Karu ja Jänese pidutsemine Elasid korda karu ja jänes. Nad olid väga head sõbrad. Karu elas sügaval metsa sees, suure puu all. Jänes aga metsa ääres. Talle meeldis seal elada, kuna seal oli nii mets kui põld. Hommikuti ta käis põllul süüa noppimas ja õhtul jalutas metsas. Karu aga oli kogu aeg metsa sees, välja ta ei tulnud kunagi. Kuigi vahel ta ikka tuli välja, kui tahtis jänesele külla minna. Ühel õhtul aga hakkas karul nii igav, et ta ei suutnud enam kodus passida. Kuna telekast ka ei tulnud midagi, otsustas ta minna jänese juure. Mõeldud tehtud
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema
Neli siili Mõtsaraal kõndseva neli siili. Üts läts paremalõ, kats tükki lätsõva otse, neläs helisti mobiiliga sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma lähe hoopis Maxima puuti!'' Jänes ütli:,,Aa, no mine siis.'' Neli siili saiva jällõ kokko ja kõndseva kolmõkesti Maxima puuti.
TEEMA: JÄNES VANUS: 5-6 aastased EESMÄRGID: Laps hääldab järele kuuldud sõnu. Laps kuulab eestikeelset jutustamist ja ettelugemist. Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi
jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head aega siis. Vaja edasi minna." Ja ta hakkas urust välja ronima. Sikutas esimeste käppadega ja tõukas
jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jahedaks läinud H: On jah. Küll praegu tahaks midagi sooja juua. J: Ma keetsin just kakaod. Lähme joome tassikese H: Hea mõte! (lähevad jänese majja) Jutustaja: Väljas läks aga tuul valjemaks (tuule hääl) Hunt ja jänes läksid õue vaatama. H: Lund sajab J: Vahva, lähme lume sisse hullama
Porgandihullus Oli ilus päev. Georg tuli jäneseid püüdma, ta pani lõksu üles ja siis kostis tuul. Tuli välja et Toomas tuli ka jänest püüdma. Toomas pani jänesele suurema lõksu üles ja suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik
Külmakahjustus Külmakahjustus on inimese väljaulatuvate kehaosade (nina, kõrvad, põsenukid, lõug, sõrmed, varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine...
· suurendab asju, fakte · pingutab lühiajaliselt · lammutab oma elu, igavesti asju pole olemas · kui läbikukukkumine, siis moonutab tõelist pilti, varjab fakte, süüdistab teisi · intriigide algataja Käitumised ebamugas olukorras · Eesel: ründab, ütleb teravalt, sarkastiline · Notsu: poeb peitu, muutub passiivseks · Jänes: viriseb, ülimalt konservatiivne · Puhh: närtsib ära, süüdistab, kipub vassima Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi)
Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane
Lisa järjest ülejäänud köögiviljad. Seejärel lisa segule purustatud tomatid koos nende oma mahlaga. Lase segu keema, vähenda kuumust, pane kaas peale ning lase nõrgal tulel haududa, kuni supp on paks. 15 minutit enne supi valmimist, sega nõrutatud ja loputatud oad, maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral võib suppi serveerida riivitud parmesani juustuga. 2.3.Jänes punases veinis · Mis meil vaja on? 1 (1,5 kg) jänes (lõigatud 10 tükiks) 1/4 kl mere soola 3 spl suhkrut 2 spl oliivi õli 1 suur küüslaugu küüs ära purustatud 1 keskmine sibul, kooritud ja viilutatud väikesteks tükkideks 1-1/2 kl kuiva punast veini 1/2 kl kana puljongit 1 spl tomati püreed 1/4 kl hakitud värsket tillli Retsept
Total Result 18709 12000 10000 8000 6308 5527 6000 4000 2413 2000 1340 208 0 Jänes Kobras Metskits Metssiga Põder Sum - 2008.a. Küttimiste arv 4 2008 aasta küttimiste arv looma kohta 18709 6308 5527 2413 2446 1340 Kobras Metskits Metssiga Põder Rebane Total Result Sum - 2008.a. Küttimiste arv 467 Sum - 2009.a. Küttimiste arv Maakond
*populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi)
Valgejänes · Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom.
Tallinna Ülikool Riigiteaduste instituut Töötuskindlustusmaks Referaat Koostaja: Piret Jänes Rühm: RIRIB Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega.
Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Referaat räägib sellest kuidas valgejänesed elavad ja kuidas nad paljunevad. Ja üleüldiselt kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS
Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid.
,,Karupoeg Puhh" A.A.Milne Karupoeg Puhh oli mängukaru, mis kingiti Christopher Robin'ile sünnipäevaks. Teda kutsutakse ka kui Väikse Aruga karuks. Raamat räägib Robini väljamõeldud mängudest Puhhi ja teiste mänguloomadega. Puhhil on hea sõber Notsu, kes on imetilluke loomake. Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi toimub. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult oskavad ka teised lugeda, kuid vaid siis kui Jänes või Öökull on selle neile ette lugenud. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina
Töötasuarvestus kuus TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestustöö 2 Kuupäev: Üliõpilane: Õpperühm: Jrk.nr. Perenimi TöötunnidTunnitasu Kuupalk Tulumaks Kanda panka Valemid: C*D (E-2250)*22% E-F 1. AADLA 167 21,56 3600,52 297,1144 3303,4056 2. KIVISIKK 123 21,55 2650,65 88,143 2562,507 3. JÄNES 182 23,52 4280,64 446,7408 3833,8992 4. OINAS 167 20,31 3391,77 251,1894 3140,5806 5. SOO 153 25,05 3832,65 348,183 3484,467 6. JÄRVI 165 28,35 4677,75 534,105 4143...
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 2 Hunt P011 11/01/15 Lepp Viljandi kuusk 1 Karu
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J
LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
Rakvere Ametikool Tekstitöötlus 1. Pealkirja seadmine, kirja stiiliks (font) Comic Sans MS, suurusega 16; joonda keskele Format harjutus 2. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Arial, kaldkiri suuruseks 12; joonda lõik vasakule Tiiger tundis jääl liuglemisest suurt rõõmu. Ta kihutas ühest tiigi servast teise, pöörles ja keerles nagu vurr. Tiiger unustas täiesti ära, et on vaja olla ettevaatlik. Ja just siis seadis Jänes oma sammud üle jää. Keset tiigijääd nad kokku põrkasidki. 3. Vali tekstile uueks kirja stiiliks (font) Corier New, sinine kiri, suuruseks 12; joonda lõik rööpjoondusega (paralleeljoondus) Kuule, sina jutiline kass! Vaata õige väheke ette ka! hädaldas jääle pikali potsatanud Jänes. Tiigi äärest ära minnes uuris Tiiger innukalt: Ruu, kas sa tahad, ma õpetan sulle tiigrihüpet? Ruu ei osanud õigupoolest sellest midagi arvata, sest ta
Leht maksab 0.5 eurot ja ilmub igal reedeti. Sinu uued ideed ja pildid on mile tere-tulnud. Põnevat lugemist ja mõnusat ristsõnade lahendamist. Selles lehes · Anektoodid · Naljakad pildid · Ristsõnad · Keerdküsimused · Lähenevad üritused · Kes on uue lehe loojad ja kust tuli selline idee ANEKDOOTE Jänes näeb hunti pikutamas ja küsib alandlikult: "Kas puhkate, hundionu?" "Idioot, ma olen ju püünises!" Seda kuuldes pistab jänes sõimama: "Sa igavene lurjus, vedeled mul siin tee peal ees!" ... Blondiin läheb hommikul kaalu peale ja avastab, et on tervelt 2kilo alla võtnud. Ta mõtleb paar minutit ja siis tuleb talle äkki meelde, et ta pole pannud veel meiki peale...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!" Jaan:" Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!" Jänes: ,,Ahh mis sa ajad? Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!" Jaan: ,, Head aega!" Hanna-Liisa: ,,Te olete nagunii rõvedad, au revoir!"
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED.....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu...................................................................
moodustamisel. Madalsoodes pesitseb ligi 100 linnuliiki (teder, rukkirääk, suurkoovitaja, metskiur jne.) Siin teevad rändepeatusi sookured. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull Kohata võib rästikut, nastikut , sisalikke ja konnasid. Soo eluskoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed, ämblikud) Putukatest leiab siit mardikalisi, tirdilisi, lehekirbulisi, kärbseid, sääski, ämblikke. Loomadest jalutavad läbi soo metssiga, põder, jänes, hunt, metskits, uruhiir, karihiir, rebane. Soo-loorkull 2. Asukoht Soid võib leida pea kõikjal maailmas, subarktilistelt aladelt troopikani Maakera soorohkeimad alad on Kanada ja Lääne-Siber. Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Soo on avatud valgusele
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ ILVES - РЫСЬ KASS - КОШКА KOER - СОБАКА LEHM – КОРОВА HOBUNE - ЛОШАДЬ METSSIGA – КАБАН MÄGER - БАРСУК LAMMAS - ОВЦА SUITSUPÄÄSUKE - ЛАСТОЧКА KULDNOKK - СКВОРЕЦ KAJAKAS - ЧАЙКА LUIK – ЛЕБЕДЬ ÖÖKULL - СОВА VARES – ВОРОНА KALKUN - ИНДЮК PART - УТКА VARBLANE – ВОРОБЕЙ TUVI - ГОЛУБЬ KOTKAS - ОРЁЛ ÖÖBIK - СОЛОВЕЙ KANA - КУРИЦА KARUKOOBAS - БЕРЛОГА MÕISTEKAART LOOMAD ...
Oota sa! (, !) "Oota sa!" on Nõukogude/Vene animafilm, tehtud Soyuzmultfilmi poolt. See on ehtsat vene elu ning hinge näitav animakomöödiasari. Populaarse sarja peategelasteks on tüüpilist nõugukogudeaegset meest sümboliseeriv huligaanlik hunt (Anatoli Papanov) ning kange vene naise sarnane jänes (Klara Rumyanova). Need on olnud telekas aastast 1964 kuni aasta 2006-ni. Selle ajaga on tehtud 20 osa. Multikas sisaldab vähe rääkimist, enamasti on selles häälitsused ja hüüded. Igas osas ütleb hunt välja multika pealkirja, Oota sa! Sari oli Nõukogude Liidus paljude lemmik mitmeid aastaid, ja on väga populaarne ka praegugi Venemaal. Hunt on portreeritud multikas kui huligaan, kes kergelt pöördub vägivalla poole, rikub seadusi ning on suitsetaja. Tema katseid saada
kääbuskasvuga kohastunud raskete kliimatingimuste ja jäise tuulega. Kui lumi ja jää maapinda kasvatavad, saabub jäneste jaos raske näljaaeg. Tuevate küüniste abil on nad sunnitud kraapima lume alt kõikvõimalikku kättesaadavat toitu, et talv üle elada. Erikohastumus Nagu paljud teised rohusööjad loomad, on ka valgejänes toiduks paljudele teistele loomadele. Tema suurimad vaenlased on polaarrebane, hunt, ilves ja kaljukotkas, seetõttu pole midagi imeks pandavat selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitse värvuse ning liikuvuse ja välejalgsuse kaudu. Kui talvel lumi maad katab, muutub valejänese karvastiku värvus puhasvalgesks nng musaks jäävad vaid kõrvaotsad, seetõttu muutub ta valgel lumel ja jääl praktiliselt märkamatuks. Kevadel muutub karvastiku värvus (tempeatuurist ja biotoobist olenevalt) tumedaks mustjaspruuniks või pruunikaks. Seda muutust reguleerivad õhusoojus ja päeva pikkus
SIIL: Tõrude loopimine ämbrisse (täpsusvisked). Siga esitab mõistatuse, mille vastus on vesi. VESI: Veeteemalise ristsõna lahendamine ( vastus VESI). Vesi esitab küsimuse, mille vastus on konn. KONN: Leida vähemalt viis loodusesse mitte kuuluvat eset (ära peidetud on: kilekott, mänguauto, kamm, joogipudel, patsikumm jne). Konn esitab küsimuse, mille vastus on sipelgas. SIPELGAS: Leia loodusest üks: pehme, kõva, terav, sile ja külm asi. Sipelgas esitab mõistatuse, mille vastus on jänes. JÄNES: Otsi loodusest taime, kelle nimes on sõna jänes (jänesekapsas). Jänes esitab mõistatuse, mille vastus on karu. 2. ,,Jäljeaabits", terve teos. Harjutada lastega jalajälgi mängu käigus: valida meeldivad jalajäljed või lasta lastel ise valida. Joonistada koos lastega jalajäljed papile. Laste jalgadest võiks papp suurem olla. Lõigake mõlemasse papi serva augud ja kinnitage need kummipaela või kingapaeltega laste jalanõude külge
leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse
puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal. Las aga suvine elu äratab jälle laanelillede ja puulehiste kirjud silmad unest küll siis ka jänes enesegi kuue uuesti kirjuks lööb. ,,Küta, jänes, oma teed!" Eks teda omal ajal leidu rebasesuust, kui tal enne seda küti pauk hinge seest välja ei pühi. Ta on kohale jõudmas eemalt paistab kodune katus metsatukast, armsad silmad ootavad! Talv hääbub ja kevad on tulemas. Päike justkui tunnetab, millal me vajame teda just kõige rohkem. Taevast maha sajab kas lund või vihma, taeva poole tõusevad meie tööd, taeva poole meie palved
Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline
See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnud aitasid ka nii kuidas jaksasid. Kui jõesäng valmis sai, tuli Vanaisa tehtud tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul ning premeeris loomi tumeda kasukaga. Kõige usinamad olid olnud mutt ja karu. Nemad on üleni musta kasukaga. Kahjuks oli ka neid, kes eriti tööd ei teinud. Üheks selliseks oli hilpharakas, kes
Võimu omaduseks on teadmistega kooseksisteerimine. Sellest lähtuvalt kerkib esile probleem, kes on ikkagi kõige targem metsaelanik. Tuues näiteid seitsmendast peatükist, kus metsa ilmuvad Kängu ja Väike Ruu. 1. Christopher Robin arvab, et on targem kui Puhh. Christopher Robin teab, kuidas Kängu ja Ruu metsa said ("tavalisel viisil"). Puhh ei mõista seda, kuid varjab seda hoolikalt - läheb Notsu juurde, et kuulda, mida too sellest arvab. 2. Jänes arvab, et on kõigist targem. Just Jänese käpa all valmib plaan väikese Ruu kinnivõtmiseks. Eelkõige arvab ta, et on targem kui Puhh. Puhh arvab, et "Ahaa!" ütlemiseks ei pea ülepea väikest Ruud varastama. Jänes süüdistab Puhhi seepeale nõrgamõistuslikkuses ("sul pole mõistuseraasugi") ja Puhh nõustub sellega. 3. Notsu arvab, et Christopher Robin on temast targem. Kängust kui metsikust loomast rääkis Notsu just Robiniga. 4. Puhh arvab, et pole just väga tark
Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Kuni viiest kutsikast, kes maikuus sünnivad, jääb sügiseks ellu üks-kaks, kes siis paar aastat emaga koos elavad ja toimetulekut õpivad. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Üks täiskasvanud ilves sööb päevas ära kaks kilo liha ja võib selle peale ka paar päeva nädalas nälgida. Ilvese lemmikroog on jänes. Ent jäneseid ei leidu nii palju, et ilvesel hing sees püsiks. Sellepärast jahib ilves metskitsi. Mida rohkem leidub kitsesid, seda parem elu ilvesel on. Hunt on metsas ilvese ainus tõsine vaenlane. Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida.
3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu
ajakohasemaks. Neorealistide vaated mõnevõrra muutusid võrreldes realistidega, kuid mõningad arusaamad jäid samaks. Mõlema koolkonna esindajad olid seisukohal, et rahvusvahelistes suhetes osalevad ainult riigid. Samuti leidsid nad, et ei ole olemas nn. kõrgemat võimu, mis tooks maailmas rahu, vaid maailma valitseb anarhia ning rahvusvahelistes suhetes osalemine toob paratamatult kaasa konflikte, mis on tingitud Piret Jänes 111827RIRIB inimloomusest. Mõned realistid arvavad, et konfliktid kutsub esile maailmas valitsev anarhia ehk üks riik ei tea, mis teine mõtleb või teeb ning see tekitab pinget. Neljandaks olid mõlemad ühel nõul, et võim on rahvusvahelisel areenil põhiline vahend ehk kui miski muu ei aita, siis alati saab sõjaarmeega oma eesmärgid saavutada. (Priess & Schweller, 1997.) Kuid enam ei jaganud neorealistid seisukohta, et riikide eesmärk on mõjuvõimu niivõrd suurendada, vaid
Pilt 5: arusisalik Joonis 2: Arusisaliku ökoloogiline amplituud Toiduvõrgustik Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik Toiduahel · Mänd- sipelgas-rabakana-rebane-karu. Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits. Pilt 8: põder Pilt 9: rabakonn Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute
Vaata, et dokument jääks personaalsesse kausta 3. Täida ära failis olevad ülesanded. 4. Salvesta dokument üle ning välju programmist. Harjutus 2 1. Tee laulusalmist luuletus ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees; väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest; lävel seisma jääb. Koppkopp lahti tee; metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa; anna käppa ka. 2. Värvi luuletuses iga rida oma värvi. 3. Kirjuta kellaaegades viimased kaks numbrit ülespoole (näide 1630). 1630, 1845, 1720
kirjad, vestlused jms) puhul tuuakse autori seisukohad ära tekstis, kuid mitte allikmaterjalide loetelus. Taastamatule materjalile viitamist tuleb võimalusel vältida. Tekstisisesel viitamisel on sel puhul vaja ära tuua lisaks info esitamise viis ja aeg. Nt: (Jänes, telefoniintervjuu 18. mai 2000). Kui autori seisukohad on põhjapanevad ja/või esmaesitatud, kuid originaalne allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 8. 6. Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
kõrvale kõrval , juurde () juures , äärde () ääres Tõlgi laused 1. Raamat on laua peal. 2. Kass on laua all. 3. Sokid on tooli all. 4. Sussid on diivani ees. 5. Pilt on teleri peal. 6. Kass hüppab diivanilaua peale. (kuhu?) 7. Koolikott on diivani peal. Tõlgi laused. Kuhu? või Kus? 1. Hiir jookseb kapi taha. 1. Kuhu? 2. Hiir on kapi taga. 2. Kus? 3. Jänes jookseb põõsa juurde. 3. Kuhu? 4. Jänes on põõsa juures. 4. Kus? 5. Paneme raamaturiiuli seina äärde. 5. Kuhu? 6. Öökapp on voodi ääres. 6. Kus? 7. Tüdruk paneb vaasi laua peale. 7. Kuhu? 8. Vaas on laua peal. 8. Kus? 9. Kass läheb voodi alla. 9. Kuhu? 10. Kass on voodi all. 10. Kus? Tõlgi! Õpi pähe! 1. . 1. Tool on laua ääres. 2. . 2
üles leida. Süsteem ise genereerib/annab uue koodi iga juhtumi kohta ja salvestab need andmebaasi) 3) Rapordi näide: Osakond: Vahetuse ülem: Uku Rummi Telefon:5765901 Andmehaldus Osakond:As Rapordi koostaja: Laine Jänes Telefon:5645112 CDO Juhtumi nimetus: Klientide andmetega seotud viga ID:356789 Juhtumi tüüp Juhtumi põhjus Käideldavus Tarkvara viga: Andmehalduse viga: X Terviklikkus Riistvara viga: Kasutajaõiguste haldus:
Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
