Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrg- ja hiliskeskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise?
  • Kellele tuginedes valitses kuningas?
  • Miks oli kirikut vaja reformida?
  • Millal Miks Tulemused?
  • Miks tekkis keskajal palgasõjavägi?
  • Kuhu tekkisid keskajal linnad miks?
  • Millised ohud ähvardasid linna?

Lõik failist

Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24


  • Mõisted:
  • Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad.
  • Domeen - kuninga välja jagatud maatükk.
  • Parlament - üleriigiline rahvaesindus.
  • Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest.
  • Inkvisitsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada .
  • Kirikulõhe e skisma- 1054 , kus ristiusu kirik lõhenes Rooma - ja Kreeka katolikuks kirikuks.
  • Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber.
  • Dormitoorium - ühine magamisruum munkadel.
  • Refektoorium- ühine söögiruum munkadel.
  • Rekonkista - Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest.
  • Tsunft - tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad.
  • Skraa - igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara , mis määratles ka tsunfti hierarhia – õpipoiss, sell, meister.
  • Tsunftijänes- käsitöölised kes ei kuulunud tsunfidekse aga müüsid ikka oma kauupa.
  • Jarlõkk- Pärast mongoolia vallutust Venemaal pidi vene vürst minema Kuldhordi khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki.
  • Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu probleem sai alguse sellest, et kuningalt välja jagatud maatükkid ei tulnud enam tagasi talle ja maad jäi tal aina vähemaks. Peagi muutus kuninga maaala niivõrd väikeseks ja aadlike oma nii suureks, et aadlikud hakkasid võimu üle võtma.
  • Kellele tuginedes valitses kuningas? Kuningas tugines ainult oma vasallidest, kes temale kuulusid. Temale andis sissetulekut domeenilt saadud maks, mis ajapikku jäi aina väiksemaks.
  • Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia (kirikukoha raha eest ostmine ) ja perekonnaelu. Taodeldi distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust.
  • Gregoriuse reformid Vt pt 4 ja taheti paavstivõimu tugevdada ja kehtestada paavsti ülevõimu kreeka katoliku kiriku üle.
  • Kirikulõhe. Millal? Miks? Tulemused? 1054a Kõik sai alguse sellest, kui paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius põõrasid tülli. Selle tulemusel jagunes katolik kirik kaheks 1. Rooma katolik kirik (selle alla läks ka Eesti) 2.Kreeka katolik kirik.
  • Ristisõdade põhjused. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku “püha sõjast” ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju noori sõdalasi üle kes olid seiklustehimulised ja neid oli hea ära kasutada.
  • Ristisõdade tulemused ja tagajärjed. Ristisõdasid oli kokku üheksa ja kord võideti, kord kaotati, aga mingit edu sellest ei tulnud. Jeruusalemm “Püha maa” jäi vallutamatta ja kogu Lääne- Euroopale oli see täielik ebaõnnestumine.
  • Keskaja seisused ja nende ülesanded. 1.Vaimulikkond- kelle ülesandeks oli kõigi eest jumala teenimine . 2. Aadel - kelle õlul oli kõigi kaitsmine. 3.Talupojad- kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma.
  • Miks tekkis keskajal palgasõjavägi? Talupoiad olid tavaliselt ilma suure sõjalise oskusetta ja parem oli maksta, kui sõtta minna. Pealegi oli palju neid vaesunud rüütleid, kes oma maa kaotanud ja ei osanud teha midagi muud peale sõdimise.
  • Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma.
  • Gutenberg ja trükikunsti leiutamine . Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a.
  • Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik.
  • Mongolite vallutused . Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri.
  • Moskva esiletõus. 13.saj suutis Moskva vürst Mongoolia valitsejad üle kavaldada ja Moskva tugevust suurendada. Mõne aja pärast oligi kujunenud mõisast suurlinn .
  • Isikud kõrg- ja hiliskeskajast:
  • Aleksander Nevski - Novgorodi suurvürst.
  • Dmitri Donskoi- Moskva valitseja.
  • Paavst Innocencius III- Ta suutis muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks.
  • Friedrich I Barbarossa - Võimukaim Saksa-Rooma keiser .
  • Gutenberg- trükikunsti avastaja 1445a.
  • Kõrg- ja hiliskeskaeg #1 Kõrg- ja hiliskeskaeg #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lauri Lüüs Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Kõrgkeskaeg

    FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Ma

    Ajalugu
    thumbnail
    21
    doc

    Keskaeg

    KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Natur

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Arvestuslik töö nr. 1 - keskaeg

    Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne ­ Euroopat. Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses ­ juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg 2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj 3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis Hiliskeskaeg , mida nimetatakse ka varauusajaks. Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale maatükke koos seal elavate talupoegadega. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ustavuse ja sõjateenistusega , kandis nimetust lään ehk feood

    20. sajandi euroopa ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    ajalugu

    . sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses …. – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg ………………………… 2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj …………………………………………………….. 3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis ………… Hiliskeskaeg …………………………… , mida nimetatakse ka varauusajaks. Keskajal valitsevat korda nimetatakse …… feodaalkorraks ……………………………. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale … maatükke ….. koos seal elavate talupoegadega. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ……… ustavuse ja

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

    I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne ­ Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V ­ XI saj. vahekeskaeg XI ­ XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp ­ XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad ­ preestrid sõdijad ­ sõdurid töötegijad ­ talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida ­ Rooma ja Lääne ­ Rooma - 476 a. varises Lääne ­ Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid:

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    odt

    Keskaeg ja varauusaeg

    KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Keskaeg ja varauusaeg

    keiserriik, toimusid ka Ristisõjad. Linnade ja selle kultuuri tekkimine, tugevate keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 ­ aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. ­ 16. saj hiliskeskaeg ­ Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism ,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun