Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas ha...
many/ much more the most little smaller/ less the smallest/ least VII. CONDITIONALS (TINGIMUSLAUSED) KASUTATAKSE SIIS, KUI SOOVITAKSE RÄÄKIDA VÕIMALIKEST SÜNDMUSTEST JA OLUKORDADEST JA NENDE TAGAJÄRGEDEST. If _________________, ______________. ___________________ if _____________. ! alati ei pruugi IF-i lauses olla! 2 4 conditionals: Zero cond. käibetõed, sagedased sündmused First cond. üsna tõenäolised sündmused Second cond. ebatõenäolised sündm. Third cond. miski, mis oleks võinud minevikus toimuda, aga ei toimunud. if-clause main clause 0 present simple + present simple 1 present simple + will future 2 past simple + would (could, might) ja I.pv. 3 past perfect + would (could,...) ja present perfect VII. TAG QUESTIONS. ____________main clause_____ , ___tag ___ .
2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm 3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt *Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks:
Enamasti on see tingitud madalast eneseusust, üsna harva aga tõelisest ja parandamatust mõtete puudumisest. Viimast võib juhtuda vaid siis, kui tuleb kirjutada teemal, mis on kirjutajale täiesti tundmatu. Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed, sest need on kestva kasutamise tõttu nii taltsaks muutunud, et annavad end kätte ilma püüdmatagi. Muidugi võib ka käibetõdesid ritta seada, aga vaevalt neid keegi lugeda viitsib. Kirjutamise ainus õigustus on ju pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, siis pole mõtet kirjutama hakatagi. Niisiis, kuidas püüda mõtteid? Nimekiri Kõige lihtsam viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. See sobib eriti hästi siis,
Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest
minevikus elanud inimese mõtlemist, tema ettekujutust sellest, kuidas tekkis maailm, inimene, maailma saatus, inimese saatus, mis ootab inimest peale surma maailmavaade. Müüt religiooniteaduse mõttes tähendab omaaegse inimese maailmavaadet teadusevälist maailmaseletust. Müüdiline pool on riitusliku poolega seotud. Riitusel peab olema mingi seletus, miks midagi tehakse. Püha sõna püha toimingu juures. Käibetõed müüdid. Mingil ajal moes, mingil ajal läheb moest ära Legend ei ole muinasjutt. Legend tekib mingisuguse kindla religiooni või usundi raames. Taon seotud selle konkreetse religiooni tegelastega. Selleks võivad olla jumal,jumalad, prohvetid, pühakud, aga ka loomad jne. rahvapärimuse üks liike, mis on seotud konkreetse religiooni pühalugudega. Rahvapärased pühalood. Mütoloogia - teadus müütidest. Teadus müütide algupärast. Sptetsiifiline
Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab
Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab
Filosoofia erineb religioonist - ta ei paku taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Filosoofia II? 7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma
Nad valmistusid sõjaks frankide vastu. Kiiresti kogus Karl väed kokku ja suundus kiirmarsil Alleri suudmesse Weseri ääres. Riigiannaalid teatavad lakooniliselt: ,,Seal tulid jälle saksid kokku, alistusid Karli võimule ja andsid välja kõik 4500 kurjategijat, kes olid peasüüdlased selles ülestõusus, et neid karistataks surmanuhtlusega: ja nii ka sündis, välja arvatud Widukindiga, kes jälle põgenes Taani. Kui kõik see oli läbi, läks Karl tagasi frangimaale. Ükskord tuleks käibetõed kõrvale heita ja endalt kainelt küsida: mida pidanuks Karl pärast Süntelis aset leidnud reetmist tegema? Ta oli sakse korduvalt võitnud ja viimased olid talle ka korduvalt alistunud ning truudust vandunud. Alates 772. aastast oli Karl sunnitud igal aastal välja arvatud 773 ette võtma saksidevastase sõjakäigu, sest seda tingisid korduvad reetmised ja vandetõotuse murdmised. 777. aasta Paderborni riigipäeval oli Saksimaast saanud Frangi riigi osa. Ja nüüd 782. aastal, leidis
Too näiteid TTÜst või mõnest teisest organisatsioonist. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: tehiskeskkond tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid; see on nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav jagatud väärtused, väärtushinnangud lõppväärtused ja instrumentaalväärtused, mida on teadvustatud organisatsioonis; väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse baasarusaamad ehk tõekspidamised - käibetõed, mida ei vaidlustata, on alateadlikud, nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED: 1) Tehiskeskkond - TTÜ toolid, lauad 2) Väärtushinnangud organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu 3) Baasarusaamad organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 31. Kirjelda organisatsioonikultuuri dimensioone G. Hofstede järgi. Kuhu paigutad Eesti? 1
ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid · väärtushinnangud - määratavad ainult konsensuse korras, määratavad füüsilises keskkonnas · baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri kujunemise seaduspärasusi ja kujunemisprotsessi mõjutavaid tegureid. Tippjuhtkond (visioon ja strateegia) organisatsiooni käitumine (visiooni realiseerimine: tegutsemine lähtuvalt filosoofiast või strateegiast) tulemused (ettevõtte saavutused) kultuur (kujuneb kultuur, milles peegelduvad tegevuses saadud kogemused).
Riski aktsepteerimine · Suund · Integreerumine · Juhtkonna toetus alluvatele · Kontroll · Identiteet · Hüvituste süsteem · Konflikti tolerants · Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Jälgitav kultuuritasand: sisekujundus, mööbel, riietumise- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid, jne; · Jagatud väärtused: väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse; 36 · Baasarusaamad: käibetõed mida ei vaidlustata. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Tegelikkuses tuleb juhinduda nn Kuldsest reeglist: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: · kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; · kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni; · kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid 23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted
kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi ja too näiteid kultuuridest. Kuhu paigutad Eesti? 1) Kollektivism vs Individualism Näitab, kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi.
tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu"). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav
*** Valel on muutlik pale. *** Tõde võib asuda ka mitme mätta otsas. *** Kui tõde hakkab vaenlast kõrvetama, püüab ta seda valega kustutada. *** Tõde nähakse oma õiguse seisukohast. *** Käibetõed on kulumiskindlad. *** Isegi tugev tuul ei tea, kuhu ta puhub. *** Kes põlastab elu pisikesi probleeme, jääb suurtega nende taha ummikusse. *** Headuse efekt väheneb teo kordudes, kurjuse oma suureneb. *** Headusega on palju kurja tehtud. ***
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu"). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(„leidmaks tõde, vaata silma“ vs „valetaja silm ei pilgu“). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav
Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja Nähtamatud, alateadlikud ruumi) 3. Suhe inimesse 4. Suhe aktiivsusesse Tehiskeskkonna näited (vt. Tabel 15) sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, riietumis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid jne. Jagatud väärtusteks võivad kujuneda vaid need mille tulemi kohta on grupil sotsiaalne või füüsiline tagasiside olemas e. nad on sotsiaalselt valiidsed. Baasarusaamad käibetõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Scheini järgi on iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: 2. Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? 3. Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel: 1
. 3370. Paraaduksed on suletud sellepärast, et elu käib nagunii tagaukse kaudu... 3371. Hoiatavad sildid "Läbikäik keelatud" on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb. 3372. Headusega on palju kurja tehtud. 3373. Headuse efekt väheneb teo kordudes, kurjuse oma suureneb. 3374. Kes põlastab elu pisikesi probleeme, jääb suurtega nende taha ummikusse. 3375. Isegi tugev tuul ei tea, kuhu ta puhub. 3376. Käibetõed on kulumiskindlad. 3377. Tõde nähakse oma õiguse seisukohast. 3378. Kui tõde hakkab vaenlast kõrvetama, püüab ta seda valega kustutada. 3379. Tõde võib asuda ka mitme mätta otsas. 3380. Valel on muutlik pale. 3381. Tõega on raske võita, aga valega tuleb kergesti kaotus. 3382. Tõe päevavalgele tooja võib sageli ära põletada oma näo. 3383. Tõdegi võib olla pinnuks silmas. 3384. Valest suurem patt on salajane armastus! 3385
annaabi.ee 
