Käibetõed (1)

Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast .
Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel.
Sisu: 45 punkti – isikupärane, argumenteeritud kirjand . 35 punkti – isikupära puudub. 27 punkti – kohati sisu pealiskaudne. 18 punkti – teema pealiskaudselt analüüsitud. 9 punkti – pool jutustus, pool analüüs.
Ortograafia : 35 punkti – 0-2 viga. 28 punkti – 3-5 viga. 21 punkti – 6-8 viga. 14 punkti – 9-12 viga. 7 punkti – 13-16 viga. 0 punkti – 16 või rohkem viga.
Stiil: 15 punkti – korrektne kirjakeel , korrektne sõnastus. 12 punkti – 1-2 viga. 9 punkti – 6 stiiliviga. 6 punkti – sõnastus konarlik.
Ülesehitus: 5 punkti – kõik lõigud paigas. 4 punkti – üksikud vead. 3 punkti – teksti proportsioonid ei ole paigas. 2 punkti – tekstis on vastuolud.
Kirjandit loeb kaks inimest, eriarvamuste korral kolm.

Kirjandis ei tohi olla oma arvamust.
Kirjand ongi oma arvamus, aga esitatud väited peavad olema argumenteeritud faktidega.
Kirjandiks pole vaja õppida
Kirjand on lugemuse, kirjandusõpetuse, mõtlemise, arutlemise – kõige avaramas tähenduses kirjaoskuse – näitamise üks võimalusi. Ja selleks, et sa suudaksid neid teadmisi ka paberil edasi anda, on vaja lugeda raamatuid, õppida ortograafiat, grammatikat, ajalehti ludega, omandada teadmisi ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast + silmaring . Õppimine on eduka kirjandi saladus .
Eesti keeles pole midagi õppida
Astmevaheldus , vältevaheldus, lisand , võõrverbid, koondlause , hõlmavad määrused, sama – ja eriliigilised täiendid ning määrused, rindlause ja otsekõne. Kas see pole mitte piisav loetelu sellest, mida on eesti keeles õppida?
ÕS- ist saab kontrollida vaid õigekirja
Vältevaheldust ja sõnade käänamist saab ka kontrollida. Peale eestikeelsete sõnade esitab ÕS ka üksikuid võõrkeelendeid koos eesti vaste või seletusega ja ÕS esitleb ka sõnade paralleelvorme.
ÕS- ist võib kasutada kõiki sõnu
Kasutades võõrsõnu, mis ei sobi sinu kirjandi konteksti, võivad tulla stiilivead. Loogsulgudes antud sõnad on vananenud ja neid ei tohi kasutada.
Raamatuid pole vaja, piisab kokkuvõttest
Kui süvenenud lugemist hakkab asendama sirvimine, kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus. Sa oled võimeline väiteid põhjalikult argumenteerima.
Reaalainete inimesed ei oskagi hästi kirjutada
Eesti keel on süsteemne keel ja reaalainete õppijatel on kergem mõista eesti keelt kui süsteemi. Postimene koostatud eksamitulemuste pingerea alusel on Tallinna Reaalgümnaasiumi õpilaste kirjandi tulemused ühed vabariigi parimatest.
Koolis kirjutamine on sama, mis kodus kirjutamine
Kodus on kirjutamistingimused teised – kauem aega, võimalus Internetti ja abimaterjale kasutada, vähem pinget.
Eksami kirjandis võib eksperimenteerida
Tegemist on eksamitöö, mitte vabaloominguga. Kirjandi ülesehitus peab vastama nõuetele: teema valik, sissejuhatus, probleemi püstitamine, teema arendus, väite tõestamine arutluse ja faktidega, väite eitus , järedlus ja kokkuvõte.
Kirjutan nii, nagu raadios/TV/Internetis räägitakse
Riigieksami aluseks on korrektne kirjakeel. Meedias kasutatakse sõnu valesti (enne-ennem, vahel-vahest, järgi-järele, enamus-enamik) ja kirjutatakse kirjavigadega (virvarr, modernne , tahes- tahtmata ).
Fakte pole vaja
Faktidega on vaja põhjendada oma seisukohad.
Pole vaja vahet teha refereeringul ja tsitaadil
Refereeging on oma sõnadega autori mõtte edastamine , aga tsitaat on täpne autori lause. Refereerimisel võib lause mõte muutuda ja refereeringut tuleks kasutada siis, kui tsitaat ei sobi sinu teksti konteksti.
Komad panen tunde järgi
Üte, kiil , lisand, täiend, liitlause, põimlause, lauselühend. Eesti keeles on palju reegleid ja ka erandeid , mida tunde järgi ei ole võimalik õigesti panna.
Ükskõik, mis aasta ÕS- i võib kasutada
Keeleseaduse järgi on “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” normide järgimine Eesti Vabariigis ametlikes tekstides kohustuslik.
Ajalehti pole vaja lugeda
Kultuuriinfo, rahvusvahelised suhted, poliitika, arvamuslood, haridusteave. Info ja teadmised, mida kasutada oma suisukohtade põhjendamiseks.
Pealkirju ja nimesid pole vaja täpselt teada
Valesti kirjutatud nimed ja pealkirjad on ortograafiavead, mis loetakse täisveana.
Teemaga peab õnne olema
Kirjandi kirjutamisel on valida kümne teema vahel: Eesti ja eestlased; eetika , moraal ja religioon ; haridus ; inimene ja inimsuhted; inimene ja ühiskond; keskkond; kultuur; meedia; rahvusvahelised suhted; sport ja vaba aeg. Tuleb koguda materjali 3-4 teema kohta nii, et oleksid võimeline analüüsima valitud teemat, et teaksid fakte ja suudaksid oma väiteid argumenteerida.