katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2017/2018 Kipssideainete katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid Sõel, vispel, Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat' aparaat, kuivatuskapp, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab
mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%.
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3
vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter, (lugedes näidu aluselt, või nihikuga). Kui diameeter ei ole piires 180 + 5mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused näidatakse punktis 5.2, tabel 5.1 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi järel lastakse nõelal
Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõelumise teel, kasutati sõela avaga 0,2x0,2 mm. Esiteks kips kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g.
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS KIPSI JA METALLKARKASSI ARVESTUS Arto Müller V-09 Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2012 6000 3000 Maja välismõõdud 6000 x 3000 Seina paksus 500 mm Kõrgus (välis) 3000 mm Kõrgus (sise) 2500 mm Aknad ja uks seintel ühtlaste vahedega, pikemates seintes: ühes 3 akent ja teises 2 akent ja uks lühemates seintes kumbagis 2 akent. Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42...
krohvitöödel), 2) segamörtides plastifikaatorina, 3) silikaattoodete valmistamisel, 4) lubivärvides. Lubja turustamine Lupja turustatakse järgmisel kujul: 1) kustutamata tükklubjana, 2) jahvatatud kustutamata lubjana, 3) pulbriks kustutatud lubjana. Tükklupja transporditakse lahtise puistena. Kauaseda säilitada ei saa, sest õhuniiskuse toimel see kustub ja hakkab seejärel kohe kivistuma. Ehituskips Kips on õhksideaine. Ta tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips
tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi
Maapinna tingimustes ühineb veega, paisub ja läheb üle kipsiks. Kips CaSO4.2H2O. 32,5% CaO, 46,6% SO3, 20,9 H2O. Kristalliseerub monikliinselt. Kristallid enamasti tahveljad. Iseloomulikud „pääsusaba-kaksikud“. Tihti esineb ka peeneteraliste agregaatidena või asbestitaoliste kiusliste kihtidena. K 1,5-2 (küünega kriimustatav), E 2,3. Värvus valge, üksikud kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis. Kuumutatud kips mood. veega segatult kiirestitarduva massi, mida kasut. ehitustel, kirurgjas jne. Fosfaadid Apatiit – Ca5/PO4/3/F/Cl/. Sageli leidub looduses puhtaid fluorapatiite, harvemini kloorapatiite. Kristalliseerub heksagonaalselt, kuid mood. ka teralisi peitkristalseid ja muldseid agregaate. K 5, E 3,2. Värvuselt enamasti hele- või tumeroheline, sinine, kollane, pruun, violetne, ka vesiselge. Väga
.....................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada veel ja veel. Selles osas kips on unikaalne tooraine. Kipsist ja kipsbetoonist materjalide tootmine ja kasutamine Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: · tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust
TASANDUSTÖÖD 1. Tasandussegude liigitamine (8) a)otstarbe järgi-niisked.kuivad ruumid, puit betoonpinnad B)sideaine järgi-kips, tsement, epoksüüd, liimtasandus, dispersioon C)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegudC)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegud 2. Miks peab aluspindu kruntima (8) Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. 3. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda. Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist.. Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist. 4. Kas väited on õiged või valed (15) 1. Kulunud monoliitpõranda saneerimiseks piisab pinna kru...
Näiteks happekindlad, akustilised, soojusisolatsiooni ja tulekaitsemördid. Kuivmört valmismört kuhu tuleb lisaa ainult vett Märgmört valmismört kuhu ei lisata midagi Mörditähis - on täht-number- sümbol mis väljendab kasutatavat sideainet(täht) ja mördi koostist kaaluosades (number) Sideaine lühendid: - lubi (mittehüdrauliline) L, - hüdrauliline lubi HL - tsement T - müüritsement M - lubi + tsement LT - kips K - kips + lubi KL Mört - on side ja täiteainete, vee ning õhu segu mis võib sisaldada lisa-värv ja täitsaaeneid Värvaine pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Otstarbe järgi jagunevad: Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks Viimistluskihtide tegemiseks Dekortattivkrohvide tegemiseks
müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipsplaatide tagumise külje peale ja seejärel surutakse kipsplaat vastu KUIVKROHV Koosneb Kuivkrohv ehk kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad
Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Kipskiudplaat. Fermacell on kipskiudplaat, mis on valmistatud kipsist ja vanapaberist ilma sideaineteta. Värvuselt on hall. Looduslik ehitusplaat millele on antud CE-märgistus · laed, seinad · lae- ja seinakonstruktsioonid pallimängude hallides(DIN 18032-3) · põrandamoodulid (Estrich-Element) 0,5x1,5m ,ka küttega · niisked ruumid
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt
olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad,
Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate
Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips barüüt Kuju: plaatjad kristallid, pääsusaba kaksikud; teralised, massiivsed, kiudjad agregaadid Kõvadus: 2 Värvus: valge, värvitu, hall, puna-, pruuni-, kollakas Läige: klaasjas, siidjas Iseloomulikud tunnused: pehme, saab küünega kriipida
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis
Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit
KIILI BETOON OÜ Kiili vald Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist kivide, kõnniteeplaatide, torude, postide tootmine PÄRNU BETOONIMEISTRID AS Pärnu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine VMT BETOON AS Viljandi Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine PAMAKO BETOON AS Jõgevamaa Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine, Betoonimistööd, Muu kaubavedu eriautodega, eriveokitega KEILA BETOON AS Keila Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine ROPKA-BETOON AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine HC BETOON AS Tallinn Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine LASILA BETOON AS Lääne virumaa Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist konstruktsioonielementide tootmine, Üld- ja tsiviilehitustööd, Teede ehitus, remont ja hooldus. Pinnakattetööd ja märgistus, Ehitusmasinate ja -seadmete ...
HÜDRAULILINE LUBI Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110-180*C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehitusel kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipssideained jagunevad: 1)madaltemperatuurse põletusega2)kõrgtemperatuurse Ehituskipsi kasutatakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideaineid kasutatades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskrohviplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt. Ehituses kasutatavate segude valmistamiseks
moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi läbimõõdu nihikuga. Kui läbimõõt oli väljaspool määratud vahemikku 180 ± 5 mm, korrati katset erineva koguse veega. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat aparaadiga Kipstaigna tardumisaeg määrati normaalse taigna konsistentsiga, Vicat’i aparaadiga
Kui sidemed ei ole määrdunud, mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava puhastada puhta füsioloogilise lahusega, vajadusel piserdada antiseptikumiga. Könt seotakse elastse sidemega, et sideme pingsus väheneb köndi peast jäseme tüve suunas. Haavadreen - jälgida selle funktsioneerimist ja vajadusel tühjendada. Jälgida a-ja antiseptika reegleid ning sulgeda kogumisnõu hermeetiliselt. Peale operatsiooni võidakse paigaldada operatsioonitoas köndile kips, et vältida vigastamist ja jala valesti hoidmist. Igal sidumisel tuleb kips eemaldada, vajadusel panna pehmendavat polstrit ja paigaldada kips tagasi. Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva. Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist
3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoon) 6.materjalide omaduste järgi: *mahumassi järgi(kerged ja rasked) *tule kindluse järgi *akustiliste järgi Standardid: Standardite ülesanndeks on piiritleda nende maaranuse meetondil ja asendada uute standartitega niinimetatud riiklikud dokumenti mille koostamisse kaasatakse standardi komitee,spetsalistide kõrval.Tootijaid,uurijaid,kasutajaid,riigi esitajad. Standardid on riiklik dokument mille kehtivuse aeg on piiratud.
oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880. · Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-
Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris (11) ja suunatakse korstnasse (12). Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. Tsemendi jahvatamine Kundas valmistatakse kahte tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portland-komposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). Tsemendi jahvatamiseks on kolm separaatoritega (20) varustatud kahekambrilist kuulveskit (16) 3,0x14 m. Kõik materjalid antakse veskisse üle kaaldosaatorite. Tsemendiveskid on varustatud kottfiltritega (17). Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega (18). Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse (19) 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine
(krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk- kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Page 4 of 10 Tallinna Ehituskool Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%.
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Ki...
Õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Pigment: Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, värvikile püsivust, nakkumist aluspinnaga ja veeauru läbilaskvust. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna kaunistamine ja katmine ehk värvuse ja kattevõime, samuti värvikile tugevus, UV- kiirgus, kemikaali- ja korrusioonikindluse tagamine. Mõningad pigmendid: Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, pliipunane, ultramariin, malahhiit, mustad pigmendid. Sideained: Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks ehk ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement) ja orgaanilised (bituumen, tõrv,vaik,liim,värnits) Sideained jagunevad: Mineraalsideained: Aine, Mis muudab vee või tainataolise oleku kivi taoliseks. Õhksideaine: Sideaine, mis kivistub ainult õhus ja kaotab oma tugevuse õhuniiskuse käes (lubi, kips, savi)
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektr...
deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust Kipsist ehitustooted: · Kipsplaadid · Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele · Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks · Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised pindaktiivsed ained ja tärklis Kipsplaatide kasutusala · Kipsplaat on siseseintee ja -lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli-ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata saunaruumides ega
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos. Lendtolmu on võimalik kasutada happeliste põldude lupjamiseks ja teede stabiliseerimismaterjali valmistamiseks. Kundas valmistatakse nelja tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostises on klinker, kips, lubjakivi); portland-põlevkivitsementi (klinker kips, põletatud põlevkivi); portland-komposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi); sulfaadikindlat portlandtsementi (sulfaadikindel klinker, kips, lubjakivi). Tsemendi jahvatamiseks kasutatakse separaatoritega varustatud nelja kahekambrilist kuulveskit. Kõik materjalid lähevad veskisse kaaldosaatorite abil. Tsemendiveskitel on kottfiltrid ja kolmel veskil on ka tsemendijahutajad.
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
· ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse · CaO ehk kustutamata lubi, seob õhust CO2 (tekib CaCO3), kasutatakse järvede happelisuse vähendamiseks · Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel, viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest) · Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört · CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses · CaSO4 x 0.5H2O ehk põletatud kips · Ca(HCO3)2 - mööduv karedus (ka Mg(HCO3)2) (kõrvaldamine kuumutades, keemiliselt) o MgCO3 + CO2 + H2O -> Mg(HCO3)2 · CaCl2 (MgCl2), CaSO4 (MgSO4) - jääv karedus (kõrvaldamine keemiliselt) · CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. Tsemendi jahvatamine Kundas valmistatakse kahte tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portland-komposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). Tsemendi jahvatamiseks on kolm separaatoritega varustatud kahekambrilist kuulveskit 3,0x14 m. Kõik materjalid antakse veskisse üle kaaldosaatorite. Tsemendiveskid on varustatud kottfiltritega. Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega. Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
