koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale Amfiartroosid e pingulliigesed Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges KERE LUUDE ÜHENDUSED Lülidevahelised ühendused - Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales:
Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised. Liigeste kõhr- liigeste osa, mille järgi saab vanust määrata sünfüüs- kude mis on vaagnaluu vahel
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud:
13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon Nt: Randme-kämblaliiges 15. Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta Amfiartroos Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel 16. Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud Kaelalüli 7 Rinnalüli 12 Nimmelüli 5 Ristluu 5 Õndraluu 4 Lülivaheketas 23 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest
-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud 6. Õlavöötme luud, nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused 1) Õlanuki-rangluuliiges: Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu. Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole. Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust. 2) Rinnaku-rangluu liiges: Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega
Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku. 95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2: Keraliiges frontaal, sagitaal, vertikaal- telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges. Keraliigese erivariant lameliiges ristluu-niudeluu-liiges selle vahel on kolmeteljeline liiges, see luustub cirka 30ndal eluaastal. 96. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lk 31 raamatus. Joonis 25. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülisamba osad on: * Kaelalülid -7 * Rinnalülid 12 * Nimmelülid 5 * Ristluulülid - 5 * Õndralülid 4-5 97. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks(3). Millega ühinevad?
Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. • Õlanuki-rangluu liiges . Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. On lameliiges. Liigesekihnu tugevdavad: rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje. • Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side. Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7
need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust) Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju.
kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. · Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. · Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges) · Pähkelliiges keraliigese erivariant (puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel) · Lameliiges keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel) · Joonis lk 29 16. Nimeta lülisamba osad ja neid 17. Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku.
& rinnakupide & kodarluupea ohk Liigese pinnad Lamedad, kaetud Inkongruentsed kiudkõhrega ehk ebasobivad, kaetud kiudkõhrega Liigese tüüp Amfiartroos. Funktsionaalselt Keraliiges Liitliiges õlavarre- Lameliiges keraliiges kodarluu liiges, õlavarre-küünarluu liiges ja kodar- küünarluu liiges Abiseadeldised Puuduvad Kõhrketas Liigeseõõnsusemok Kihn
(sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70,
ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg, liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3
73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel? Supinatsioon ja pronatsioon 76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele? Lameliiges 77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab teostada? plokkliiges 78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5. kämblaluude ja proksimaalsete sõrmelülide vahele? Ellipsoidliiges 79. Mis tüüpi liiges jääb 1. kämblaluu ja pöidla proksimaalse lüli vahele? Plokkliiges
13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 102.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 103.Lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 104
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg (...
13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks on pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randmekämbla liiges). 14. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa. 15. Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on
a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae
o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49
sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges) ratasliiges(küünar-kodarluu liiges) 14. kaheteljelised liigesed- ellipsoid e munaliiges(nt.proksimaalne käeliiges) sadul e rübiliiges(nt. pöidla randme-kämbla liiges) 15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu
sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges) ratasliiges(küünar-kodarluu liiges) 14. kaheteljelised liigesed- ellipsoid e munaliiges(nt.proksimaalne käeliiges) sadul e rübiliiges(nt. pöidla randme-kämbla liiges) 15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 4 1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES – (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
· Inimese liigesed ei võimalda normaalselt kulguliikumist ja seetõttu on biokinemaatilise paari suurim vabadusastmete arv kolm Liigeste liigid · Sõltuvalt pöörlemistelgede arvust võivad biokinemaatilise paari moodustada kas ühe-, kahe- või kolmeteljelised liigesed · Üheteljelised liigesed on ratas-, plokk- ja tiguliiges · Kaheteljelised liigesed on ellipsoid- ja sadulliiges · Kolmeteljelised liigesed on kera- ja lameliiges Liigeste liikuvus · Biokinemaatilise paari liikumise ulatus sõltub liigeste liikuvusest · Liigeste liikuvust iseloomustatakse pöördenurga suurusega, mis antud liigese korral on võimalik kindlas tasapinnas ja suunas · Liigeste liikuvus on painduvuse kui kehalise võime aluseks Liigeste liikuvuse liigid · Eristatakse kolme liiki liigeste liikuvust: - luuline ehk anatoomiline liikuvus - aktiivne liikuvus - passiivne liikuvus
Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29
liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid. Lihaskudede liigid: · silelihaskude vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna. Silelihased moodustavad kihte siseelundite seintes ja ei allu meie tahtele