Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro-, makroevolutsioon (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


  • MIKROEVOLUTSIOON
    MAKROEVOLUTSIOON
    Populatsiooni- ja liigisisesed muutused.
    Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega
    Tekivad uued alleelid
    Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine
    Vähem aega
    Rohkem aega
    Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel
    Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke
  • Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine , mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine
  • Divergents – mitmekesistumine
    • Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks
    • Loob uusi ökosüsteeme
    • Nt õistaimed  korv -, huul-, liblikõüielised jpt
    • Nt imetajadkohastumine eluks vees, maal
    • Nt eukarüoodid  seenteks, taimedeks, loomadeks
    • Sõltub:

    • Organismitüübi arenguvõimest
    • Elupaikkade mitmekesisusest

  • Progress – täiustumine
    • Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng
    • Geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused
    • Nt:

    • Eeltuumsed  päristuumseteks
    • Ainuraksed  hulkrakseteks
    • Inimeste eelane  inimene
    • Uute kudede ja organite teke

  • väljasuremine
    • üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus
    • ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine
    • on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal
    • perni (ajal) väljasuremine
    • Nt mammut
    • Väljasuremine annab:

    • Ruum ehk elupaik
    • Toit jne

  • konvergents e. Sarnastumine
    • erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine  ühesuguses keskkonnas ühesuguseks
    • toimub ühesuguses keskkonnas
    • nt vaalal ja kalal voolujooneline keha

  • regeress e taandareng
    • ehituse lihtsustumine
    • nt

  • Homoloogilised / analoogilised
    • homoloogilised struktuurid : geenid, kromosoomid , elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest
    • analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele

  • Linne
    • Binaarene nomenklatuur – Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi
    • Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid – perekonnad, seltsid, klassid jne
    • Liik – süstemaatika põhiüksus
    • Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse
    • Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb

  • Süstemaatika e. Taksonid
    • Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse
    • Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik


    • 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, (arhed?)
    • 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid


  • inimene eluslooduse süsteemis:
    • riik: loomariik
    • hõimkond: keelikloomad
    • klass: imetajad
    • selts: primaadid, esikloomad
    • sugukond: inimlased
    • perekond: inimene
    • Liik: homo sapiens sapiens

  • Inimesed/ inimahvid
    Õ lk 102
    Inimene
    Inimahv
    Liikmisviis
    Püstine, kahel jalal
    Peamisealt neljal jalal, harva kahel
    Kolju
    Suur ja ümar ajukolju , lame, lühikeste lõualuude ja väikeste hammastega nöokolju, esileküündivad ninaluud. Kuklamulk kolju põhja keskosas
    Väike ja pikk ajukolju, pikad, pikkade kihvadega lõualuud, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju põhja tagaosas .
    Kehaluustik
    S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv , madalam ja laiem vaagen
    Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam
    Eesjäsemed
    Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk ja liikuv. Käed väga täpse manipuleerumisvõimega
    Pikemad kui tagajäsemed. Pöial lühem ja vähe vastanduv . Peamiselt haaramisfunktsioon. Maapinnal liikumisel toetumine sõrmenukkidele.
    Tagajäsemed
    Suur varvas ei vastandu teistele varvastele. Tald kaarjas
    Suur varvas vastandub ülejäänutele. Tald lame
    Peaaju
    Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud tugevamni arenenud.
    Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor vähem struktueeritud .
  • Inimese arengu etapid
    • Austrolopiteek ehk lõunaahv
      • Püstine kõnnak
      • Silmahambad taandarenenud
      • Esimene inimlane
      • Lihatoidu osakaalu suurenemine
    • Osav inimene ehk H. habilis
      • Esimene inimliik
      • Kivi töötlemise oskus
    • Püstine inimene ehk H. erectus
      • Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane)
      • Esimene väljarändaja Aafrikast välja
    • H.neandertallane  tekkinud euroopas
      • Ei old meie eelane vaid paralleelselt
      • Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat
      • Jääajaga kohastumine
      • Jässakad
      • Ei ole H sapiensi eelane
    • H.sapiens
      • Tekkis Aafrikas
      • ~200 000 aastat tagasi
      • Pidevad väljaränded

  • Kultuuri ev
    • Tekkis kunst : kalju ja koopa maalingud , skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad

  • Sotsiaalne ev
    • Iinimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades.
    • St ka ajaloo teket – mälestusi varasematest


  • Inimese EV põhilised muutused
    • Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak
    • Segatoidulisus
    • Sotsiaalsete suhete täiustamine  kõne

  • Muutuste põhjused
    • Keskkonna muutused
      • Kliima kuivendamine
    • Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine
    • Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng

  • Inimese EV tänapäeval
    • Pärilik muutlikus toimib alati
    • Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud
    • Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud
    • Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises
    • Geenivool –vaba ja ulatuslik  üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused

  • Mikro--makroevolutsioon #1 Mikro--makroevolutsioon #2 Mikro--makroevolutsioon #3 Mikro--makroevolutsioon #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarja21 Õppematerjali autor
    kontrolltöö konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Makroevolutsioonist

    Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine) · Uute · Eri elupaikades alg ·Eri päritolu keerukamate, tüüpide lahknemine organismid täiuslikumate uuteks liikideks sarnastuvad organismide teke sarnastes tingimustes

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Makroevolutsioon, inimese põlvnemine

    Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid ­ juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed ­ sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened ­ kottseened, kandseened ; Loomad ­ lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksik

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Evolutsioon III

    Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon ­ liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon ­ evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ­ ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid ­ seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed ­ korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad ­ kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

    väljasuremine (paljude organismirühmade kiire kadumine Maalt) (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI VÕRDLUS: ● SARNASUSED: ○ tõimuvad samad protsessid- olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud, organismide väljasuremine ○ aluseks on geneetiline muutlikkus ○ divergentne iseloom- (mitmekesistumine) ● ERINEVUSED: ○ mikroevolutsioon toimub kiiremini, makroevolutsioon aeglasemalt ○ mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid, makroevolutsioonilised hõlmavad paljusid organismide rühmi ○ mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket Eluslooduse süsteem, süstemaatika ja taksonid (õiges suuruse järjekorras). Näited taksonite kohta: nt kiskjalised – selts, liblikõielised – sugukond, kärbseseen – perekond,

    Evolutsioon
    thumbnail
    4
    doc

    Evolutsiooniõpetus mõisted, võrdlus, nimeta

    NT (hõlmikpuu, latimeeria) * suunav valik on suurema osa evo eristuvad alampopulatsioonid, muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim ­ kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin -

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100.

    pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud ­ taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste. Mikroevolutsioon ­ evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke. 6. Makroevolutsioon - mõiste ja geneetilised alused. Makroevolutsioon ­ liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides ­ geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    pdf

    Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

    Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

    Evolutsioon
    thumbnail
    8
    pdf

    Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

    Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed ­ tuumata arhed ja bakterid ­ eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus ­ tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng ­ kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid ­ nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord ­ kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni

    Bioloogia




    Kommentaarid (6)

    musimuki profiilipilt
    musimuki: Väga hea konspekt..

    Sain sellega töö tehtud :)
    19:34 01-02-2009
    elldzei profiilipilt
    elldzei: Väga kasulik ning hea.
    22:09 10-06-2012
    kaspar056 profiilipilt
    kaspar056: Asjalik konspekt.
    13:41 16-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun