Ioonireaktsioonid (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Iooniraktsioonid (vesi)lahustes

Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega
Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused

Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape )

Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab

( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S)

Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest.

Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge

Tee nii

Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape
Jah - kirjuta võrrandi parem pool
Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees
      Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge
      Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas
1.). üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape
jah
reaktsioon kulgeb, sest tekib nõrk elektrolüüt

ei
uuri edasi
2.)   üks saadustest on gaas
NH4OH = NH3 + H2O
H2CO3 = CO2 + H2O
H2SO3 = SO2 + H2O
H2S
jah
reaktsioon kulgeb, sest eraldub gaas

ei
uuri edasi
3.)   Üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine
jah
reaktsioon kulgeb, sest tekib sade

ei
reaktsioon ei kulge
Näiteks neutralisatsioonireaktsioon    NaOH + HCl = NaCl + HOH kulgeb, sest tekib vesi

mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena
NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl-
Omavahel võivad kombineeruda
- Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena
- H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena
Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O
Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H+ + OH- = H2O

Veel mõned näited erinevate ioonireaktsioonide kohta
Sademe teke
2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2
Oluline on taibata, et ühele lühikesele ioonireaktsioonile vastab mitu konkreetst reaktsiooni ,
ka CuCl2 + 2KOH = 2KCl + Cu(OH)2 kirjeldab sama lühike ioonivõrrand Sisuliselt tähendab see seda, et vaskhüdroksiidi saamiseks võib võtta suvalise vees lahustuva vasesoola ja suvalise leelise
Gaasi teke
Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2
CO32 - + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 ( Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv)
Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge
NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0

Happed , nende omadused

Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid
H2SO4 = H+ + HSO4 - = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga
Reageerimine metallidega
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
Tsink oksüdeerub ( on redutseerija) Zn0 - 2e = Zn2+
Vesinikioon redutseerub ( on oksüdeerija) 2H+ + 2e = H2
Reageerimine aluste ja aluseliste oksiididega
NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon
vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O
Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O
Reageerimine sooladega ei pruugi olla hapetele iseloomulik reaktsioon

Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2

on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32 - = H2+ SO2 (eraldub gaas)

H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon

SO42 - + Ba2+ = BaSO4 (sade)
Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid)
Olulist vahet definitsioonide erinevus ei põhjusta, sest happe omadused on ikkagi seotud vesinikiooniga

Alused, nende omadused

Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid
NaOH = Na+ + OH- Hüdroksiidioonid põhjustavadki alustele iseloomulikke omadusi.
Neutralisatsioonireaktsioon
NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon
H+ + OH- = H2O
Ka vees mittelahustuvad hüdroksiidid reageerivad hapetega
Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon ka siin vee tekke
reaktsioon, aga peame arvestama, et vaskhüdroksiid vees ei lahustu ja kirjutame tema valemi
"molekulina" 2H+ + Cu(OH)2 = 2H2O + Cu2+
Enamus hüdroksiide vees ei lahustu - lahustuvad on leelismetallide ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, vees lahustuvaid hüdroksiide kutsutakse leelisteks
Reageeerimine sooladega
Sooladega reageerivad ainult leelised ja sedagi juhul, kui eraldub gaas (NH3) või tekib sade. Hüdroksiidioon osaleb tavaliselt sellest protsessist, aga kindel see pole. NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl on hüdroksiidiooni reaktsioon NH4+ OH- = NH3(gaas) + H2O Ba(OH)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH Ba2+ + SO42- = BaSO4 (sade) pole hüdroksiidiooni reaktsioon vaid sulfaatiooni oma
Brönstedi järgi on alused osakesed, mis liidavad prootoneid ( st. vesinikiooni aktseptorid)
Arrheniusega võrreldes on erinevused silmnähtavad.
Brönstedi järgi on ammoniaak alus, sest te seob prootoni
(NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid
NH3 + HCl = NH4Cl ( ammooniumkloriid )
Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4) 2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4

Soolad , nende omadused

Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks
Asendusreaktsioonid
Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja ( pingerida )
2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0
seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al0 - 3e = Al3+
ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu2+ +2e = Cu0
Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid"
SOOL + HAPE SOOL+ALUS ( leelis ) SOOL +SOOL
Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele
NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl
CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees
CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu

Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused

Hüdroksiidid, mis sõltuvalt tingimustest võivad reageerid nii aluse, kui happena
KOOLIS: Al(OH)3 ; Cr(OH)3 ; Be(OH)2 ja Zn(OH)2
Amfoteerne hüdroksiid võib dissotsieeruda, kui alus (Arrheniuse mõtte)
Al(OH)3 = Al3+ + 3OH- ja loomulikult reageerida hapetega Al(OH)3 + 3HCl = AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ = Al3+ + 3H2O
Amfoteerne hüdroksiid võib endaga siduda vee molekuli, sest metallidel on vabu orbitaale ja
veel jagamata elektronpaare (HO)3Al +:OH2 = (HO)3A…..OH2
Edasi saab selline hüdraatunud hüdroksiid dissotsieeruda, kui hape (HO)3A…..OH2 = H[Al(OH)4] = H+ + [Al(OH)4]-
ja loomulikult saab amfoteerne hüdroksiid reageerida leelistega Al(OH)3 + NaOH = Na[Al(OH)4] Al(OH)3 + OH- =[Al(OH)4]-
Seega praktiliselt amfoteersd hüdroksiidid liidavad hüdroksiidioone (on hüdroksiidiooni aktseptorid) - seda pidagegi võrrandite koostamisel meeles.
Koolis valitakse koordinatsiooniarvuks ( OH- -de arvuks kompleksioonis) 4 , raskematel metallidel on ta enamasti küll 6, aga seda ei peeta oluliseks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LinderKaisa Õppematerjali autor

Keemia 10. klass

Ioonireaktsioonid keemia reaktsioon

Sarnased õppematerjalid

odt

Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes

Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4

Keemia

rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.

Keemia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Al III, ülejäänud o.-a. arvuta K2Cr2O7: 2+2x-14= 0 Cr o-a. = 6 8 Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Omastatud ja loovutatud elektronide arv peab olema võrdne. Kui elemendil, mis muudab o-a, on indeks, siis kirjuta see elektronvõrrandisse. Vesi kirjuta sinna, kus vaja. Reaktsioon on tasakaalus, kui hapnikke on ühepalju mõlemal pool reaktsiooni võrrandis. Töö käik: 1. Määra elementide o.-astmed 2. Leia muutuja 3. Kirjuta el.-võrrandid 4. Leia kordajad K + HNO3 = KNO3 + NH3 0 I V -II I V -II -III I 8K + 9HNO3 = 8KNO3 + NH3 + H2O K -1 K 0 I /8/ N +8 N V -III / 1 /1 KMnO4 + HCl = KCl + MnCl2 + Cl2

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Elektrolüüdid

Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3);

Üldkeemia

Rohkem sarnaseid