid, et nemad on maailmas kolmandaks jõuks - siit tuli käibesse väljend "kolmas maailm". Sealt peale hakkasid sageli esinema omaette grupina ka ÜRO-s. Põhiteemad: antikolonialism, vastuseis rassismile, neutraliteet külma sõja suhtes. Tahtsid rahvusvaheliste
satelliitriikides Käik: *NLKP juhtkond otsustas ekperimendi jõuga lõpetada *sisenesid tankid *sunniti lahkuma Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond *Nõukogude liit jättis ametisse oma liidrid Tulemus:*Kustus lootus Nõukogude reziimi muuta *dissidentlus tugevnes *NSVL liikmed ametis 1960 Breznevi doktriin- NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus 1960 Aafrika aasta- aasta jooksul saavutasid 10-20 asumaad iseseisvuse Aafrikas 1961 mitteühinemisliikumine (Egiptus, India, Jugoslaavia) oluline leida 3 tee, mitte ühineda USA ja NSV Liiduga, ei tohi olla poliitilistes organisatsioonides. Eesmärk: 1)rahulikult koos eksisteerimine 2)pingelõdvendus 3)dessarmeerimine 4)koostöö 5)toetavad kõike riike kes iseseisvuvad 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon. Eesmärk: riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse printsiibi järgmine 3 MAAILMA iseloomulikud tunnused: *riigipiiride probleem *püsiv vaesus *relvakonfliktid *määratu
Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). 2. Külma sõja kriisikolded 1940.-1950.aastatel: 2.1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas sovietiseerimist (e nõukogustamist) ning suurendas survet Kreekale
Maadekreet enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Maailmapank rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Maailmarevolutsioon enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks Manifest tähtis määrus (seadus) Marshalli plaan maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Massikultuur keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Mitteühinemisliikumine rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike mobilisatsioon meeste värvamine sõjaväkke Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine NATO Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 Neokolonism tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult NEP uus majandus poliitika Venemaal
6. muutus Jugoslaavia poliitika: tunnustati Jugoslaavia õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Idabloki ja NATO vahel 7. normaliseerusid suhted Saksa Liitvabariigiga; 1955 kehtestati diplomaatilised suhted 8. 1955 toimus Genfis NSVL'i, USA, UK ja PRM valitsusjuhtide kohtumine 9. muudeti ametlikku poliitilist retoorikat rahvusvaheline koostöö ja pingelõdvendus 1955 toimunud Bandungi konverentsil: · hakkas kujunema mitteühinemisliikumine · võeti kasutusele mõiste Kolmas Maailm
Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus. 16. Mis on mitteühinemisliikumine? Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi konverents, kus sündis mõiste Kolmas maailm. Osales 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki. Asutati organisatsioonid SEATO ja CENTO. Mittühinemisliikumine on oma olemuselt lääneriikidevastane, kriitikaobjektid USA ja Iisrael. 17. Millised olid 40-50ndate suurimad koloniaalsõjad?
lõpetamisel/Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist/On ainuke, kes valiti 4x järjest USA presidendiks. Hitler NSDAP juht, IIMS vallapäästja. Fürer. Kolmanda riigi diktaator, lasi kõik opositsiooniparteid keelustada. Sooritas enesetapu. Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator. KÜLM SÕDA 1. Miks algas külm sõda? Mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu, millistes valdkondades toimus külm sõda? Mis oli mitteühinemisliikumine? - algas sest lääneriikidele tundus et nsvl tahab alustada sõjategevust - raudne eesriie 2. Millised olid külma sõja aegsete kriiside osapooled ja nende eesmärgid ning kriisi tulemused/mõju: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda. 3. Millised olid pingelõdvenduse sõjalised, poliitilised ja majanduslikud põhjused ning kuidas muutusid ida-lääne suhted? 4
· Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) · Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine (ICRM) · Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) · Rahvusvaheline Satelliitsideorganisatsioon (ITSO) · Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) · Parlamentidevaheline Liit (IPU) · Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur (MIGA) 12 · Mitteühinemisliikumine (NAM) (külaline) · Tuumaenergiaagentuur (NEA) · Tuumatarneriikide grupp (NSG) · Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) · Julgeoleku-ja Koostööorganisatsioon (OSCE) · Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) · Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) (vaatleja) · Alaline Vahekohus (PCA) · Kagu-Euroopa koostööalgatus (SECI) · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) · ÜRO kaubandus-ja arengukonverents (UNCTAD)
mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises
Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema nn Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas nn mitteühinemisliikumine 2) 1960. aastate lõpp- 70. aastate lõpp · soodustavad tegurid: nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis); Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele; inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõjaohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu; NSVL ja tema liitlased korraldasid võimsa jõudemonstratsiooni Tsehhoslovakkias (võitjate üle kohut ei mõisteta?)
kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju) n Kultuuripiirkonnad (Huntington) n Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia) Maailmasüsteem n Kolm võtmeprotsessi n Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid suveräänsuse ulatus n Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/või kultuurilistesse suurregioonidesse
SDV mittetunnustamine 1960- majandusarengu seiskumine RAF- vasakpoolne kommunistlik terrorirühmitus Itaalia Kiire majandusareng Arenenud põhjaosa Mahajäänud lõunaosa Hispaania Franco diktatuur Põhjamaad Nato- Norra, Taani, Island Erapooletud- Rootsi NSVL mõju all-Soome Aasia suurriigid India 1947- Suurbritannia andis Indiale vabaduse India jagunes usuliselt India- hindud Pakistan- moslemid Jawarharlal Nehru- India esimene peaminister Mitteühinemisliikumine- sinna kuuluvad riigid, kes külma sõja ajal on jäänud erapooletuks Mohammad Ali Jinnah- pakistani riigi rajaja Indira Gandhi- Nehru tütar, temas sai India peaminister. Esimest korda on naine suure riigi valitsusjuht Tekkis Bangladeshi riik Hiina Vabariik Mao Zedong (1949-1976) Hiina kampaaniad 1957- Las õitseda sada lille Suur hüpe 1958-1960 Hiina areneb 5 aastaga sama kiiresti kui maailm 10 aastaga Põlluharimine ühendati metallurgiaga Tagajärjed: Näljahäda (hukkunud 23-42 milj)
annaabi.ee 
