Tähelepanekute tegemist looduse kohta meeleelundite abil nimetatakse vaatluseks. Kitsamas mõttes mõistame vaatluse all meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti ennast mõjutamata. Vaatlus on loodusteadusliku uurimistöö esimene etapp. Füüsikas kulgeb aeg aga erinevate vaatlejate jaoks erinevalt ning mingi sündmus võib ühe vaatleja jaoks olla juba toimunud, aga teise vaatleja jaoks veel toimumata. Klassikalise füüsika reeglite kohaselt mõtlev inimene kipub arvama, et kui sündmus on absoluutses ajas toimunud, siis see tegelikult ongi toimunud ja teisele vaatlejale vaid tundub, et sündmus on veel toimumata. Igal vaatlejal on omaenda tegelikkus. Vaatlejad võivad asuda erinevates kohtades, erinevates tingimustes. Vaatlejad tajuvad ja näevad asju erinevalt. 7. Mis on katse, mis on eksperiment? katse ehk eksperiment. Need on täpselt sama tähendusega. Katse abil kontrollitakse hüpotenuusi tõenäosust
suurusteks. Näiteks on vektoriaalsed suurused kiirus ja jõud. Asukoha muutus sõltub sellest, millises suunas liigutakse. Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „ − „ ga Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvutusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. Praktiline õpetus tunnis! Matemaatika oskused on füüsikas väga olulised. Neist võib sõltuda kogu füüsika oskuste tase. Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid. Eelkõige vajab füüsik head arvutit ja selle kasutamisoskust. Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel, kuid füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. Igal füüsikas tehtaval arvutusel
NT. astroloogilised seaduspärasused on suure tõenäosusega määratud mitte tähtkujude asendiga vaid Päikese ja Kuu mõjuga. FÜÜSIKA OHUD · Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. · Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. AKSIOOM MATEMAATIKAS JA PRINTSIIP FÜÜSIKAS · Matemaatika ja füüsika peamine erinevus seisneb selles, et kui esimene neist uurib loogilisi seoseid ettekujutatavate objektide ja nende omaduste vahel, siis füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevat loodust. · Matemaatikas ei tehta vaatlusi ega katseid, vaid tulemused saadakse rangete loogiliste arutluste teel. Kuna matemaatika ei kirjelda päris loodust, võib selle teooriate aluseks võtta väiteid ja oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. NT
- objekte tähistavatest arvudest ( näit: elektroni laengu arvväärtus, gravitatsioonikonstant); Süntaks õpetab seda, kuidas märkidest lauseid moodustada ja kuidas neid lugeda (näit: a = F/m, U 220 V ). Semantika käsitleb märkide seost objektiga (näit: optiline süsteem ja selle skeem ). Pragmaatika käsitleb seda, kuidas füüsika keelt kasutada (näit: kas oskan füüsika keeles kirjutada ja lugeda). Füüsika keel on suures osas kattuv matemaatika keelega, tihti öeldaksegi, et matemaatika on füüsika keel. Füüsika õppimist raskendab see, et sageli kasutatakse tavakeele sõnu teisiti kui füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad.
17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus? 19 Mis on mudel? Mõned head näited. 20 Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? 21 Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Mõned head näited. 22 Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)? 23 Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. 24 Milline on matemaatika ja füüsika suhe? 25 Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. 26 Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? 27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? 32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist?
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn
• nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? • Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud
...................... -"- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? Reemo Voltri · Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid
Praktika – meditsiin ja semiootika(1 esimene suurtest, kes kasutas suurtes, 2 võime aru saada nii füüsikast kui praktikast, kuna kogu meie teadmine on rajatud märkidele. 19. saj. Mõistuse õitsengu aeg. Progress. Teadmistel pole piire: võime teada saada kõigest. In formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule. Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia(täppisteadus) Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama). Matemaatikas tekivad vastuolud, paradoksid. Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. Semiootika sõna ei kasutatud
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid
Kuigi tõde on esmasest pilgust äärmiselt kaugel. 1. ALBERT EINSTEINI ELULUGU Albert Einstein sündis 14. märtsil 1879-ndal aastal Lõuna-Saksamaal Ulmi väikelinnas. Üles kasvas ta Münchenis, keset rikkalikku aeda, mis ümbritses tema vanemate maja. Selles majas õppis Albert armastama ja nautima looduse ilu.(Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2230) Alberti isa Hermann oli samuti koolis näidanud üles taiplikkust matemaatika vallas, kuid tema vanematel polnud raha, et poega ülikooli saata. Alberti ema oli jõuka viljakaupmehe tütar Pauline Einstein-Koch, keda oli õnnistatud musikaalsusega. Võib öelda, et mõlema vanema anded kandusid üle Albertile. Noore Alberti isa ja onu tegelesid elektritarvikute müügiga. (Liivo, Taivo, 2009.
siiski on kombeks vastandada kaht suurt filosoofia koolkonda: analüütiline filosoofia ja kontinentaalne filosoofia. Minu loeng on selgelt analüütilise filosoofia kallakuga. Sellise valiku tegelik põhjus on minu enda filosoofilise hariduse taust ja vaated, mistõttu ma lihtsalt ei ole pädev õpetama muud kui analüütilist filosoofiat. Sellise valiku kasuks saab tuua ka muid põhjendusi. Analüütiline teadusfilosoofia on tugevalt seotud matemaatika, füüsika, keemia ja muude loodus- ja reaalteadustega. Kontinentaalne teadusfilosoofia on tugevalt seotud ajaloo, kirjandusteaduse, kunstiteadustega jms. humanitaar- ehk vaimuteadustega. Tehnikakõrgkoolile sobib ilmselt paremini selline lähenemine, mis on seotud füüsika ja matemaatikaga ja mitte lähenemine, mis on seotud ajaloo ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja
tegeledes äratas temas huvi tõenäosusteooriad. 1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651. aastal suri Pascali isa, 1652. aastal asus Blaisega väga lähedane õde Jacqueline Port-Royali kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653. aastal pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda ning leidis jõudu usule veelgi tõsisemalt pühenduda
kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid. Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni, et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et
Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas. Teadused uuemal ajal 20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud
a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Õige
Isa ei sundinud André-Mariet midagi õppima, kuid teadis, kuidas poega inspireerida. Enne, kui viimane lugema õppis, oli tema suurimaks naudinguks Buffoni ajalootekstide kuulamine. Ampére luges artikleid ,,L'Encyclopédie'ist", millest paljusid ta oli võimeline hilisemas elus deklameerima. On teada, et ta alustas teose lugemist esimesest väljaandest ning luges artikleid tähestikulises järjekorras. On öeldud, et Ampére oli endale selgeks teinud kogu teadaoleva matemaatika 12. eluaastaks, kuid see kõlab liialdusena, sest tema enda sõnul ei alustanud ta matemaatikaraamatute lugemist enne, kui oli saanud 13. aastaseks. Siiski oli ta alati enda võimetes kindel ning hakkas väga kiirelt välja töötama isiklikke matemaatilisi teooriaid ja alustas kooniliste kujundite uurimisega. Oma töös ei konsulteerinud ta kellegagi, seega ei ole üllatav, et ta pidas oma ideid originaalseteks. Olles 13-aastane saatis Ampére oma esimese uurimuse Académie de Lyoni. Antud
• 2. Leidke vektorite a ja b pikkus. • 3. Leidke vektorite a ja b summa ning vahe (graafiliselt ja algebraliselt). • 4. Mis oleksid vektorite koordinaadid, kui vektorid korrutada läbi kolmega? • 5. Leidke vektorite skalaarkorrutis. • 6. Leidke vektor c = a x b, kui z-telje suunas lisanduks a vektorile koordinaat 2 (2k) ning b vektorile koordinaat -1 (-k) ning joonestage vektorid a, b ja c graafikule. Vektorid Füüsikalised objektid ja suurused • Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest, rangelt defineeritud tähendusega sümbolite keel. • Teadusi, mis kasutavad oma töökeelena matemaatikat, nimetatakse täppisteadusteks. Pikkus, kiirus ja aeg • Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehade ruumilist ulatuvust. • Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet.
Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ja igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Valimi moodustamiseks on kolm võimalust: · Juhuslik valim (juhuslikult valitud uuritavad objektid)
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud sea
Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust N=A/E W- watt * Energia- nim. suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. J- dzaul. * Kineetiline energia- liikumisenergia- sõitev auto, lendav püssikuul * Potentsiaalne energia- vastastikmõju energia- tõukuvad magentid, üles tõstetud sangpomm. * Kasulik energia - * Kasutegur- 26.Sõnasta mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioonid ning oska neid probleemide lahendamisel rakendada. * Njuuton- Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 * Dzaul- energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton * Vatt- võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis (s) üks džaul (J) tööd 27.Too näiteid füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta.
Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pealik. Inimeste põhivajadused olid rahuldatud ja nende elu tundub meile võrreldes meie ajaga nii lihtne. Valgusaegadel toimusid aga suured muudatused. Inimesed avastasid erinevaid teadusliike ja pööravad suuremat tähelepanu väiksematele kuid tähtsamatele aspektidele e eksisteerimise põhimõttele. Tähtsal kohal oli matemaatika, füüsika keemia jt. Kuid ükski teadus ei saa eksisteerida ilma teiseta. Areng peaks toimuma lihtsamast keerulisemaks kuid mitte vastupidi. Kuid mis pani inimesi uurima ühiskonda? Millised olid selle teaduse tagamaad ja kes oli see inimene kes pani sellele kõigile aluse SOTSIOLOOGIA MÕISTE Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest ja tema käitumist sotsiaalsetes kooslustes ja kultuurikontekstis ning viise, kuidas ta mõtestab oma kogemusi nendes. Sotsioloogia
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi keha
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks)
kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused.
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine
ning selle põhimõtteks on, et filosoofia peab olema vaba teaduslikest joontest ja peab toetuma vaid põhjendatud teadmistel. Positivistide arvates, filosoofia peab järgima vaid fakte(kuid mitte nende sissemist olemust), vabanema mingisugusest hinnangulisest rollist, olema juhitud uurimistel justnimelt keskkonna teaduslikul arsenalil(nagu ka iga teine teadus), põhineb teaduslikul meetodil. Positivismi tekkimine oli tihedalt seotud erinevate teaduste, nagu matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia arenemisega. Teadus muutus järk-järgult üha populaarsemaks, jättes märkimsväärse jälje inimeste mõistusesse. Pealegi selleks ajaks algas teaduse areng nagu uue spetsiifilise sotsiaalse keskkonna, see peaaegu täielikult vabanes kiriku mõju alt, selle ideed said üha rohkem ühiskonna heakskiitu. Eksperimentsaalse info vaatlus, võrdlus ja analüüs, kogu eksperiment nõudis mitte
mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib poiste aju ja aitab kontrollida impulsiivset käitumist. Poistel on loogilis-matemaatiline võimekus enam arenenud kui tüdrukutel. Kuigi matemaatikat ja loodusteadusi õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, on poisid siiski matemaatika- ja loodusteaduste õppimistulemuses tüdrukutest veidi ees, sest matemaatika, keemia ja füüsika nõuavad ruumilist ja abstraktset tunnetust . Ainetunnis käsitletav teema võib mõjutada õpetaja eelistust poiste ja tüdrukute suhtes. Leinhardt, Seewald ja Engel (1979) uurisid 33 erineva II klassi õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust. Nad leidsid, et lugemises said tüdrukud kontakte ja õpetajapoolset juhendamist mõnevõrra rohkem kui poisid. Matemaatikas oli olukord vastupidine. Kuigi üldvõimekuses ei olnud erinevusi, tulid poiste ja
füüsikalise geomeetriaga 6 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid.
füüsikalise geomeetriaga 6 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi 7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit. 8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid.
algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus-
Marie’l palju lähedasi, keda ta austas ning kellelt oli vajadusel võimalik tuge saada. Samasugune toetuslik õhkkond valitses ka tema enda perekonnas, abikaasa ja lastega suheldes. Marie Curie sai eeskujuks väga paljudele inimestele eelkõige tänu oma iseloomule. Tema näitel võib öelda, et teadusega tegelemiseks ei ole tarvis olla pärit rikkast perekonnast, oluline on pealehakkamine, pühendumine ja töökus. Lisaks suutis ta tõestada, et ka naised võivad tegeleda matemaatika, füüsika ja keemiaga. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Curie, E. Minu ema Marie Curie. Olion, Tallinn, 1994. 2. Steele, F. Naine, kes muutis teaduse kulgu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 3. Christiensen, E. Marie Curie´ kiirgav anne. Imeline ajalugu, 2012, 5, 60-63. 4. Nobeli preemia kodulehekülg: http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1903/marie-curie- bio
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
