KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses:
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt
A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 ...
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 ...
Kvaliteeditehnika ja meteroloogia õppetool KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA MHT0010 Esitamise kuupäev: 19.05.2011 Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB-41 Variandi number: 7 Lahenduste kontrollelemendid: Eksed 1 47,05 algandmetes: 2 mittejuhusliku komponendi olemasolu, dispersioonanalüüs F-statistik. järeldus: homogeensus hüpotees ei kehti tulpades 5 ja 8 (vt. tabel 1 ) 4 Keskväärtus: dispersioon: Standardhälve: Mediaan: 37,5 0,069 0,262 37,48 Keskväärtuse Standardhälbe usaldusvahemik usaldusvahemik ...
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L ...
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,...
docstxt/133926326845.txt
docstxt/133926313941.txt
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Korrastamata algandmete valim 37,3 37,18 37,95 37,02 37,57 37,52 37,29 37,36 37,46 37,64 37,41 37,36 37,18 37,27 37,6 37,2 37,67 37,18 37,17 37,69 37,95 37,37 37,5 37,58 37,71 37,11 37,39 37,59 37,62 37,45 37,74 37,85 37,22 47,05 37,39 37,17 37,43 37,39 37,82 37,44 37,36 37,04 37,49 37,53 37,24 37,52 37,99 37,98 37,48 ...
matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. 9. Mis mõõtmine on? -Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 10. Mis reguleerib Eestis mõõtmisprotsesse? -EV mõõteseadus 11. Mõõteseadused –on rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17
tähendus on mitmene. See on nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat, mis on omavahel seotud. Näiteks sõna "klaas" tähendus on nii anum kui materjal. Klaasist anum on tehtud materjalist klaas. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Paronüümid on näiteks metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, käsitlema, käsitama ja käsitsema. Ennem - varem Õieti - õigupoolest Järgi millegi Järele-kellegi Enne pigem Õigest - veatult põhjal(seaduse järgi) Järel- taga,hiljem Vahel-mõnikord Käsitsema Loetlema Vahest-võib-olla Käsitlema-uurima loendama-ülelugema Vast- alles, äsja Käsitama-asjast aru
lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [01.2] K. Raba. Standardid, metroloogia ja tolereerimine inseneritöös, Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.4] ISO 4287:1997; Geometrical product specification (GPS) - Surface texture: Profile
elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet, Lennuamet, Maanteeamet, Patendiamet, Tarbijakaitseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet.
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 ...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA. Ilmus ka palju erialaseid ajakirju. 1938 kehtestati Pätsu poolt järeltsensuur ja propaganda asutus tegi seda järelkontrolli. PRAEGU: EV on sõnavabadus ja tsensuuri pole, samas ei tohi sõjale kutsuda ja delikaatseid isikuandmeid ei tohi avaldada) 10. Metroloogia on kahe teadusharu nimetus: Ajalooline metreoloogia on kunagisi mõõte ja kaale pikkus, pinna, mahu ja kaalu (massi) ühikuid uuriv ajaloo abiteadus. Metroloogia on teadusharu, mis uurib mõõtmisi ja mõõtühikuid. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule.Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle järele tuli
1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA. Ilmus ka palju erialaseid ajakirju. 1938 kehtestati Pätsu poolt järeltsensuur ja propaganda asutus tegi seda järelkontrolli. PRAEGU: EV on sõnavabadus ja tsensuuri pole, samas ei tohi sõjale kutsuda ja delikaatseid isikuandmeid ei tohi avaldada) 10. Metroloogia on kahe teadusharu nimetus: Ajalooline metreoloogia on kunagisi mõõte ja kaale pikkus, pinna, mahu ja kaalu (massi) ühikuid uuriv ajaloo abiteadus. Metroloogia on teadusharu, mis uurib mõõtmisi ja mõõtühikuid. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule.Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle järele tuli
Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt(nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III- välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Nt metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, annaalid ja anaalid, logaritm ja algoritm, imposantne ja impotentne, uusus jauudsus, teadis ja teatis, käsitlema, käsitama ja käsitsema. 11. Tähenduse liigid Sõnal võib olla põhitähendus ja tähendusvarjund, algtähendus ja teisene tähendus, denotatiivne ja konotatiivne tähendus, tavatähendus ja juhutähendus, vaba tähendus ja seotud tähendus, leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus, nominatiivne
kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega; materjaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks; mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul; mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks; legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid seonduvalt õigusaktide nõuetega; legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega; legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahva tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
Eesliidet ei lisata ka SI põhiühikule kilogramm (kg) (vormiliselt on see grammi kordühik), vaid grammile (g). Seega kirjutatakse milligramm (mg), mitte aga mikrokilogramm(µkg). 18. MÕÕTMISEGA SEOTUD MÕISTED 19. Mõõtmine Mõõtmine on menetluste kogum, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmine algab suuruse defineerimisest ning mõõteprintsiibi, -meetodi ja toimingu valikust ja kindlaksmääramisest. 20. Metroloogia Metroloogia on mõõtmisteadus. Nüüdisajal hõlmab metroloogia mõõtmise kõiki aspekte, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, vaatamata nende määramatuse tasemele ja teadus- või tehnoloogiavaldkonnale, kus mõõdetakse. Metroloogia tegeleb suuruste mõõtmisega, mida kasutatakse rakendusteaduste seoseid iseloomustatavates võrrandites, ning tungib kõikidesse teadusharudesse, kus on tegemist suuruste mõõtmisega. 21. Mõõdundus
2. Plank, T, 2005, Mõõtemääramatuse hindamine, Loodusainete õpetamisest koolis. II osa: Abiks füüsikaõpetajale, REKK, Tln, ?? - ??lk 3. Mõõtemääramatuse väljendamise juhend, RMK, Tartu, 1996, 152 lk 4. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.nist.gov/cuu/Uncertainty/index.html 5. Sena L, 1985, Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid, Tln, 224 lk 6. Laaneots R, 1994, Metroloogia, Tln, 87 lk. 7. Tammet H, Füüsika praktikum, Metroloogia, Tln , 1971, 240 lk 8. Voolaid H, 1986, Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis, Tartu, 56 lk 9. Tarkpea K, Voolaid H, 1999, Laboritöid füüsikast, Tartu, 147 lk 10. Kudu K, 1982, Elektripraktikumi tööjuhendid, Tartu, 298 lk 11. Tamm E, 1978 või 1987, Üldmõõtmiste praktikumi tööjuhendid I, Tartu, 84 lk Elekrimõõtmised
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
ilmavalgust 1806.aastal. 19saj ilmusid Perno Postimees (Jansen), Sakala (Jakobson), esimene päevaleht Postimees (1891 Tõnisson toimetaja). 1901 K. Pätsi Teataja, mille revolutsioon ära keelas ja hiljem ilmus Peterburis Tallinn nime all. 1920-1940 ilmusid maakondlikud ajalehed: Postimees, Vaba Maa, Rahva sõna. 1940 Rahva Hääl, Noorte Hääl. 1938 trükiseadus, totaalne Nõukogude tsensuur GLAVLIT. 10. Metroloogia Uurib minevikus kasutusel olnud mõõtühikuid ja arvestab nende väärtuse ümber tänapäeva mõõtühikutesse. Etalon- eeskuju, metroloogias nn küünar(mõõduga). Eesti etalonid meetri, kg ja grammietalon hoiul füüsika instituudis. Jalaetalon- mõõeti 10 mehe jälje keskmine ja sellest tehti etalon. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule
kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega; materjaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks; mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul; mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks; legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid seonduvalt õigusaktide nõuetega; legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega; legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahva tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja
eesmärkide saavutamiseks Auditid jagunevad: 1) Esimese poole audit (first party audit) ettevõtte sisene audit, mida viib läbi siseaudiitor; 2) Teise poole audit (second party audit) klient auditeerib; 3) Kolmanda poole audit (third party audit) kvaliteedisüsteemi sertifitseerimise eesmärgil toimuv kvaliteediaudit. Kvaliteedi infrastruktuuri tegevused on · Standardimine · Vastavushindamine (akrediteerimine, sertifitseerimine) · Metroloogia · Turu järelvalve Vastavushindamine on iga tegevus, mis on seotud vastavate nõuete täitmise otsese või kaudse kindlakstegemisega. Akrediteerimine on protseduur, millega autoriteetne organ annab ametliku tunnustuse, et organ või isik on kompetentne läbi viima määratletud ülesandeid. Sertifitseerimine on protseduur, mille käigus kolmas osapool sertifitseerimisorgan annab kirjaliku kinnituse, et toode, protsess või teenus vastab teatud erilistele nõuetele.
Arhipova, M. F. Rumjantseva, A. S. Senin. Istorija gosudarstvenooj sluzhby v Rossii. XVII-XX veka. S. 51 XII kubermangu-sekretär alamporutshik - (alamleitnant), kornet, horunzhi XIII senati praporshtshik (lipnik) - registraator XIV kolleegiumi-registraator - - Ajalooline metroloogia Otsherki istorii metrologii v rossii. Ajaloo abiteadus, mis uurib minevikus kasutatud pikkus, pinna, mahu- ja kaalu-(massi-) ühikuid ning nende arengut, püüab sama süsteemi mõõtühikuid omavahel seostada ja määrata nede väärtust nüüdisaegseis mõõtühikuis. Tihe seos numismaatikaga, oluline osa sotsiaal-maj. ajaloo uurimises ning allikakriitikas. Vajadus mõõtude-kaalude reguleerimiseks ja nende väärtuse kinnistamiseks tekib seoses
22 GEOMEETRILISTE HÄLVETE KONTROLLIMINE Üldist Seoses tootmise mehaniseerimisega on järjest tõusnud detailide valmistamise täpsuse kontrollimine. Kaasajal on toodetel järjest rangemad nõuded täpsuse suhtes. Piisavalt nõuetekohane detail tagab kogu toote kvaliteetse koostuna toimimise. Järjest paranevad samuti mõõtmisvõimalused ning mõõtevõimed ning sellega tegeleb nn tööstuslik metroloogia. Nõutavamad on mõõtmised mida on võimalik kergesti hinnata, kasutada automatiseeritult koos arvutitega, integreerida tootmisprotsessi ja võrku. Selle tulemusel on välja arenenud mõõteriistad elektrilise ja digitaalse väljundiga. Tööstuses kontrolliks kasutatavad mõõtemeetodid saab jagada järgnevalt: - tavapärane katsetamine (käsimõõtevahendid); - kujumõõtemasinad; - koordinaat mõõtemasinad; - hammasrataste mõõtemasinad; - automaatsed pikkuse mõõtemasinad.
õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline 10 arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Lennuamet o Maanteeamet o Tarbijakaitseamet
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile.............................................................
aastase maksumuse meetod. Selgitatakse välja kumma projekti tulud või kulud ehk sissetulevad või väljaminevad summad on kas suuremad või väiksemad (soodsamad investorile) taandatuna ühele aastale. See on raha summa ,mida saadakse või tuleb kindlasti ära maksta, või kindlasti laekub aastas, kuus. Turismi ja puhkekompleksil on plaanis juurutada uus teenustepakett, mis on seotud säästliku ja eluterve keskkonna propageerimisega. Metroloogia Instituut pakub välja selle tarbeks seade, millega on võimalik harrastushuvilistel sisustada vaba aega -mõõtes tuulekiirust erinevatel tasanditel ja teha selgitustööd lastele selle vajalikkusest. Instituut pakub välja kaks seadet: 1. Seade "NORD", mida saaks kasutada 3 aastat ja maksab 50 000 krooni ja iga- aastased hoolduskulud on 12 000 krooni ehk firma peab arvestama, et selle seade soetamiseks on tal vajalik selle rahasumma olemasolu.
aastase maksumuse meetod. Selgitatakse välja kumma projekti tulud või kulud ehk sissetulevad või väljaminevad summad on kas suuremad või väiksemad (soodsamad investorile) taandatuna ühele aastale. See on raha summa ,mida saadakse või tuleb kindlasti ära maksta, või kindlasti laekub aastas, kuus. Turismi ja puhkekompleksil on plaanis juurutada uus teenustepakett, mis on seotud säästliku ja eluterve keskkonna propageerimisega. Metroloogia Instituut pakub välja selle tarbeks seade, millega on võimalik harrastushuvilistel sisustada vaba aega -mõõtes tuulekiirust erinevatel tasanditel ja teha selgitustööd lastele selle vajalikkusest. Instituut pakub välja kaks seadet: 1. Seade "NORD", mida saaks kasutada 3 aastat ja maksab 50 000 krooni ja iga- aastased hoolduskulud on 12 000 krooni ehk firma peab arvestama, et selle seade soetamiseks on tal vajalik selle rahasumma olemasolu.
aastase maksumuse meetod. Selgitatakse välja kumma projekti tulud või kulud ehk sissetulevad või väljaminevad summad on kas suuremad või väiksemad (soodsamad investorile) taandatuna ühele aastale. See on raha summa ,mida saadakse või tuleb kindlasti ära maksta, või kindlasti laekub aastas, kuus. Turismi ja puhkekompleksil on plaanis juurutada uus teenustepakett, mis on seotud säästliku ja eluterve keskkonna propageerimisega. Metroloogia Instituut pakub välja selle tarbeks seade, millega on võimalik harrastushuvilistel sisustada vaba aega -mõõtes tuulekiirust erinevatel tasanditel ja teha selgitustööd lastele selle vajalikkusest. Instituut pakub välja kaks seadet: 1. Seade "NORD", mida saaks kasutada 3 aastat ja maksab 50 000 krooni ja iga- aastased hoolduskulud on 12 000 krooni ehk firma peab arvestama, et selle seade soetamiseks on tal vajalik selle rahasumma olemasolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
