lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas Sirutajalihased ja painutajalihased Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. kõõlus kõõlus lõtv pingul pingul kõõlus kõõlus lõtv Õlavarre kakspea- ja kolmpealihased Skeletilihaste töö
Inimese vananedes luude koostis muutub: luudes suureneb mineraalainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luuümbris->plinkollus->käsnollus->luuüdi Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid
Tallinna Liivalaia Gümnaasium 10 venitusharjutust Elin Järve 10b 2011 Väljaaste Mõju: Säärelihas ja achilleuse kõõlus. Tagapool olev jalg peab olema sirgelt täistallal. Keha raskus tuleb viia vaikselt ette, samal ajal hoides tagapool oleva jala kanda maas. Harkiste Mõju: Reie lähendaja lihased. Maas istudes tuleb jalad viia võimalikult kaugele kõrvale. Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega
3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Kuidas nimetatakse organismi ja selle elundite ehitust uurivat teadust? 6. Milline inimkeha osa kasvab keskmiselt 1,3 cm iga kuuga? 7. Kus asuvad rangluud? 8. Meestel on vähem roideid kui naistel. Õige või vale? 9. Milline on suurim inimkeha organ? 10. Kus asub Achilleuse kõõlus? VASTUSED 1-6.klass 1. Kuidas nimetatakse kõiki keha luid ühe sõnaga? SKELETT 2. Kus paikneb nägemisnärv? SILMAS 3. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? VALE, 635 KG 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 206 5. Neere kasutatakse hingamiseks. Õige või vale? VALE 6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? ÕIGE 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? SÜDA 8. Kus asub küünarluu? KÄEL 9
omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV
7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule. Mõlema osa kõõluste liitumisel tekib kannakõõlus (Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule. Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk. Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult. Mõõtjätke ainuke
...................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9. Vihmausslihased mm
erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi. Peale selle annavad lihased kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja aitavad säilitada kehatemperatuuri. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased
5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1. 5 M. tibialis anterior Eesmine sääre-luulihas 2. 5 M. peroneus longus seu Pikk pindluulihas
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
kollane (rasvarikas). Nt puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund. Selles moodustavad erinevad vererakud. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varu. Osa punast luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, see on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju
serratus dorsalis caudalis Roidetaandur - m. retractor costae 1...4 nimmelüli roietejätked või Viimane roie rindkere-nimme fastsia Rindkere-ristilihas - m. transversus Rinnaku dorsaalne pind Roide-roidekõhre liigeste pind thoracis KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte
1. Kingapael-shoelace(My shoelace came undone) 2. Keeris-whirlpool 3. Kube(me piirkond)-groin(How painful is it when a guy gets hit in the groin?) 4. Puhkemine-onset 5. Kruus-gravel(Gravel considered a small stone pieces) 6. Hape-acid(H2SO4 is a strong acid) 7. Uudsus, uudisesse-novelty 8. Põlgus,solvumine-contempt 9. Kõõlus-sinew(The sinew conects muscle to bone) 10. Kannatus,mure-distress 11. Habeme tüügas-stubble 12. Elavus,joovastus-exhilaration 13. Katuseta istekohad publikule-bleachers 14. Kaastunne-compassion 15. Ventima(aega)-stall 16. Kildukas purunema-shatter(The glass shattered into a thousend pieces) 17. Läbi imbuma-pervade 18. Juhmistama, oimetuks lööma-stun 19. Mässama, vastu hakkama-mutiny 20. Nõutuks tegema-baffle 21. Tagasi võtma, tagasi tõmbuma-withdraw 22. Vinguma-whine 23. Minema viskama-dump 24. Kummuli minema-capsize 25. Alla neelama, üle ujutama-engulf(The flames rapidly engulfed the house) 26. Viskama, heitma-pit...
Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda Väsivad suhteliselt kiiresti 2. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega. Kuid erinevalt neist südamelihased: Talitlevad meie tahtest sõltumata Töötavad automaatselt Töötavad väsimatu...
Sprains stretched or torn ligament connect bones at a joint falling, twisting, or getting hit symptoms include pain, swelling, bruising sprain - nihestus Strains stretched or torn muscle or tendon connect muscle to bone can cause a strain suddenly or develop over time playing sports pain, muscle spasms, swelling, and trouble moving the muscle strain - venitus tendon - kõõlus spasm - kramp Treatment resting the injured area, icing it, wearing a bandage and medicines exercise and physical therapy Knee injuries made up of bone, cartilage, ligaments and fluid muscles and tendons can cause pain and difficulty walking knee problems are very common participation in sports to simply getting up from a chair and walking ligament - side Fractures fracture is a break an open or compound fracture car accidents, falls or sports injuries
ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus.
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendu...
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüd...
Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele hüppeliigesele.
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend
fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend
venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga. Ööseks tee säärele niiske soe kompress - see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud ning rebestused
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest.
) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne.
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannal...
sääreluulihas Pikk Pindluu tagumine pind Suurvarba distaalne Suurvarba painutus suurvarbapainutaja faalanks Pikk Sääreluu tagumine pind 2.-5. Varba Varvaste painutus varvastepainutaja distaalne faalanks Sääremarja-kolmpea Lestlihas sääreluu Achilleuse kõõlus, Põlve painutus, -lihas tagumine-ülemine pind kannaköbru kanna tõstmine, Kaksik- sääre painutus sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3)
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest
e) Ühelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki. f) Kõõlusviirgudega lihas. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. b) Sünoviaalpaunad - esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm.) suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Kõõlusetuped - täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. d) Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase
treeningute arvu ja kilomeetreid ning oleks vaja vältida rasket maastikku ning vähendada treeningute mahtu. (http://www.liigume.ee) Vigastus võib tekkida ülevenitamisest. Kui see on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga.Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlus Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest,mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Üleval kahe säärelihase küljes kinni olev Achilleuse kõõlus on all olevate otstega kinnitunud kandluu külge. Millegipärast on Achilleuse kõõlusega kõige sagedamini traumasid. (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlust tabavad järgmised vigastused: · venitused
Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel Kuidas teostatakse operatsioon? Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt. Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika, milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat): reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas Sääre ja reieluusse puuritakse luukanalid ja artroskoopiliselt viiakse uus kõõluse tranplantaat liigesesse ja kinnitatakse raviasutuses kasutusel olevate kinnitusvahenditega.
Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude
6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? 1) Punane ehk vererikas luuüdi-Vereloome elund, milles moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vereringesse. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. (Ntks: puusaluudes, selgroolülides, roites) 2) Kollane luuüdi-Toitainete, eriti rasvade varu. (Ntks: toruluude õõnsuses) 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada. 8.Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus?
Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu Funktsioon: lähendab suurvarvast keskjoonele Lühike varvaste painutaja EHK m flexor digitorum brevis Alguskoht : kandluu alumine pind Kinnituskoht: 2.-4. Varba keskmine faalanks Funktsioon: painutab varbaid Tallaruutlihas EHK m quadratus plantaris Alguskoht : lateraalne ja mediaalne kandluu pool taldmine pind Kinnituskoht: pika varvastepainutaja kõõlus lateraalselt Funktsioon: assisteerib varvaste painutamist Luudevahelihased EHK m interossei plantares Alguskoht : metatarsaalluude vahemikud Kinnituskoht: proksimaalsete faalanksite põhimikud 2. ,3. (kahepoolselt ) , ja 4. varbal Funktsioon: abdutseerib varbaid jalalaba keskteljest
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
Tagumine rühm: a) Pikk pöidlasirutaja) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule. b) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus. c) Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale. d) Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega. 67. Vaagnavöötme lihased: Vahelmine rühm: a) Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: · Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt. · Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: reieluule
-5. Varba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab 2.-5.varvast Sääremarja kolmpealihas: · Lest sääremarjalihas · Sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt Sääre alumises osas moodustub Achilleuse kõõlus, mis kinnitub Töstab kanda ja langetab päkka, · Kaksik - sääremarjalihas · Mediaalne pea reieluu kannaluukõbrule painutab säärt mediaalselt põndapealiselt; · Lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt EESMINE RÜHM (3)
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud ...
Sörmedesirutaja Õlavarreluu lateraalselt Läheb randme läheduses üle Sirutab 2.-5.sörme ja kätt põndapealiselt neljaks kõõluseks, suunduvad 2.- 5.sörme seljale ja muutuvad aponeuroosiks Väikesörmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt Tema kõõlus kinnitub väikesörme Sirutab väikest sörme ja kätt põndapealiselt selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks Küünarmine randmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt 5. metakarpaalluu põhimikule Sirutab rannet ja kätt põndapealiselt
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
Järgnevad sündmused: Subsequent events Jõupingutus: Exert effort Keelama kellegil midagi teha: Forbid sb from doing sth Keele peal olema: To be on the tip of one's tongue Kehtestama nõudmisi: To impose demands on sth/sb Kellegi kinnisidee toitumisest: Sb's obsession with diet Kellegi ootamatu surm: The sudden demise of sb Kellegile abistavat kätt ulatama: To give sb a hand with sth Kinni maksma arvet: To foot the bill Kõõlus: Tendon, sinew Kõrgustesse tõusma: To soar Kukal: Back of the head Langema probleemide, haiguse, altkäe maksu ohvriks: To succumb (problems, illness, bribe) Lihtsad surelikud: Lesser mortals Liiges: Joints Lisajõgi: Tributary river Liustik: Glacier Lubama pikalt taastuda millestki: To allow a long period of recovery from sth Ma toetan seda ütlust väga: To subscribe to this adage Maksma arvet: To pick up the bill
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (...
nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga. Ööseks tee säärele niiske soe kompress - see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud
Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega
Luu Liigese- Perimüüsium kihn Perimysium Perikonder capsula Perichondrium articularis Periost Peritendiineum Kõõlus Periosteum Peritendineum Perineurium Strooma ja parenhüüm · Kapsel koos põrkade või septidega moodustab värat organi strooma · Parenhüümi all sagarik mõistetakse organi talitlust kandvate sagarik elementide kogumit, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
