Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma- ma-ma-ma. Samuti on viiekuune laps võimeline mõnd häälikut, eriti täishäälikut, kohe pärast kuulmist matkima. On ilmne, et lapsed lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad nad lalinaga ka teiste inimeste käitumist mõjutama. Vahemikus 9.- 12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. · Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui jutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Kuigi sellisest "jutust" ei ole võimalik aru saada, kõlab see suurte inimeste jutu moodi. Lapsel on kombeks' matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Intonatsiooni, rniimikat, hiljem
Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne. Laps hakkab kordame mingit talle tähenduslikku sõna või fraasi. Tihti kasutab autistlik laps ,,mina" asemel ,,sina". Zestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused. 3 Tekkepõhjused Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused)
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi. Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale kordavad sõnu ja lauseid nii nagu nad neid kuulnud on ja seetõttu öeldakse, et autistlike laste kõnes esineb ehholaaliat ehk kajakõne. Tervelt 50% autistlikest lastest ei omandagi kõnekeelt. (Markov, 2006) Tihipeale seostatakse autismiga ka teisi häireid nagu näiteks tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning õpiraskused düsleksia ja düspraksia (Autismist, 2014). 7 Autismi põhjused ja ravi Autismi täpsed põhjused pole endiselt teada ning neid otsitakse siiani. Teadlased on aga välja
Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia häälduspuue. Bradülaalia kiirenenud kõne tempo. Tahhulaalia aeglustunud kõne tempo. Kogerus kõne rütmi ja voolavuse hälve. Alalaalia ehk lapse ea afaasia kõne mõistmis ja kõnelemis raskused. Lihtsalt afaasia täiskasvanu kõne oluline või täielik kadumine. Rinolaalia suulõhe põhjustatud ninakõne. See on häälduspuue. Ehholaalia kajakõne. Grisoomia 21 e. downisündroom s.t. 21 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Ei ole pärilik. Risk saada Downi sündroomiga last (vanemas eas). Väga varakult avastatav. Neil esineb raske või mõõdukas vaimne alaareng. Elavad umbes 30 eluaastani. Esineb väga sageli südamerike. Nõrk imuunsus süsteem. Lai, lame nägu, viltused silmad, epikantsus ehk kolmas silmalaug. Neil on lühike nina, suur lõhedega keel. Lomult hästi sõbralikudja positiivse hoiakuga. Ei esine abstrakset suhtumist.
kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks. 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb o Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid o Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades
Keel ja kõne 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge....
ignoreeritakse või ei taibata uurimisel kasutada võtteid, mis tunduvad olevat lapse arengust eespool. Nt võib lapse verbaalsete oskuste arengu järjekord olla ebaootuspärane. Nii võib näiteks laps, kes ei räägi, osata lugeda. Kui nüüd otsustada tema verbaalse võimekuse üle suulise kõne põhjal, ei pruugi tulla selle peale, et uurimisel saab toetuda lapse lugemisoskustele ehk kasutada kirjalikku kõnet. Uurimisel võib segadust tekitada lapse kajakõne. Tundub, nagu lapsed kasutavad seda täiesti kontekstiväliselt, kui otsustada öeldu sisu põhjal. Samas on uuringud näidanud, et kajakõnet kasutades võib laps reageerida millelegi, mis hetkel toimub, kuigi teeb seda justkui täiesti kontekstiväliselt. Nii võib juhtuda, et uurija tõlgendab lapse kajakõnet kui midagi, mis juhtus juhuslikult ja teha järelduse, et laps ei mõistnud korraldust ega osanud ülesannet täita. Võib
kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani.Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees poissid eelistavad selliseid mänge,
o Primaarselt progresseeruv afaasia bvFTD - käitumisvariant (50%) – Behavioural variant Frontotemporal Degeneration Juhtivalt käitumishäired o Varajane haiguskriitika puudumine o Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides o Emotsionaalne nüristumine Lisaks o Hügieeni probleemid o Hüperoraalsus, söömishäired o Kontsentratsioonivõime langus Ehholaalia ehk kajakõne, spontaanse kõne kadumine Võib olla parkinsonistlik Inkontinents – Kusepõiehäired ja uriinipidamatus NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu
pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe. See sõltub ka veel küpsemisest, hiljem muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.7. elukuul muutub lapse lalin ja tekib häälemäng. Laps kordab pikalt silpe, neile pakub lõbu häälega mängimine. Hiljem hakkavad nad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama. Lalisemine väheneb pärast esimeste sõnade õppimist. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehhooliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps kogu fraasile, millest ema saab aru tänu kindlale kontekstile, kus neid kasutatakse. Pooleteiseaastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib, kasutades ainult kõige
kaas ja täishäälikutest ma-ma-ma . 3) Häälemäng – tekib 6-7 elukuul. Laps kordab pikalt silpe ma ma ma ma ma ma. On ilmne et lapsed lalisevad sellepärast, et neile meeldib oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängida. 9-12 elukuul lalisevad nad järjest rohkem. Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele. 4) Kajakõne – 9 elukuul algab ehholaalia periood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad sellest aru saama. Laspel tekib kõne sarnane „jutt“ mille sisust ei ole võimalik aru saada. 5) Ühesõnaliste lausungite periood – Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees.
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Neljandal kuul algab lalisemine. Lalisemisel kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. 6.-7. elukuul hakkab lalin muutuma, tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma- ma-ma. Viie kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnda häälikut, just täishäälikut, imiteerima. Neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lapse lalin aina emakeelsemaks, enne seda võib laps omandada mistahes keele. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanud kõnet. Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul, kuid see on siiski erinev. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Laps oskab küsimustele vastata ja hakkab ise pidevalt ,,miks?" küsima.
Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 41 Põhiliselt pannakse lapse autismi ja Aspergeri sündroomi diagnoose. Lapse autism 1943 Leo Kanner, uurimistöö 11-st lapsest, keda iseloomustas: - puudulik võime end inimeste ja situatsioonidega seostada - nad omandasid kõnevõime, kuid ei kasutanud seda kui vahendit teistega suhtlemiseks. Kasutavad kajakõne, ka varasemast ajast. - olid tohutult kinni oma harjumustes, ei talunud rutiini muutmist. Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ lastest kaasneb intellektipuue. Samas on intellekti mõõta keeruline. Atüüpiline autism - Erineb autismist algusaja poolest: eripärad avalduvad pärast 3a saamist. - Või ei kehti kõik kolm diagnostilist kriteeriumit (puudu või ei saa diagnoosida)
44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta- poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus?
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
