Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus ...
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
· PõhjaSoomes on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja soojad suved. · Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. · Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Haldusjaotus Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond. 1.LõunaSoome lään (EteläSuomen lääni) 2.LääneSoome lään (LänsiSuomen lääni) 3.IdaSoome lään (ItäSuomen lääni) 4.Oulu lään (Oulun lääni) 5.Lapimaa lään (Lapin lääni) 6.Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Ajalugu · Soome ala asutati esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. · Esimesed inimesed olid kütidkorilased. · Keraamikat on leitud 5300 eKr. · Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. · 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks.
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul ...
Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja
Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1. Vasallide olukorra muutumine keskajal? Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14.saj samuti üle vasallidele. 14.saj paiku hakkasi nimetus ,,vasall" vaikselt hääbuma ning hakati rääkima rüütlitest ja junkrtest kui omaette seisusest. 2. Maaisandate omavahelised suhted?
sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu) Benefiits, feood, allood sarnasus: kõik on sõjameestele antud maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus. Läänisüsteemi ja feodaalse killustatuse seos: Läänisüsteem tõi
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS 1. Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. 2. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) 3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9
Moodustus kuning otsestest vasallidest. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida läänistati edasi väikevasallidele. 3. väikevasallid teenisid väes suurfeodaali juhtimise all ja kogusid oma läänist talupoegadelt makse. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi
Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks.
Basileus Bütsantsis nimetus keisri jaoks Satraap Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel
Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7
Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga
Põllumaj. % SKP-st 7 Tööstuse % SKP- st 37 Teeninduse % SKP- st 56 SKP $/in. 20 000 Eksportkaubad paber, masinad, kemikaalid, metallid, puit Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4). Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv
Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö.
eksisteeris aastatel 12021237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu -katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt
William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab XVsaj lõpuni;1337-1453-Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel;1347-1349-must surm, laastav katkuepideemia;1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli,tehes lõpu Bütsantsile. Mõisted Lään ehk feood-sõjateenistuse eest antav maatükk.Läänimees ehk feodaal-maatüki saaja.Vasall-lääni saaja, teenis oma senjööri sõjaliselt ja vajadusel lunastas vangist välja.Senjöör-isik,kes võttis vasalli oma kaitse alla,läänistas maad.Suurfeodaalid-kuninga otsesed vasallid- parunid,krahvid,hertsogid,markiid, neile läänistati suuri maavaldusi.Läänistasid neid edasi.Väikefeodaalid- suurfeodaalide vasallid,kogusid talupoegadelt makse,käisid koos suurfeodaaliga sõjas, rüütlid
ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma. Vasall lääni saaja, kohustatud senjööri aitama VÕI läänimees, feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Lään maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest Benefiits lään, mis antakse eluks ajaks Feood lään, mida võis pärandada Valitseja ehk süserään läänistab talle kuuluvaid maaalasid läänikondlastele, oma asevalitsejatele. Immuniteedikirjad kirja saajale läheb üle osa riigi võimu funktsioonidest (õiguse mõistmine). Krah K.S. poolt määratud asevalitsejad Mark piiriala Markkrahv piiriala asevalitseja Abt mungakloostri ülem Mõisamajandus
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine
Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel? - linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda. Oleks tekkinud ainult üks valitseja Põlisrahva ühiskondlik ja majanduslik seisund linnades. - Tegid mustemaid töid, naha parkimine, voorimees, teenijad, ehitajad, eestlased meistriks tavaliselt ei saanud. Lään ja läänimees. Lään on maa-ala talupoegadega. Antakse vasallile. Lääni võib pärandada 1397.aastast Lääni andja ja lääni saaja kohustused ja õigused. - Oma vasalli kaitsta ja toetada. Andis elatusvahendid. Koguma pidi makse talupojalt. Sõjakäikudel pidi osalema. Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas
ühen dasi d Lään e- Berli ini ja lään
Eesti madalikud Lääne-Eesti madalik, maa stikurajo on Lääne Eestis, hõlma b ka Vorm si saar e; piirneb Põhja Ee sti lavam a a, Kõrve m a a ja Pärnu mad alikuga. Lään e Ee sti mad alik on ulatuslik tasan e ala, mis rannikult sis e m a a suuna s tasapisi tõus e b. Ranniku lähe luiteah d al leidub elikk mad e, alikku läbivad
tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne- Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik. 2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11) Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand
edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks
Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1
Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik Piiskop- on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik.
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunar...
kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. majordoomus - kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. vasall e. läänimees e. feodaal sai senjöörilt maad vastutasuks sõjaliste või muude teenete eest. senjöör isand, kes andis vasallile maad ning kellest olid madalama astme vasallid sõltuvuses. lään ja läänimees lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid.
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Bulgaaria keel Bulgaaria keel on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Valdav osa, umbes 7.7 miljonit 10st miljonist bulgaaria keelt emakeelena rääkijast elab Bulgaarias. Aastast 2007 on bulgaaria keel Euroopa liidu ametlik keel. Kõneldatakse Bulgaarias, Makedoonias, Kreekas, Moldovas, Serbias, Rumeenias ja Türgis. ...
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hilj...
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei või...
15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla. 22) Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne. 23) Lään feood,maavaldus, mis saadi sõjaväe teenistuse eest, hiljem võimalus see välja osta. 24) Vasalliteet lepinguline suhe, kus üks isik,vasall,andis end võimsama isiku,senjööri kaitse alla. 3 Hiina uuendust, mida kasutatakse Euroopas. 1) Siid 2) Portselan 3) Millega,millal ja miks lõppes keskaeg? 1) Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. Bütsantsi riigi lõpp. 2) Ameerika avastamine 1492 Kolumbuse poolt, eurooplastele avanes uus maailm. 3) Usupuhastuse e
Mis oli reiside eesmärkideks? Soovisid paremat maad ja rohkem ning rikkamaid paiku ja rohkem raha. 19.Jarle, jumalad, Asgard, Valhalla, ruunid. Millal võtsid viikingid vastu ristiusu? Jarle on pealik või ülik Jumalad olid Thor, Freya ja Odin Asgard on jumalate kodu Valhalla on koht, kuhu lähevad surnud Ruunid on kiri Viikingid võtsid vastu ristiusu umbes 1000 pKr (11 sajand) 20.Seleta lahti feodalism- mida see tähendas, kuidas sobituvad sellesse mõisted senjöör, vasall, lään? Feodalism on hierarhilise maa jagamis süsteem Senjöör andis välja maad (maaomanik) Vasall võttis maa vastu (talupoeg) Lään ehk maa või kinnisvara 21.Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Oli kui alus tala, tegeles haridusega ja sotsiaalhooldustöödega, hoidis moraali taset ja oli kogunemis paik, kus saadi infot. 22.Kirjelda keskaegset rüütlikultuuri (kes oli rüütel, kuidas saadi rüütliks, millega rüütlid tegelesid, mis oli rüütliturniir?
lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Läänidest said perekonna pärusvaldused, see aga nõrgestas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 12) Ida-Roomat nimetatakse ka Bütsantsiks.
mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.Aastal 1852 avas pastor F.F
Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6
Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega
Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud a...
koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav. * Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. * Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
com/large/Basketball_wallpapers_406.jpg - 17.03.2013 Lisa 2. Kohtunikud - http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/eesti-korvpallikohtunikud- koolitavad-end-tippspetsialistide-kae-all.d?id=64491330 10.03.2013 Lisa 3. Korvpalli mäng.Erakogu. Lisa 4. NBA logo - http://www.basketwallpapers.com/Images-12/NBA-2013-Coming- Soon-1920x1200-BasketWallpapers.com-.jpg -10.03.2013 Hannes Koik, Charile Brock, ,, Korvpallitreenerite kutsekoolituse õpik", 2006 Vello Lään, "Korvpall", 2002 18 Lisad Lisa 1 Korvpalliväljak Lisa 1. Korvpalliväljak. 19 Lisa 2 Kohtunikud. Lisa 2. Kohtunikud. 20 Lisa 3 Korvpalli mäng. Lisa 3. Korvpalli mäng. 21 Lisa 4 NBA logo. Lisa 4. NBA logo. 22 Lisa 5 23
Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
· Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
