kaheksa koostootmis- ja tuhastusjaama, on inimeste eluiga suures osas just nanosaaste tõttu keskmiselt kolm aastat lühem. Gatti uuringud tõestavad, et mida väiksemad on nanoosakesed, seda agressiivsemad need on. «Eriti ohtlikud on ühest mikronist väiksemad osakesed, mida kõrgtemperatuuril põletamise põhimõttel toimivatest mootoritest ja põletusjaamadest õhku paisatakse. Need on minutiga õhust meie kopsus ja tunni ajaga maksas või mujal kudedes,» räägib Gatti ja lisab, et niisuguses suurusjärgus peentolmu ei suuda peatada ükski filter. Reuters: Napoli tänavad upuvad äraviimata prügisse (36) 08.01.2008 10:05 Kommenteeri | Loe kommentaare | Prindi Piirkonnas on suurenenud vähkihaigestujate hulk! Itaalia lõunaosas asuvat Napoli linna ähvardab keskkonnakatastroof, sest prügivedajad keelduvad oma tööülesandeid täitmast ning tänavad upuvad jäätmetesse.
kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, kuna oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk. Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puuduoleva materjali väärtuses. Elektroonikaromu kogumispunktidesse või kauplustesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal. 1
olemas. Inimene võrreldes lõpmatusega = olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me oleme harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest
Albert Einstein kirjutas 1926 oma sõbrale Max Bornile, et tema usub täringuid heitvasse Jumalasse ja Albert täielikku seaduspärasusse. Kuni surmani seisis suur füüsik vastu oma nooremate kolleegide arusaamale, et juhusest ei ole aatomite maailmas pääsu. Siiski ei saanud ka Einstein ignoreerida fakti, et pisimate osakeste füüsikalised liikumised järgivad täiesti teistsuguseid füüsikaseadusi kui need, millega me argielus kokku puutume. Kvantteooria juhus erineb argisest: me oleme harjunud, et meie teadmatus on juhusele aluseks. Probleem seisneb seega tavaliselt selles, et me ei taha või ei suuda suvalisel määral pingutada, et tegelikkust uurida, mitte tegelikkuses endas. Seepärast me saame argiseid juhuseid paremini valitseda, kogudes rohkem teadmisi nagu see õnnestus ruletimängijal, kes peitis oma kinga sisse arvuti. Kümnesse tabab see, kes usaldab oma esmamuljet. Seda ei ütle mitte üksnes rahvasuu, vaid küsitlustel ka suurem osa personaliosakonna juhatajaid. Ja nad
sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
Sest valgus, mis talle silma hakkab paistma, on nii ere ja valus. See valgus omakorda ei lase inimesel näha tema ette asetatud tõeliseid asju. Selleks, et viha kõige uue vastu ei tekiks, tuleks ahelatest vabastatud inimest harjutada enne ümbritsevaga. Teda tuleks viies vaikselt samm sammu haaval koopa suule lähemale. Lastes tall kohaneda niimoodi tõelisusega. 5.Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud? 8 Koopast vabanenud vang ei taha tagasi koopasse minna. Ta ei pürgi enam koopas olevate inimeste ideaalide poole vaid tahab jätkata uute ideaalid otsimist. Sammuti takistab tema tagasi pöördumist teiste koopas elavate inimeste pahameel tema naasmisel. 6.Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurd tagasi? Koopasse tagasi pöördunud inimene peaks alguses kohanema uuesti varjude vaatamisega.
nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt
Maatriksisse kehastuda. Maatriks ei oleks seda lubanud nende vibratsiooni tõttu. Nad oleks Maatriksi segmendist, mis kuulub Maale, välja visatud segmenti, kuhu nemad kuuluvad, mis on vastava vibratsiooniga (tooniga). Sa pead mõistma, et tooni määrab enamus. A: Oleks hea, kui mõned poliitikud satuksid siit oma segmenti. 16 D: Soovige seda. Proovime kõik koos, et igal pühapäeval soovime seda, et kõik, kes ei vasta Maatriksi tõele, lähevad ära, asuvad ümber, kanduvad teise segmenti. A: Ma arvan, et see on karma küsimus. See on see, mille ära oleme teeninud. D: Naeruväärne. Seda rääkides võtame nad vastu ja nad jäävad siia meie abil. Meil pole enam karmat. Tegelikult kaotab karma seadus oma jõu. Me ei ole enam kellelegi midagi võlgu, me ei pea enam kahetsema. Meil on vaja enda jaoks otsustada,
see murrab ta täielikult. Kui Sa ei ole kindel, et tahad olla osa mu elust, siis ära trügi sellesse, kuna ei taha olla Sinu jaoks uus seiklus, mõttetu peatükk Su lõputus raamatus, kuna Sina jätad minusse võib olla kustumatu jälje. Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi
Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad
Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
teemaks Väidab et keha ja seks on muutunud võimu üheks instrumendiks, mille abil valitseda ja domineerida. David Hume Sündis 1711, suri 1776 Oli soti filosoof, ajaloolane ja esseist 1751-1757 tegutses Edinburgji Advokaatide raamatukogu hoidjana filosoofia: kahekordne empirist peab filosoofiat empiiriliseks teaduseks Empirist tavapärasemas tähendused Filosoofia on teaduste isand Üldprintsiip, mille järgi ideed sõltuvad muljetest ei ole veatud Põhjuslikkus: Miks me arvame et igas sündmusel peab olema põhjus? Miks me arvame, et igal konkreetsel põhjusel on just see tagajärgm mida me usume tal olevat? Materiaalsed asjad: Kas kehad on olemas või mitte? Mis põhjused ajendavad meid uskuma kehade olemasolu? Inimese mina ehk ise: Kui inimne vaatab endasse siis leiab sealt vaid üksiktajumuste ja muljete ning meele.... Ta ründab arusaama, et hing on mittemateriaalne substants, Poliitika: Huvitus poliitilistest üldistustest, Teosed:
võimalik elutule asjale elu sisse tuua? -) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud? -) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus? -) Milline on inimese loomus? kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole? -) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? teadlik käitumine ja alateadlik käitumine kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid? -) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus? -) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused. *) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta) -) Enesevaatlus/introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod)
oma ümbrust ilusamaks muuta, valgete jaoks aga oli see asi, mis õigustas kõike - tapmist, pettust, nälga jne) 5 Sellest me võime järeldada, et asjad muutuvad tarbekaupadeks ehk tarbimiskultuuri osaks ainult teatavatel hetkedel. Ühelt poolt piirab siis seda täielik singulaarsus (püha), teiselt poolt täielik universaalsus (raha) - ehkki need on pigem idaaltüüpilised, reaalsuses mitte eksisteerivad äärmused. Need kaks äärmust reguleerivad tarbimist n.ö seestpoolt. Campbell (1989) on sõnastanud paradoksi: ühelt poolt me elame ennast välja ostes, asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed).
Universum tegutseb õiglase tasu nimel? 46. Karmaseadus. See on põhjuse ja tagajärje printsiip. Igal põhjusel on oma tagajärg ja igal tagajärjel on oma põhjus. Kõik juhtub vastavalt sellele seadusele. On palju põhjuse tasandeid, aga miski ei pääse selle seaduse eest. Ta on alati töös oma põhjuste ja tagajärje ketiga, mis valitseb me elu ja olu. Kui inimene suutis jälgida seda ketti, siis ta nägi, et tollel on algus ja lõpp mittemateriaalses maailmas, vaimses reaalsuses. Seadus toimib täringu viskamisel mängulaual ja kivide sajul, põhjustatuna tuule ja vihma poolt. Igaüht jälgitakse ja mõistetakse uuriva teadvuse poolt, mis näeb tsükleid igas asjas ning mõistab, et kõik järgib Suurt Seadust. Seadus ise pole silmaga nähtav, teda saab ainult vaadelda teadvuses ja kasutada sündmustes põhjuse ja tagajärje leidmiseks. Kui seadust kasutatakse teadlikult oma elus, võib inimene soovitud teed pidi minna. Kui seadust kasutatakse
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumus
sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat Kui me seda ei tea, kõrgendame tema poole vaadates tõenäoliselt häält, ilma et karjuksime, Käitumisjuhtimise ja koolidistsipliini asjus eksisteerib hulk juurdunud teoreetilisi hoiakuid. ja hõikame: „Vabandust (...)! Vabandust (...)!“. Kas me soovime vabandust paluda? Me võime ka Nagu igasuguseid teoreetilisi lähenemisi, jagub ka neid üle skaala, mida erialases kirjanduses hüüda: „Hei (...)! Hei (...)!“. Samuti võime me kasutada üldist „Sõbrad (...)! Sõbrad (...)!“ või „Poisid tavatsetakse piiritleda õpetaja otsesest kontrollist (näiteks teatud kehtestava distsiplineerimise (...)!“ või lihtsamini nende nimesid (juhul, kui neid teame). Taktikaline paus (..
ettevõttesse kuuluvate töötajate arvamused ja soovitused. Sageli me ei näe või ei taha oma vigu näha ja neid mõista. Minu eesmärgiks ettevõtjana oleks see, et saaksin tagada töötajatele palga ning kõige tähtsam on see, et ettevõtlusega saaksin ennast teostada. Eks elu näitab, kuidas ma töömeres hakkama saan, kas vajan päästerõngast või suudan ise ujuda. Mina ettevõtjana? Miks aiis mitte! Ettevõtlus ei olegi nii kättesaamatu, riske täis ja ähmane valdkond kui me arvame. Ettevõtluseks võid pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, ebaõnnestumise võimalus ja kus tuleb planeerida oma tegevust ja kasutada oma olemasolevaid ressursse. Ettevõtlusega tegeldakse näiteks tantsurühma juhi kohal olles, seades eesmärgiks osaleda koolitantsul. On mitmeid riske, mis takistavad eesmärgini jõudmist- vähe tantsijaid, osalejate loobumine, finaali mitte pääsemine. Edu saavutamine vajab planeerimist treeningaegade ja esinemiste osas
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse. Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele. Inimene saab lõpuks ise olla universumi kangelane. Kuna enne oli mass harjunud Jumala tõega, siis nüüd tekib küsimus, kelle tõe poole pöörduda, kelle tõde jääb peale. Suur osa inimesi ei taha midagi määrata, vaid tahavad, et seda tehtaks nende eest. Üliinimene (übermensch) on aga see, kel on kõige rohkem loomujõudu ja tahet ellu viia oma vaadet. Übermensch hakkab looma enda tegelikkust ning seda, mis on väärtuslik. Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised
kindluses riivi ja luku taga! Lähme, Djakov! (Lähevad tagasi sisse.) LJUBOV: (Tatjanale) Mida Varenka rääkis? (Mihhail ilmub sigarit suitsetades maja tagant, hoolega jälgides, ega Aleksandrit näha ei ole. Tal on munder seljas.) MIHHAIL: Olete kuulnud? Suurepärased uudised. Ma saan onuks! Noh, muidugi olete kuulnud. LJUBOV: Palju õnne. MIHHAIL: Tänan, tänan. Ma ei ole sellega veel harjunud. Jah, see on imeline tunne onu, lõpuks ometi. Palju õnne sulle ka, Varenka. Ja Djakovile loomulikult. Veel üks ratsaväeohvitser! Minu selja taga, sel ajal kui ma oma kodumaad teenisin. TATJANA: Isa otsib sind taga. VARENKA: (Aleksandrile sekundeerides) Millega sa hakkama oled saanud? MIHHAIL: Millega sina hakkama oled saanud, oleks vist
Kerge VAA laste taju ei ole nii aktiivne kui tavaarenguga lastel. On tuvastatud, et neil on vaimse roteerimisega raskusi. Nt VAA lapsed tajuvad tagurpidi alustassi tassiga seenena ja nad ei tee midagi aktiivselt selleks, et kui objekti kuidagi teisiti keerata, võiks objekt olla midagi muud. VAA last ei pruugi sang üldse häirida. Püütakse tajuda selles vaates objekti, kuidas ta parasjagu kokku puutub. Tagurpidi kübara kohta nt võivad VAA lapsed öelda korv, ämber, mingi anum. Ka reaalsuses me puutume objektidega kokku mitte ainult selles vaates, kui me esimest korda kokku puutusime. Kuidas taju jaoks on lihtne objekte teatud kindla nurga alt tuvastada. See ei ole päris otsevaade. Sellises positsioonis on asju kõigel lihtsam ära tunda. Kui need objektid ei ole meie jaoks sellise nurga all, siis peab taju midagi tegema, et ära tunda, mis see asi võiks olla. Peab vaimses plaanis seda asja kuidagi pöörama ja seda VAA lapsed ei suuda nii hästi kui tavaarenguga lapsed
Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese
IKE Jah. KIOKO Miks? IKE Ma ei ela seda üle. KIOKO Võib-olla on minu kord sind ära tappa. IKE Tahaksid seda teha? KIOKO Kumba sa rohkem kardad, kas üksildust või surma? IKE Ma olen üksildusega harjunud. KIOKO Miks mina sellega harjuma peaksin, kui sina oled siin? Ma olen elu ja surma piiril olnud. Ilma sinuta oli halvem. Ike jääb. 26 S5 Ike ja Kioko magavad. Kapiuksele kõlavad aeglased koputused. Ike ärkab. Kapp avaneb, sees seisab Kassini. KASSINI Tere, Ike. IKE
Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna. Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik
Aeg mõõdab isegi tunnete sügavust. *** Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas - igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse. *** Igavik on aja saladus. *** Kes aega hindab, sellele inimesele püüab aeg ka väärtust anda. *** Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu. *** Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. *** Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. *** Aeg on kõige targem nõuandja. ***
Hegel idee järjest täiuslikum avaldumine ajaloo tegelikkuses. Talle sekundeerib Marx: ajaloos on areng, kuid see ei ole absoluutse idee avaldumine, vaid majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogilise arengu, teaduse edasiminekuga, mille tõttu peavad muutuma majanduse ja tootmise suhted ja nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis Marxi arvates on tuletis majanduslikust korrast. Darwin: primitiivsed eluvormid arenevad täiuslikuma poole. kui ma arvame, et mõistusega inimene on dinosaurusest parem, evolutsioon on positiivse suunaga. bioloogilised liigid on tekkinud järkjärgulise arengu tagajärjel. Comte: positivismi rajaja, meie teadmine tegelikkusest areneb primitiivsest usust teadusliku tunnetuseni, mis võimaldab lahendada kõik probleemid (sotsiaalsed, teaduslikud) Nad olid kõik arvamused, et muutumine ajas on muutumine paremuse poole. Progressi narratiiv. Uute kultuurinähtuste teke on liikumisega õiges suunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
