KARMA Usundiõpetuse referaat Tartu 2016 Sisukord: 1. Mis on karma? 2. Karma 12 seadust 3. Mis karma ei ole! Sissejuhatus Mina valisin Karma teema, kuna mind on see juba ammu huvitanud. Sõbrad on omavahel rääkinud sellest ja ma ei ole osanud vestlusringis osaleda, sest ma ei teadnud, mis see Karma oli minu jaoks midagi uut ning tahtis teada sellest rohkemat. Karma tähendas minu jaoks alguses usku, kuid ma tahtsin saada rohkem teada mis see on ja mis tähendab üldse karma. Ma soovin õppida, selles töös käsitlema raamatu ning õppida kirjutama referaati nii nagu teevad seda professionaalid. Selles referaadis räägin ma Karma teemal, karma 12 seadusest ning mis ei ole karma. Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma. Mis on karma?
mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Budistid usuvad, et kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et alles siis, kui karma seaduse õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene teadlikult enda muutmist alustada
Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra
Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. · Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. · Mitte magada mugavas voodis. · Mitte vastu võtta ega ka mitte puudutada kulda ja hõbedat. Karma Budism põhineb karma seadustel. Karma on põhjuse ja tagajärje seadus, mille järgi kõik maailmas toimub e. nn. saatus meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse e. karma. Kordad mõtet teed teo Kordad tegu lood harjumuse Kordad harjumust lood iseloomu Kordad iseloomu lood saatuse Busistide kombed, rituaalid ja pühad Uus perekonnaliige
6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned. Second level
docstxt/130753777285599.txt
aluse vanimale "filosoofiale" -Upanisad. hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega vedanta. Puudza - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas puudza *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudza seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Kastisüsteem - hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass. Hinduismi järgi sünnivad inimesed mingisse kindlasse kasti vastavalt möödunud eludes sooritatud tegudele. Neli põhilist klassi on: preestrid; valitsejad; kaupmehed ja talupojad; ning töölised ja teenrid. Sinna kasti, kuhu inimene sünnib, jääb ta kogu eluks. Karma - on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi v...
Kui valgustuse kaudu pääsetakse, siis liigutakse mööda vabanemise spiraali. Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Kasutatud kirjandus http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/budism.html http://www.budakoda.ee/sissejuhatus.html http://www.mandalad.eu/ http://budism.weebly.com/eluratas.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karma http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://zzz.ee/index.php/Budism#P.C3.BChad_tekstid
vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma Õpetuse põhiline punkt on õpetus hingede rändamisest ehk reinkarnatsioonist. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimese teod määravad tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma tagajärg. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni; halvad teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid
............................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10 Meditatsioon.............................................................................................................
sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui Jupiter on Veevalaja tähtkujus ja Päike siseneb Jäära tähtkujusse. Palvetatakse kodus, templites ja gurude-usuliste õpetajate juures. eetika Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: 1. Õiglus 2. Ausalt saavutatud õitseng 3. Nauding Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: DHARMA ja KARMA, mis on õige käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha uuestisünni tsüklist pääsemine. Suhe jumalusega Jumalateenistus väga individuaalne kodus, looduses või templites. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab.
· Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja. Hinduismi ja budismi võrdlus Jumalad:
Nõudis oma järgijatelt rangemat ja distsiplineeritumat enesekontrolli tee vabadusele · ,,veeda" = ,,teadmine" (sanskriti keeles) · Veedad india usundi vanim kirjalik mälestis · Pühad tekstid kogutud 4 kogumikku: - ,,Rigveda" rigveda hümnid kõige tähtsamad - ,,Samaveda" - ,,Jadzurveda" - ,,Atharvaveda" · Veedad sisaldavad: - Loits - Palve - Laul · Karma: - Karma = ,,tegu" (sanskriti keeles) - Seadus, mille järgi igal teol on tagajärg ehk teo vili (karmaphala) - Inimese järgmine kehastus (hinduismis) või sünd (budismis) sõltub varasematest tegudest Head teod põhjustavad hea taaskehastumise / ümbersünni (rikkana jne) Halvad teod halb taaskehastumine või ümbersünd (vaene jne)
erinevad ka käsitlused surmast ja elust pärast seda. Valdav enamus budiste pooldab hinduistidele sarnast käsitlust, mille kohaselt toimub lõputu taassünniahel ja eksisteerib karmaseadus. Seega ei sõltu inimese elu ei jumalatest ega saatusest ega millestki muust, kui tema enda headest ja halbadest tegudest, mille vilju ta tunda saab. Iga inimese vaim teeb ise omale saatuse, just sellise, mida ta väärt on ja seab oma teele raskusi, mis on vajalikud tema edaspidiseks arenguks ehk karma parandamiseks ja lõppeesmärgina nirvanasse jõudmiseks. Nirvaana on täielik õndsus, maistest soovidest lõplik lahtiütlemine, loobumine kõigest. Veel üks erinevus hinduismist on see, et ei eksisteeri surematut vaimu. Inimene koosneb viiest algosast: füüsiline keha, aistingud, mõistus, loomusund ja puhas teadvus, mida nimetatakse skhandadeks. Need kokku moodustavad isiksuse. Ühed koolkonnad väidavad, et selleks surematuks osiseks on
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala
tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oskamatuteks". Oskuslik käitumine on tark käitumine, mis aitab kaasa endi ja teiste õnnele. Oskamatul käitumisel on vastupidine mõju ja selle põhjuseks on suutmatus näha tegelikkust, nii nagu see on, mitte allumatus mingisugusele kosmilisele autoriteedile või ,,halb" iseloom. 1 KARMA SEADUS Traditsioonilises budismis käivad eetikanõue ja karma idee käsikäes. Sanskritikeelne sõna karma tähendab ,,tegu". Karma seadus avardab põhjuse ja tagajärje printsiibi eetika valdkonda, rõhutades, et kõikidel tegudel on tagajärjed nii endi kui teiste jaoks. Mida oskuslikumalt käitutakse, seda õnnelikumat ja helgemat elu kogetakse tulevikus. Mida oskamatumad on teod, selle võrra on õnnetumad ja süngemad ka edasised elukogemused.
Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad Visnuism selle jumala teoks oli et ta saatis elava tagasi , t2his III tehakse tavaliselt laubale Hinduismis ei kardeta surma, surma all m6istetakse maailma vahetust Sahtism Kummardatakse jumala loovaat vaimu, kasutatakse maagilisi silte e
Joogaõpetus on 8-osaline enese tundma õppimise õpetus, mille eesmärgiks on aidata kaasa uuestisünnist ehk moksast. 2) Mida aitab teadmine mikrokosmosest inimesel endaga teha? Inimene on mikrokosmos, kelles on peidus kõik need jõud ja energiad, mis on olemas kõiksuses. Jõudes kaheksandasse faasi omandab inimene kõikehaarava jõu. 3) Mis on suurimad eksimused budistliku arusaama järgi? Ihadele järgi andmine, Teelt kõrvale kaldumine. 4) Mille poolest erineb budistlik karma hinduistlikust karmast? Hinduismis on karma paratamatu, põhjuse ja tagajärje seadus, budismis aga saab karmat muuta, kuna inimene ise on oma karma looja. 5) Selgita yin'i ja yan'i tähendust taoismis. Yin' ja yan' on vastandid. Yin'- raske, tume, niiske ning on seotud taeva, kuu ja naiselikkusega, kuid yan'- õhuline, kerge, kuiv ning on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega. Need on omavahel seotud pideva võitlusega, milles kumbki ei saa teist hävitada
Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
Tilak on otsaette tehtud märk tseremoonial teenimiseks. Märgi tegemiseks kasutatakse värvilist pulbrit. Hindud keskenduvad sel hetkel, kui nad mediteerivad. Palveid ja Püha Pühakirja võib lugeda ja laulda Puja tseremoonia ajal. Arti on jumala tervitamist tseremoonial. Kui pühad laulud on lauldud põlevad küünlad pildi ees. Kamprit põletatakse Puja lõpus näidatamaks, et oleme põletanud oma uhkuse. Seadus Karma Hindud öelda, et kõik me ei anna tulemusi, neid tulemusi ei saa vältida. Seda nimetatakse seadus Karma. Näiteks, kui me õpime koolis saame targaks, kui me teeme halbu asju saame karistada. Seadus Karma ütleb, et seda ei ole võimalik vältida. Me oleme vastutavad kõiges mida me teeme ja mis juhtub meiega. Seetõttu peame olema ettevaatlikud, isegi kõige väiksem asi, mida teeme.
autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing pidevalt ümber sünnib, on indialaste kujutlustes olnud valdav üle kolme aastatuhande. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimeste teod
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkusest
liidrid sellel turul Honda ja Toyota. Hübriidautode kasutuselevõtmine vähendab bensiini nõudlust ühe auto kasutaja kohta. Mõne hinnangu järgi väheneb bensiini nõudlus Ameerikas nii palju, et kannatavad suured naftafirmad. Kuigi USA's müüakse 40% kogu maailmas müüdavast bensiinist, siis arvestades nafta erinevate kasutusvõimalustega ja kasvava nõudlusega mujal maailmas, ei ole nafta hinnalangus hübriidautode tõttu siiski realistlik ootus. Hea näide hübriidautost on Fisker Karma. Karma on valmimisjärgus auto, millega peab tankimas käima vaid mõni kord aastas. Nimelt tagab ta akukomplekt kuni 80 km läbimise ehk hulga pikema vahemaa kui keskmiselt päevas sõidetakse. Kui iga päeva lõpul koju jõudes akud laaduriga ühendada on need 5-8 tunni mööduses taas laetud. Paagis peituva energiavaruga saab sõita umbes 900 km. Karma välimus erineb kõigist teadaolevaist nelja uksega kupeedest, mis aastaks 2010 valmivad. Auto on umbes sama pikk kui konkurentidel,
always give a chance to every offer you have given. At least you should make a try for it. We have given only one life to live, we should not waste it. First of all, I think that everything happens for a certain reason. And every bad thing that will come to your life will come also because of something. For instance you have done something bad and then it would be like some kind of punishment and also a good lesson. It will show you that what goes around, comes around. It is karma and I believe in karma. As mentioned earlier, you should always be opened for new experiences and opportunities. That is so because they are meant to be come for a better life. But everything begins form your head. So the most important is to think positively. If you are thinking positively you have got the power to change your life in better way. Lastly, we have to appreciate the time we have given! What if there will be no tomorrow and no day after that
Budism a) kui, siis mis Teid üllatas? Kunagi ei olnud mõelnud, et Budismi on võimalik kasutada ka õeduses. Mind oli üllatanud selline asi, et mõned budistid võivad eelistada, et nende eest kannab hoolt samast soost meditsiinitöötaja. Ka oli huvitav teada, et budustid võivad keelduda valuvaigistitest. «Budism keskendub kannatuste leevendamisele ja mõned patsiendid võivad keelduda valuvaigistitest puhtalt seetõttu, et säilitada meeleselgus.» b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Ma arvan, et tänapäeval on raske iga patsientiga õiged suhted leiada. Näiteks, oluline on see, et arutada patsiendiga läbi, kas ja kuidas kasutada enne surma valuvaigisteid. Kas on võimalik Buddha pilt palatis olla, ka alati välja pakkuda alternatiivised asjad. Hinduism a kui, siis mis Teid üllatas? Hinduism seisab üldjoontes vastu abordile, kuigi reaalsuses võidakse eelistada poisslapsi, mistõttu pole haruldased abordid juhul, kui ...
moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks. Jooga · Jooga jälgi võib leida juba Induse kultuurist. · Süstematiseeritud õpetuse koostas Patanjali. · 5 peamist jooga koolkonda: 1
Soodrade seisusesse sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat seisust on brahmaanid, ksatrijad ja vaisjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Seisustes on välja jäetud mõned kastid. Kes sinna kuuluvad nimetatakse puudutamatuteks ehk roojateks. Sinna kuulujad teevad kõige mustemaid töid ja põlatumaid töid. Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga.
kummardavad lugematut arvu jumalaid, nt Visnut, Sivat, Krisnat jt. Hinduismil on palju harusid, neist suurem osa tunnistab pühade tekstidena veedasid. Hindud usuvad reinkarnatsiooni ehk ümbersündi: hinged liiguvad ümbersündide ahelas, mis põhineb karmal. Karma on inimese tegude, sõnade ja mõtete tulemus. Karmal on otsene mõju inimese elule ja uuestisünnile. Head mõtted ja teod loovad head karmat (vähendavad karmavõlga) ning seega toovad inimese ellu positiivseid sündmusi, halb karma aga tähendab probleemiderohket elu ning üha jätkuvat osalemist ümbersündide ahelas. Hindude eesmärk on vabaneda reinkarnatsioonist, selle saavutamise viise on arvukate hinduismi sektide seas erinevaid. Budism on 6.5. saj eKr Indias Siddhrtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi
Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse. Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse
Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias
Meie käitumist mõjutab meid ümbritsev, seega mõjub nähtud vägivald ja kurjus negatiivselt. Mõnel juhul võib see isegi inimese tavalisest vägivaldsemaks muuta. Kuriteod on kahjuks tavapärane elu nähtus, kuid võib jääda lootma, et kuritöö saab oma teenitud karistuse. Kuritegu ja karistus on omavahel seotud ning seetõttu on inimestel kujunenud erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga tagasi karma tasub alati oma võlad. Karmat peetakse õiglaseks ja neutraalseks, ta tagastab nii tehtud heateo kui kuritöö. Näiteks võib röövlit tabada mõni õnnetus või suure südamega heategevuseks annetaja lotoga võita. Tähtis pole mitte teo olemus, vaid põhimõte, et kõik tehtu jõuab kunagi mingis muus vormis tagasi, kas siis karistuse või kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda. Võib juhtuda, et kuritegu jääb karistuseta
laevaremondi ajaloost Eestis. Öeldakse ju, et see, kes ei tea ajalugu, elab ilma tulevikuta. Algul tundus kodutöö tegemine veidi tüütu, kuid asja süvenedes ning lähemalt uurides olen saanud palju kasulikku informatsiooni nii laevade ehitusest kui ka remondist, samamoodi erinevatest tehastest ja laevatüüpidest, millest on kindlasti kasu nii loengutes kui ka hiljem oma isiklikus elus. 9 Allikate loetelu: Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani. Tallinn 1963. Otto Karma, A. Skorohod. Vene-Balti tehas. Tallinn: Eesti Raamat, 1971. Margus Kruut. Vana hiilgus uues kuues. -- Tehnikamaailm 2009, nr 2. Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site) (http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html) 09.08.2011 Eesti Ekspress. (online väljanne) (http://www.ekspress
Päris mitmeid aastaid peab ta lapse nimel olema valmis kõigeks ja iseennast tagaplaanile panema. Samas see ei ole seadus, et nii peab olema. Iga inimene on erinev aga tulevikku otsustatakse ikka ise. Prioriteedid peavad paigas olema ja mõned ongi kindlal arvamusel, et nende elu on kõige tähtsam ja ehk ka pingutavad rohkem oma tuleviku nimel, sest nad elavad vaid iseenda jaoks. Saatus võib olla vaid lollide lohutus, üleinimlikud jõud ei pruugigi eksisteerida ning karma võib olla puhas ettekujutus. Kergeusklikkus on mingil määral omane igale inimesele ning seetõttu võib öelda, et lõpuks on tulevik ikka minu enda kätes, meeldigu see mulle või mitte.
Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed: teadmiste ja kaemuse tee; tegude või kohaste tööde tee ja jumalale pühendumise tee. Igal teel on ka rakendused, näiteks Jumalale pühenduda aitab jooga. Veel öeldakse, et mokasse jõuab ainult siis,
pKr. Peale veedade ka eeposed. Tähtsaim Bhagavadgita värsivormis, vestlus tegelase Arjunaga (hea vend) oli esivõitleja ja kaarikusõitja Krsna. Krishna ilmub kui jumal Arjuna ette. vestluse juures oluliseim: Arjuna ei taha enda sugulaste vastu võidelda Krishna ütleb:tee seda mis on sinu kohus. sva-karma. Mis olulisem kui üllamad ideed. K:Sõdalasena on sul kohustus sõdida. Kohustus tähtsam, kui vägivallautuse ide. ÜLDINE IDEE:Sa ei tea kunagi, millal su enda karma on olulisem, sest ei tea millised suuremad plaanid on maailmas. Vb see lahing on kaose ja korra vaheline lahing. Maksani jõudmiseks 3 ideed. 1. tee-tegude tee 2. tee-kaemuse tee 3.tee-bhakdi-Lõuna-Indiast pärit- tähendab pühendumist. Viitab sellele, et päääsemine saabub jumalase kaudu, kelle inimene peab välja valima. istadeva-soovjumalus. Iga jumala käistlemine. jumal keda austatakse on ülim jumal, teised tema kehastused. Monoteistlik dendents! 5-6 saj
Hoolimata suure osa inimkonna mõttemaailma piiratuses, pole jumalikud ehk teisisõnu loodusseadused neid välja praakinud, vaid toimivad rahumeeli korrapäraselt ja muutumatult edasi. On olemas ka vastastikuse toime seadus. Vastastikuse toime ehk tagasimõju seadus tingib aga sedagi, et kõike, mida inimene külvab, niisiis kõikjal, kus ta iganes midagi algselt põhjustab või mõjutab, peab ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus? Meie saatus on see, mis juhtub meie valikute tõttu, meie tahtel ja mõnikord ka meie soovil, vahel isegi salasoovide mõjutusel. Meie teadvus on tingitud karmast, millest lähtuvalt teeme oma valikuid. Meie endi valikud kujundavadki aga meie saatuse. Otseselt karmast sõltub meie sünnipärane saatus kellena sünnime, mis ajastul sünnime ning kes on meie vanemad
Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Väljaspool seisusi asetsevad “puutumatud”. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena
Moksa saavutamise teed ,millest iga inimene peab endale valima ühe, paljud vajavad oma tee läbimisel vaimse õpetaja ehk guru abi. Saavutamise teed: 1) Pühendumise tee - valitakse välja 1 konkreetne jumalus, keda ta pühendunult austab ja teenib, eesmärgiga suruda alla oma tahe ja usaldada kogu oma eluga välja valitud jumalust 2) Tegude tee - tehakse häid tegusid et kaotada halbu karma vilju, mis hoiavad inimest uesti sünni ahelas. 3) Teadmise tee - uurida pühakirju ja üritab elada nende järgi. 4) Jooga erinevate füüsiliste ja vaimsete harjutuste regulaarne sooritamine, eesmärgiga saavutada vaimne ühtsus, et saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal. Jooga juurde kuulub mediteerimine suunatud mõtlemine (palvetamine). Mediteerimisel kasutatakse pühasid sõnu ja silte mantraid. Kõige vanem on OM.
Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeed...
seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis. · Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul · Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana) · Idee sellest, et võib-olla on olemas ümbersünnid. Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha. · Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht
Islami traditsioonis on naiste ja meeste eraldatus suurem kui lääne maailmas. Füüsilise kokkupuute vältimine. * Oluliseimad usupühad - ramadaani paastu lõpp ja ohverdamise püha. HINDUISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Hinduism katusnimetus paljudele väga erinevatele religioossetele traditsioonidele. Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud veedausundid * Preestrid - braahmanid * Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel
kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. · Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. · Mitte magada mugavas voodis. · Mitte vastu võtta ega ka mitte puudutada kulda ja hõbedat. Karma Budism põhineb karma seadustel. Karma on põhjuse ja tagajärje seadus, mille järgi kõik maailmas toimub e. nn. saatus meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse e. karma. Kordad mõtet teed teo Kordad tegu lood harjumuse Kordad harjumust lood iseloomu Kordad iseloomu lood saatuse Busistide kombed, rituaalid ja pühad Uus perekonnaliige. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole
väljaõppe mungana, misjärel asub üritasid Hiina võimud välja juurida Tiibeti ametisse. See arusaam taassünnist budistlikku kultuuri, hävitades religioosset kunsti, erineb vanemast budistlikust tuhandeid kloostreid ja raamatukogusid. Alates teooriast, mis õpetab, et taassünni 1980. aastast hakati kloostreid taas avama ning määravad isikliku karma Tiibeti budistlikke pühakirju uuesti trükkima. elemendid. Praeguse, 14. Dalai-Laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso. Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959. aastal, peale ülestõusu mahasurumist hiinlaste poolt, siirdus ta eksiili. 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Auhinnakomitee tahtis tunnustada Dalai-laama pidevat võitlust Tiibeti vabaduse eest ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) T...
iseloom ja kalduvused sõltuvad põhjustest ja tingimustest ning on sama loogika järgi püsimatud tänu sellele on võimalik kõrvaldada kõik meeleplekid ning jõuda virgumisse. Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi ("Sutrapitaka"); Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju ("Vinajapitaka") ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta ("Abhidharmapitaka")
21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma - teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (tman) ühinemine maailmavaimuga (brhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26
puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna.
erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
