Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"INV" - 47 õppematerjali

Arvutid 1 - Labor 1
3
txt

Arvutid 1 - Labor 1

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 I 208 112 272 112 0 0.5 I 224 240 304 240 0 0.5 I 208 368 304 368 0 0.5 I 224 512 304 512 0 0.5 150 528 48 624 48 0 2 0.0 150 528 128 624 128 0 2 0.0 150 528 208 624 208 0 2 0.0 150 528 304 640 304 0 3 5.0 150 528 400 640 400 0 3 0.0 150 528 512 672 512 0 3 0.0 w 144 240 176 240 0 w 176 240 208 240 0 w 208 240 224 240 0 L 144 112 96 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 240 96 240 0 1 false 5.0 0.0 w 144 112 160 112 0 w 160 112 176 112 0 w 176 112 208 112 0 L 128 368 80 368 0 1 false 5.0 0.0 w 128 368 144 368 0 w 144 368 176 368 0 w 176 368 208 368 0 L 128 512 80 512 0 1 false 5.0 0.0 w 128 512 160 512 0 w 160 512 192 512 0 w 192 512 224 512 0 w 144 240 144 288 0 w 144 288 528 288 0 w 144 368 144 304 0 w 144 304 528 304 0 w 160 512 160 320 0 w 160 320 528 320 0 w 272 112 464 112 0 w 464 112 464 384 0 w 464 384 528 384 0 w 176 240 176 336 0 w 176 336 432 336 0 w 432 336 4...

Informaatika → Arvuti
36 allalaadimist
Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil
2
txt

Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 150 256 48 448 48 0 3 0 150 256 128 448 128 0 2 5 150 256 192 448 192 0 2 0 150 256 256 448 256 0 3 0 150 256 336 448 336 0 2 0 152 480 192 592 192 0 5 5 w 480 160 480 48 0 w 480 48 448 48 0 w 480 176 448 176 0 w 448 176 448 128 0 w 480 192 448 192 0 w 480 208 448 208 0 w 448 208 448 256 0 w 480 224 480 336 0 w 480 336 448 336 0 I 128 352 256 352 0 0.5 I 128 304 256 304 0 0.5 w 256 304 256 320 0 w 144 304 144 256 0 w 144 256 256 256 0 I 128 208 256 208 0 0.5 I 128 32 256 32 0 0.5 w 144 128 144 240 0 w 144 240 256 240 0 w 224 352 256 352 0 w 144 304 128 304 0 w 144 128 144 48 0 w 144 48 256 48 0 w 224 64 256 64 0 w 128 32 160 32 0 w 160 32 160 112 0 w 160 112 256 112 0 w 160 112 160 176 0 w 160 176 256 176 0 w 240 256 240 144 0 w 240 144 256 144 0 w 240 256 144 256 0 L 128 352 32 352 0 1 false 5 0 L 128 304 32 304 0 1 false 5 0 L 128 208 32 208 0 1 false 5 0 L 128 32 32 32 0 1 false 5 0 M 592 192 6...

Informaatika → Arvutid i
17 allalaadimist
Arvutid II labor
20
txt

Arvutid II labor

w 8 432 8 416 0 w 80 448 80 456 0 w 112 248 112 216 0 w 40 424 40 392 0 w 128 456 128 440 0 w 592 296 856 296 0 w 856 296 856 264 0 w 856 264 992 264 0 w 600 304 872 304 0 w 872 304 872 400 0 w 872 400 992 400 0 w 600 312 864 312 0 w 864 312 864 408 0 w 864 408 896 408 0 w 896 408 896 504 0 w 896 504 952 504 0 w 952 504 952 536 0 w 952 536 992 536 0 w 792 168 992 168 0 w 792 224 952 224 0 w 952 224 952 304 0 w 952 304 992 304 0 w 600 168 792 168 0 x 338 504 404 508 0 15 F2 = inv B w 616 368 616 96 0 w 616 96 992 96 0 w 624 376 624 232 0 w 624 232 992 232 0 w 992 368 632 368 0 w 632 368 632 384 0 w 640 392 640 376 0 w 640 376 960 376 0 w 960 376 960 504 0 w 960 504 992 504 0 x 1045 335 1057 338 0 10 F2 x 1046 195 1058 198 0 10 F1 x 1044 63 1056 66 0 10 F0 x 1046 469 1058 472 0 10 F3 152 1032 480 1040 480 1 4 0.0 x 580 519 648 523 0 15 F1 = shr A x 132 28 145 31 0 10 B0 x 115 29 128 32 0 10 B1 x 98 30 111 33 0 10 B2 x 82 28 95 31 0 10 B3 x 59 27 72 30 0 10 A0

Informaatika → Arvutid
10 allalaadimist
Arvutid-IAF0041-2-labor-4-bit ALU-cmp-inv-ror-xor
12
txt

Arvutid (IAF0041) 2. labor (4-bit ALU: cmp, inv, ror, xor)

w 800 560 768 560 0 w 768 560 768 496 0 w 960 208 928 208 0 w 928 208 928 400 0 w 928 400 688 400 0 w 144 336 944 336 0 w 944 336 944 224 0 w 944 224 976 224 0 w 960 336 960 480 0 w 960 480 864 480 0 x 874 472 902 476 0 15 AB x 423 360 556 366 0 24 F0=A cmp B x 209 66 304 72 0 24 F2=inv B x 679 136 798 142 0 24 F3=A xor B x 471 279 564 285 0 24 F1=ror A I 160 512 160 544 0 0.5 w 160 416 160 512 0 w 128 608 176 608 0 I 176 608 208 608 0 0.5 w 208 608 272 608 0 w 96 656 176 656 0 I 176 656 208 656 0 0.5 w 208 656 384 656 0

Informaatika → Arvutid i
259 allalaadimist
Arvutid 1 esimene praktikumi töö
2
txt

Arvutid 1 esimene praktikumi töö

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...

Informaatika → Arvuti
21 allalaadimist
Arvutid I labor I
1
txt

Arvutid I labor I

$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...

Informaatika → Arvutid i
172 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-aritmeetika-loogikaseade
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 150 744 536 800 536 1 2 0.0 150 744 568 800 568 1 2 0.0 150 744 600 800 600 1 2 0.0 150 744 504 800 504 1 2 5.0 I 608 528 672 528 0 0.5 I 608 584 672 584 0 0.5 L 608 504 560 504 0 0 false 5.0 0.0 L 608 560 568 560 0 0 false 5.0 0.0 w 608 528 608 504 0 w 608 584 608 560 0 w 672 528 672 496 0 w 672 496 744 496 0 w 672 528 744 528 0 w 672 584 680 584 0 w 680 584 680 512 0 w 680 512 744 512 0 w 608 504 728 504 0 w 728 504 728 560 0 w 728 560 744 560 0 w 728 560 728 592 0 w 728 592 744 592 0 w 608 560 704 560 0 w 704 560 704 544 0 w 704 544 744 544 0 w 704 560 704 608 0 w 704 608 744 608 0 w 680 584 712 584 0 w 712 584 712 576 0 w 712 576 744 576 0 150 1040 16 1112 16 1 2 0.0 150 1040 48 1112 48 1 2 0.0 150 1040 80 1112 80 1 2 0.0 150 1040 112 1112 112 1 2 0.0 150 1040 152 1112 152 1 2 0.0 150 1040 184 1112 184 1 2 0.0 150 1040 216 1112 216 1 2 0.0 150 1040 248 1112 248 1 2 0.0 150 1040 296 1112 296 1 ...

Informaatika → Arvutid
61 allalaadimist
Arvutid I Labor 2
7
txt

Arvutid I Labor 2

w 416 208 960 208 0 w 416 176 920 176 0 w 920 176 920 192 0 w 920 192 960 192 0 w 920 176 1760 176 0 w 416 272 960 272 0 w 304 336 936 336 0 w 960 336 936 336 0 w 352 304 920 304 0 w 920 304 920 320 0 w 920 320 960 320 0 w 416 240 912 240 0 w 912 240 1720 240 0 w 912 240 912 256 0 w 912 256 960 256 0 w 1360 768 1360 696 0 x 1874 174 1981 177 0 20 F1 = SHR A x 399 371 527 374 0 20 F0 = A CMP B x 916 101 1029 104 0 20 F3 = A OR B x 1761 91 1859 94 0 20 F2 = INV A M 2120 808 2192 808 0 2.5 M 2120 632 2192 632 0 2.5 M 2120 472 2192 472 0 2.5 M 2120 312 2192 312 0 2.5 w 1032 136 1448 136 0 w 1448 136 1448 336 0 w 1568 336 1448 336 0 w 1040 200 1416 200 0 w 1416 200 1416 528 0 w 1040 264 1392 264 0 w 1392 264 1392 656 0 w 1600 656 1392 656 0 w 1040 328 1400 328 0 w 1400 328 1400 848 0 w 432 912 376 912 0 w 376 752 512 752 0 x 853 820 921 823 0 20 LL = F0 x 853 851 924 854 0 20 LH = F1 x 853 880 924 883 0 20 HL = F2

Informaatika → Arvutid i
49 allalaadimist
Arvutid II labor
16
txt

Arvutid II labor

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520 ...

Informaatika → Arvutid
30 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-aritmeetika-loogikaseade
7
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 2 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 80 72 32 72 0 1 false 5.0 0.0 L 80 120 32 120 0 1 false 5.0 0.0 L 80 168 32 168 0 1 false 5.0 0.0 L 80 216 32 216 0 1 false 5.0 0.0 L 80 280 32 280 0 1 false 5.0 0.0 L 80 328 32 328 0 1 false 5.0 0.0 L 80 376 32 376 0 1 false 5.0 0.0 L 80 424 32 424 0 1 false 5.0 0.0 I 112 304 128 304 0 0.5 I 112 352 128 352 0 0.5 I 112 400 128 400 0 0.5 I 112 448 128 448 0 0.5 w 112 304 104 304 0 w 104 304 104 280 0 w 112 352 104 352 0 w 104 352 104 328 0 w 112 400 104 400 0 w 104 400 104 376 0 w 112 448 104 448 0 w 104 448 104 424 0 x 9 60 22 63 0 10 A3 x 11 203 24 206 0 10 A0 x 9 156 22 159 0 10 A1 x 14 364 27 367 0 10 B1 x 11 414 24 417 0 10 B0 x 10 111 23 114 0 10 A2 x 9 316 22 319 0 10 B2 x 9 268 22 271 0 10 B3 w 136 304 128 304 0 150 192 208 232 208 1 3 0.0 150 192 280 232 280 1 4 0.0 150 192 368 232 368 1 5 0.0 150 184 128 224 128 1 2 0.0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184...

Informaatika → Arvutid
141 allalaadimist
Aritmeetika-loogika seade ALU- F0- A pluss B-F1- shr A-F2- inv B-F3- A nor B
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

w 832 384 1104 384 0 w 1104 384 1104 480 0 w 1104 480 1224 480 0 w 832 392 1096 392 0 w 1096 392 1096 488 0 w 1096 488 1128 488 0 w 1128 488 1128 584 0 w 1128 584 1184 584 0 w 1184 584 1184 616 0 w 1184 616 1224 616 0 w 1024 112 1224 112 0 w 1024 248 1224 248 0 w 1024 256 1024 304 0 w 1024 304 1184 304 0 w 1184 304 1184 384 0 w 1184 384 1224 384 0 w 832 248 1024 248 0 w 824 256 1024 256 0 x 557 366 627 370 0 15 F0 = A + B x 764 427 830 431 0 15 F2 = inv B x 406 537 488 541 0 15 F3 = A nor B w 848 448 848 176 0 w 848 176 1224 176 0 w 856 456 856 312 0 w 856 312 1224 312 0 w 1224 448 864 448 0 w 864 448 864 464 0 w 872 472 872 456 0 w 872 456 1192 456 0 w 1192 456 1192 584 0 w 1192 584 1224 584 0 x 1277 415 1289 418 0 10 F2 x 1278 275 1290 278 0 10 F1 x 1276 143 1288 146 0 10 F0 x 1278 549 1290 552 0 10 F3 152 1264 560 1272 560 1 4 0.0 w 672 584 880 584 0 w 672 592 888 592 0 w 672 600 896 600 0 w 672 608 904 608 0

Informaatika → Arvutid i
102 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-c
9
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (c)

w 160 480 160 496 0 w 160 496 568 496 0 w 568 496 736 496 0 w 568 488 736 488 0 w 736 496 736 536 0 w 736 536 816 536 0 w 816 536 816 560 0 w 816 560 848 560 0 w 736 488 736 416 0 w 736 416 848 416 0 w 568 480 728 480 0 w 728 480 728 272 0 w 728 272 848 272 0 x 357 358 504 364 0 24 F0 = A cmp B x 377 387 484 393 0 24 F1 = ror A x 382 415 490 421 0 24 F2 = inv A x 365 443 487 449 0 24 F3 = A or B

Informaatika → Informaatika
160 allalaadimist
Arvutid I Labor 3 - ALU-A-B-ror A-inv A-A and B
0
zip

Arvutid I Labor 3 - ALU (A-B, ror A, inv A, A and B)

docstxt/133599139736378.txt

Informaatika → Arvutid i
386 allalaadimist
Arvutid I - Labor nr-2
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

w 336 504 336 456 0 w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0 w 336 456 840 456 0 w 344 464 920 464 0 w 672 472 616 472 0 w 616 472 616 496 0 w 616 496 632 496 0 I 624 536 648 536 0 0.5 L 616 496 576 496 0 0 false 5 0 w 1032 560 768 560 0 w 1000 544 784 544 0 w 968 528 792 528 0 w 936 512 800 512 0 w 800 488 800 512 0 x 364 490 416 493 0 16 A xor B x 596 320 633 323 0 16 shr A x 595 40 655 43 0 16 A cmp B x 85 393 120 396 0 16 inv B x 540 542 559 545 0 16 S0 x 544 501 563 504 0 16 S1 x 722 28 761 31 0 16 A > B x 651 267 690 270 0 16 A < B x 714 125 753 128 0 16 A = B w 224 0 224 8 0 w 328 32 328 0 0 w 224 0 328 0 0 w 688 480 664 480 0 w 688 512 664 512 0 w 656 496 664 496 0 w 664 480 664 496 0 w 664 496 664 512 0 w 656 528 688 528 0 w 720 520 720 544 0 w 728 536 728 552 0 w 736 552 736 560 0 w 720 544 672 544 0 w 672 544 672 472 0 w 648 552 680 552 0 w 680 552 680 496 0

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
Arvutid labor 3-vene keeles
6
doc

Arvutid labor 3 (vene keeles)

Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . , 4- 4 , CARRY (C0), 4 CARRY. (A1-A4) (B1-B4) A B, CARRY , . F2: A () A = 1001 (q4=1,q3=0,q2=0,q1=0), 0011 (q3=0,q2=0,q1=1,q4=1)

Informaatika → Arvuti
106 allalaadimist
Rahanduse alused 5-2
4
xlsx

Rahanduse alused 5-2

Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 0 Div. väljamakse kordaja 50% 50% 50% FCFE 13 94.8 121.18 Dividendid 72 86.4 103.68

Majandus → Rahanduse alused
38 allalaadimist
Elektroonika
32
doc

Elektroonika

Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Läti Sotsiaalpoliitika tutvustus
16
odp

Läti Sotsiaalpoliitika tutvustus

Riik toetab viljatuseravi perekonnainimestel. Riik suhtub tõsiselt perevägivalda.Luuakse teenistused abistamaks nii vägivalla ohvreid kui ka vägivallatsejaid. Laste sünnitoetus -296 latti. Lati kurss 0.71750 Ema ja isa toetus-summarselt 112 p x 11.51 latti Vanemate toetus ­ 70% kindlustussummast Lapsehooldus toetus -50 latti kuus Riiklik peretoetus- iga laps 8 latti kuus kuni 18.a Riiklik sotsiaaltoetus-45 latti kuus. Inv.75latti kuus Läti iseseisvuse eest hukkunute laste toetus 90l/kuus Matusetoetus-45 latti ja inv. 75 latti 1x kord. Riiklik toetus tsöliaakia haigetele lastele.75 latti kuus Puudega laste toetus 150 latti kuus. Keskmine palk 440 latti 2.Läti tööturupoliitika Riiklik Sotsiaalkindlustus Agentuur Riiklik asutus , mis allub Riigi Sotsiaalministeeriumile. Realiseerib ja organiseerib riikliku juhtimist sotsaalkindlustuse ja sotsiaalteenindamise korraldamist riigis

Sotsioloogia → Sotsioloogia
42 allalaadimist
Elektroonika eksamiks
3
doc

Elektroonika eksamiks

kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RClülisid. Nendest klassikaline 1. filtriga võimu ehitamine _"Wien`i sild". faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu 2. mahtuvuslik filter alaldis külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist 3. väljatransistor inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. PROM 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal 5. High-Z (kõrge-oomiline) ja metall. Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut 1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon

Elektroonika → Elektroonika
514 allalaadimist
Masinamehhaanika kordamisküsimused 2010
6
docx

Masinamehhaanika kordamisküsimused 2010

Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil). Seega on evolvent täielikult määratud alusringjoone raadiusega rb ja alguspunktiga E0. N 0 N 1 = E1 N 1 ; N 0 N 2 = N 2 E 2 2. Et kujundav sirge veereb alusringjoonel libisemata, siis jne. 3. Alusringjoone puutujad on evolvendi normaalid. 4

Tehnika → Tootmistehnika alused
61 allalaadimist
1 semestri makroökonoomika 2 KT
2
doc

1.semestri makroökonoomika 2.KT

Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas Milline on Eesti krooni kaudne kurss euro suhtes: 1EEK=0,0639 Mida kujutab endast kapitali- ja finantskonto: sisaldab rahavoogusid, mis on seotud finantsvarade ostu ja müügiga (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, muud inv.) Milline kõver väljendab riigi maksutulude ja maksumäära vahelist seost? Kuidas riigieelarvedefitsiit avaldab mõju puhasekspordile? Vt. konspekt lk 40 joonis

Majandus → Micro_macro ökonoomika
939 allalaadimist
Rahvusvaheline majandus
4
odt

Rahvusvaheline majandus

Rahvusvahelised maksed Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import...

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

teineteisel libisemata. Järelikult peab ühe ratta hamba paksus algringjoonel olema võrdne hambavahe laiusega teise ratta algringjoonel st. s1 = e 2 või s 2 = e1 . ...(a) . Alguses määrame nihutusega x m lõigatud hammasratta hamba paksuse ja hambavahe laiuse meelevaldse raadiusega ry ringi kaarel (joon. 55). Jooniselt saame, et y + invy = + inv , kus - pool hamba nurkpaksust jaotusringjoonel y - pool hamba nurkpaksust ringjoonel raadiusega ry . Asendades hamba nurkpaksuse vastava kaare pikkusega sy s + inv y = + inv dy d ja kasutades seoseid 4.6 ja 4.10 saab pärast teisendust valemi hamba paksuse määramiseks 2 x tg

Masinaehitus → Masinatehnika
531 allalaadimist
Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine
4
docx

Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

Kui hüvis tekitab välistuli, võiks tema tootmist subsideerida Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoolust Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) ­ NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud.

Majandus → Micro_macro ökonoomika
515 allalaadimist
Geneetika I kordamisküsimused
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

kromosoomi lühikesest õlast toimunud deletsioonist. Duplikatsioon ­ krom.lõigu (kahe)kordistumine. Nt äädikakärbestel võib teatud X- kromosoomi segmendi duplikatsioon põhjustada muutusi silmade kujus. Inversioon ­ segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180o ümber pööratud. Võivad olla erineva pikkusega, haarata kaasa erinevaid regioone. Jagunevad selle alusel kaheks: a) peritsentriline inv (haaratud ka tsentromeer), mille tulemusena võib muutuda krom õlgade pikkus ning akrotsentrilisest (ts ühe otsa lähedal) tekib metatsentriline (ts peaaegu keskel); b) paratsentriline inv (ts jääb välja). Kui paarduvad omavahel normaalne ja inversiooni sisaldav krom: inv regioon on sama orientatsiooni saavutamiseks linguna ümber pööratud. Inv põhjustavad meioosihäireid, mille tagajärjeks võib olla steriilsus (ei pruugi moodustuda normaalse

Psühholoogia → Psühholoogia
74 allalaadimist
Statistika testid
13
docx

Statistika testid

Järeldus: suuruse x kasvades suurus y kahaneb kiirenevalt. Ruutliikme kordaja on negatiivne, järelikult on allapoole avatud parabool. On kaks võimalust: kas aeglustuv kasvamine või kiirenev kahanemine. 12. Milliste märksõnadega võib iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi? muutuv dispersioon, heteroskedastiivsus. 13. Analüütik uuris, kuidas sõltuvad ettevõtte poolt tehtud investeeringud INV ettevõtte turuväärtusest TV ja põhivarade väärtusest PV. Vastavaks regressioonmudeliks sai ta INV = - 63 + 0,110TV + 0,303PV, kus INV investeeringud, milj USD TV ettevõtte turuväärtus, milj USD PV ettevõtte põhivarade väärtus, milj USD Märgi ära, millised järeldused on õiged. kui turuväärtus on 1 milj USD võrra kõrgem, on investeeringud 0,11 milj USD võrra suuremad,

Majandus → Majandusstatistika
116 allalaadimist
Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt
6
docx

Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt

. (harjutust. 13) Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama. Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma edasi Puhaskäibekapital ­ kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase ­ käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest ­ käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja ­ happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja ­ kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. ­ Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus

Majandus → Juhtimisarvestus
446 allalaadimist
Finantsvahenduse ajalugu
8
docx

Finantsvahenduse ajalugu

1. V.Zirnask, K.Liikane. Raha, pangad ja finantsturud 1 osa. Tallinn, 1994 2. V.Tõnisson.Panga funktsioonid. Eesti Pangaliidu väljaanne. 3. A.Juhkam. Finantsinstitutsioonid (s.h. finantsturud). Tartu Ülikool, 2001 4. V.Rukholm, S.Zdanova. Finantsvahenduse ülevaade. Eesti statistika aastaraamat, 2011 5. E.Listra. Finantssüsteemi funktsioonid. Tallinna Tehnikaülikool https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3min.r? sesskey=&lang=EST&act=ARTIKKEL&frnam=INV&id=73 6. I.Lepik. Finantsvahenduse arengust Eestis aastail 1992-1995. Eesti Panga bülletään, 1996 7. Eesti Panga 1998, 1999.a aruanded

Majandus → Rahandus ja pangandus
116 allalaadimist
RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine
7
docx

RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine

- Rakkude fikseerimine ­ metanool/jää-äädikas - Kromosoomi preparaadi valmistamine. Polümorfism ­ mitmekujulisus. Normivariandid. - Translokatsioon ­ üks kromosoomi osa (üks ühel pool tsentromeeri, teine teisel pool) liitub teisega tsentromeeri pidi. Kirjutatakse nt t(14;15)(q10;q10)mat ­ ema poolt esinev translokatsioon 14 ja 15 kromosoomi vahel. - Inversioon ­ ümberkeerdumine. 2 kromosoom segmendi ümberpöördumine. Kirjutatakse: inv(13)(q14;q22)mat ­ 13 kromosoomi inversioon, emapoolne. - Deletsioon ­ osa kromosoomist kaob. Del(22). - Duplikaatsus ­ osa kromosoomist kahekordistub. Kromosoomhaigused e. Sündroomid: - Downi sündroom ­ 21. Kromosoomi trisoomia. 47, XX/XY,+21. - Edwardsi sündroom ­ 18. Kromosoomi trisoomia. - Patau sündroom ­ 13. Kromosoomi trisoomia. - Prader-Willi sündroom ­ seitse geeni 15 kromosoomil on kustutatud või ei ekspresseeru

Bioloogia → Rakubioloogia
49 allalaadimist
Makroökonoomika valemid
16
docx

Makroökonoomika valemid

 Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf

Majandus → Makroökonoomia
129 allalaadimist
Ettevõtluse harjutused
15
xls

Ettevõtluse harjutused

kahjumit. Kuidas toimiksid, kui osavõtjaid registreerub sellest ühe võrra vähem? Püsikulud 6400 Tulu inimese kohta 500 Muutuvkulu 150 BEP 18 Ül.7 A P Arve 50000 Varud 150000 Võlakirjad 700000 Seadmed ja inv 800000 Aktsiad 300000 1000000 1000000 Kasumiaruanne Müügikäive, tuh.kr 8500 Materjalid 2975 Töökulu 2493 Tegevuskulud 1000 Amort 160 Intress 70 3723 Püsikulu

Majandus → Majandus ja ettevõtlus
13 allalaadimist
Digitaalne loogika
26
docx

Digitaalne loogika

iii. Tingimus C on tõene, kui x2 on tõene ja kas x1 on tõene või x3 on väär. Süsteemi väljund peab olema 1, kui vähemalt 2 tingimusest A, B ja C on tõesed. Tõene = 1 ja väär = 0. 20. Esita kuni kolme argumendiga funktsioon kasutades Venn’i diagrammi. 21. Kasutades Karnaugh kaarte lihtsusta funktsioon: 1. f(x,y,z) = m(0,2,4,6) + D(1,3) 2. f(x,y,z) = M(1,3,5,7) + D(4) 22. Toodud on loogikaskeem, milles on AND, OR ja INV loogikaelemendid. Esita see kasutades ainult NORe või NANDe (vihje – kasuta DeMorgan teoreemi) 23. Täida lüngad: NMOS – Kui pais on madal, siis läte pole neeluga ühendatud. Kui pais on kõrge, siis on läte neeluga ühendatud. 24. Täida lüngad: PMOS - Kui pais on madal, siis läte on neeluga ühendatud. Kui pais on kõrge, siis pole läte neeluga ühendatud. 25. Millest koosneb CMOS? Millise loogikavärati funktsionaalsust ta implementeerib?

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
59 allalaadimist
Elektroonika piletid
32
docx

Elektroonika piletid

RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5

Elektroonika → Elektroonika
76 allalaadimist
Digiloogika II konspekt
28
docx

Digiloogika II konspekt

Time- to-market on kiire 7. Mis on ASIC ja mis on tema erinevus FPGAst? ASIC on teatud disainile toodetud kivi, mida programmeerida enam ei saa. Tunduvalt odavam, kui FPGA osta, kui toota ASIC-eid suures koguses. FPGA-d saab programmeerida uuesti, see on arendustööriist, et ASICuid lõpuks tootma hakkata. 8. Mis on CPLD ja mis on tema erinevus FPGAst? Complex programmable logic device – PAL-i ja FPGA omadustega kivi. FPGAs rohkem loogikaplokke. CPLD-s on inv,and,or aga FPGAs on LUT-id. 9. Mis on JTAG? Joint Test Action Group – jadaliides programmeerimiseks 10. Mida tähendavad lühendid PROM, EPROM ja EEPROM? Kõik on mälu tüübid . PROM – programmeeritav püsimälu, kasutaja poolt muudetav põletades teatud rajad läbi kivisiseselt ja see on ühekordne protsess. EPROM – mälu, mille progremiseks kasutatakse teatud programmaatorit, mis progeb mälu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem, kui

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
37 allalaadimist
Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega
34
docx

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

poolt Kapitalismi puhul: toote väärtus= Tooraine v.+masinate kulu+palk + lisaväärtus (lisavad töötajad, kasu omanikule) Tööliste absoluutne vaesumine palkamine Lihtsad oskused , saab vähem palka maksta Suhteline vaesumine Kasumid kasvavad kiiremini kui palk Ekspluateerimine Võõra tööjõu enda huvid Marxi kapitalismi ennustus ei täitunud 1 Kapit.maj. areng kodanluse säästlikkusest 2 Konkurents,odav,kvalit. 3Ametiühingud,palga 4 Sotsiaaltagatised, abiraha, töötuse Inv, pens. 5 Tööliste osakaal väheneb Valgekraed 6 Kõik in. ei soovi olla omanikud Riiklid sotsial. Ekp. Äpardumine Sotsiaalne mobiilsus e.liik KLASSIST Horisontaalne s. staatus ei muutu; geogr-lt 1 -migratsioon, territ. Emigr,immigr. 2 pendelmigratsioon- igapäevane tööle 3 territoriaalne kihistumine. Rikaste linnaosad , firmavahetus (st.sama) Vertikaalne staatuse tõus või langus Seisundi muut. 1 Grupi sees (brigadiriks) Avatud/suletud ühiskond

Sotsioloogia → Sissejuhatus sotsioloogiasse
37 allalaadimist
Arvutid 1 Kodutöö nr2
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

w 416 280 384 280 0 w 368 168 368 312 0 w 416 312 368 312 0 w 480 216 488 216 0 w 488 216 488 88 0 w 488 88 584 88 0 w 480 248 496 248 0 w 496 248 496 80 0 w 496 80 568 80 0 w 480 280 504 280 0 w 504 280 504 72 0 w 504 72 552 72 0 w 480 312 512 312 0 w 512 312 512 64 0 w 512 64 536 64 0 w 536 64 808 64 0 w 808 64 808 584 0 w 952 584 952 80 0 w 552 72 952 72 0 w 952 72 952 80 0 w 1104 584 1104 80 0 w 1104 80 568 80 0 w 1248 584 1248 88 0 w 584 88 1248 88 0 x 587 57 676 62 0 20 F2 = inv B 151 432 392 504 392 1 2 5.0 151 432 424 504 424 1 2 5.0 151 432 456 504 456 1 2 5.0 151 432 360 504 360 1 2 5.0 w 368 312 368 368 0 w 432 368 368 368 0 w 384 280 384 400 0 w 432 400 384 400 0 w 400 248 400 432 0 w 432 432 400 432 0 w 416 216 416 464 0 w 432 464 416 464 0 w 304 128 304 16 0 w 320 136 320 24 0 w 336 144 336 32 0 w 352 152 352 40 0 w 304 16 728 16 0 w 728 16 728 344 0 w 728 344 432 344 0 w 432 344 432 352 0 w 320 24 720 24 0 w 432 384 432 376 0 w 432 376 720 376 0

Informaatika → Arvuti
27 allalaadimist
Diskreetne matemaatika - konspekt
8
docx

Diskreetne matemaatika - konspekt

samaväärne konjunktsiooniga. Kaks loogikaavaldist on loogiliselt võrdsed, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1. Duaalne kuju saadakse, kui asendada ∧/∨ ja 1/0. Hulgaalgebra ja loogikaalgebra seos: ∩/∧ , ∪/∨ , ∅/0 , 𝐼/1. Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0,1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0,1 }: 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛): {0,1}𝑛→{0,1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉1⊂{0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈𝑉1 mille korral 𝑓(𝑥1𝑥2.

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
10 allalaadimist
Informaatika II praktikum
20
txt

Informaatika II praktikum

w 336 504 336 456 0 w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0 w 336 456 840 456 0 w 344 464 920 464 0 w 672 472 616 472 0 w 616 472 616 496 0 w 616 496 632 496 0 I 624 536 648 536 0 0.5 L 616 496 576 496 0 0 false 5 0 w 1032 560 768 560 0 w 1000 544 784 544 0 w 968 528 792 528 0 w 936 512 800 512 0 w 800 488 800 512 0 x 364 490 416 493 0 16 A xor B x 596 320 633 323 0 16 shr A x 595 40 655 43 0 16 A cmp B x 85 393 120 396 0 16 inv B x 540 542 559 545 0 16 S0 x 544 501 563 504 0 16 S1 x 722 28 761 31 0 16 A > B x 651 267 690 270 0 16 A < B x 714 125 753 128 0 16 A = B w 224 0 224 8 0 w 328 32 328 0 0 w 224 0 328 0 0 w 688 480 664 480 0 w 688 512 664 512 0 w 656 496 664 496 0 w 664 480 664 496 0 w 664 496 664 512 0 w 656 528 688 528 0 w 720 520 720 544 0 w 728 536 728 552 0 w 736 552 736 560 0 w 720 544 672 544 0 w 672 544 672 472 0 w 648 552 680 552 0 w 680 552 680 496 0

Informaatika → Arvutid
9 allalaadimist
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Asünkroonne SR-triger: väljundi väärtus muutub sisendite väärtuste muutuse järgi, ilma spetsiaalse sünkrosisendita. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo. JK-triger(Jump Key) Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv. MS-triger(Master Slave) Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla vaid üks pool trigerist, lahendab mitmekordsete ümberlülitumiste probleemi. D-triger(Delay) Potentsiaaliga : saab realiseerida potentsiaaliga SR-trigeri baasil. S- ja R- ühendatakse kokku EI-elemendi kaudu

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt
20
pdf

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

puudumine operandide vahel on samaväärne konjunktsiooniga. Kaks loogikaavaldist on loogiliselt võrdsed, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1. Duaalne kuju saadakse, kui asendada ∧/∨ ja 1/0. Hulgaalgebra ja loogikaalgebra seos: ∩/∧ , ∪/∨ , ∅/0 , 𝐼/1. Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0, 1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0, 1 }: 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ): {0, 1}𝑛 → {0, 1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉 1 ⊂ {0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ 𝑉 1

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
580 allalaadimist
Äriplaani koostamine
15
pdf

Äriplaani koostamine

muutuvkulud 5 000 2 600 3 600 3 600 3 600 6 200 6 200 6 200 6 200 6 200 6 200 6 200 61 800 püsikulud 1 600 3 600 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 4 266 47 860 -1 SALDO -1 400 000 -666 -666 -666 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 9 140 Raha sisse inv. teg. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 Põhivara müük Raha välja inv.teg. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara ost

Majandus → Majandus
186 allalaadimist
Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

viljeleb tänaseni Reformierakond i. tagasipöördumine uuel tasandil vabaturumajandusteooria juurde ii. mida vähem sekkub riik, seda parem iii. lähtutakse eelkõige ettevõtlusest ja tootmisest, mitte tarbimisest. Tuleb luua ettevõtjatele soodsad tingimused. Nt madalad maksud (Est tulumaks 0, kui see inv.) iv. üldiselt madalad maksud kõigile v. jäik rahapoliitika ­ raha peab olema stabiilne ja tugev (madal inflatsioon) vi. vähendada tuleb ka riiklikke toetusi ja abirahasid ­ inimese toimetulek on tema enda asi Ettevõtluse vormid, need on kirja pandud äriseadustikus 1. FIE, tema vormistamine on lihtne. 2. Äriettevõtted a

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
240 allalaadimist
Finantsjuhtimine-Pangandus
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

toimub dividendide makse. Tegevuslikud rahavood leitakse järgmise valemiga: (8.1) OCFt = ( S t - VC t - FC t - Dt ) + Dt , kus OCF ­ tegevuslikud rahavood, S ­ müügikäive, VC ­ muutuvkulud, FC ­ püsikulud, D ­ amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV ­ investeeringud põhivarasse, NWC ­ investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value ­ NPV). See võrdub tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summaga, millest on lahutatud esialgne rahaline väljaminek. Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine:

Majandus → Finantsjuhtimine
206 allalaadimist
IAF0041 eksamipiletite vastused-mälud ja trigerid
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit ­ punane, roheline ja sinine ­ annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. ARITMEETIKA-LOOGIKASEADE (ALU) Skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus. Eri protsessoritel erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, INV) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse senise positsiooni suhtes vasakule või paremale). ALU realiseerib tehteid järgmiselt: a) Andmesisenditesse #1 ja #2 kommuteeritakse vastavalt kas protsessori registermälust või suvapöördusmälust (2) operandi, millega tehet soovitakse sooritada. b) Läbi n kontrollsisendi reguleeritakse millist tehet parasjagu tehakse.

Informaatika → Arvutid
18 allalaadimist
BIOinformaatika kodutöö 5
79
doc

BIOinformaatika kodutöö 5

TAATGA AGTGCAAGCAACGAAATGAAGCGAAAAAAAAGAGGGAAGAGGCTGAAAGGTGCAAGAGAAAGG AAAGAGA AAGGGAGCTAGCTGAAATGGAAAACAAATGGAAACAGGTTGCGGAGAAAAGAAAGAGAAAGAAG GCAGCA GAGATGTGCAGGAAAATAGAGGATGCAAAAGAAAAAGCCGCGGCAGAATCGGCTGATAAGATTCT GAAAG CTGTGTGCGAAAAACTAAAGCAATCTCTCTCGGATCCGGACAAATCAAAAAAGGGCAAGAAATAA AGTGA AAGCTAATGGCAGATTTATATGGAACATTTTAACTTTTAATACGGTGTTACACACCGAATTCCAAAT TAT TATATAAAACTATTGGAATTTTTTAAATTTTCT GenBank formaat: LOCUS NM_142773 2693 bp mRNA linear INV 12-OCT-2006 DEFINITION Drosophila melanogaster CG7069-RA (CG7069), mRNA. ACCESSION NM_142773 VERSION NM_142773.1 GI:24648965 KEYWORDS . SOURCE Drosophila melanogaster (fruit fly) ORGANISM Drosophila melanogaster Eukaryota; Metazoa; Arthropoda; Hexapoda; Insecta; Pterygota; Neoptera; Endopterygota; Diptera; Brachycera; Muscomorpha; Ephydroidea; Drosophilidae; Drosophila. REFERENCE 1 (bases 1 to 2693) AUTHORS Quesneville,H., Bergman,C.M., Andrieu,O., Autard,D., Nouaud,D

Informaatika → Bioinformaatika
46 allalaadimist
Ökonomeetria MS3-1
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

0 0 0 23 914 10 805 0 0 0 3 189 1 367 0 0 0 13 520 5 668 0 0 0 6 703 2 497 0 0 0 8 969 3 910 0 860 0 18 997 7 465 0 0 0 6 974 2 931 0 0 0 7 412 2 571 0 0 0 5 681 2 343 0 489 0 27 918 11 648 euro euro euro euro 1000-Kokku kulude katteks suunatud 189- 3000-Kokku toetused (va inv.) intressitoetus - toetused - 103-Kokku - 120-Nisu - - v_vaartus v_vaartus v_vaartus v_amort p_pindala X65 X66 X67 X68 X69 1 651 1 651 90 452 54 187 159,00 1 354 1 354 25 326 19 689 105,00

Kategooriata → Ökonomeetria
75 allalaadimist
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

Modified from Hernandez et al. (2005) (cont.) GMO Target sequence Technique Reference Rapeseed Falcon6/Ac, EPSPS, pat, P-35S y PEPC RTi-PCR Zeitler et al., 2002 HCN10, Liberator6/ Ac, HCN28, HCN92 Potato B33 nptII, gbss-as; B33, T-DNA cPCR Hassan-Hauser et al., 1998 Potato B33-INV aphIV cPCR Anonymous et al., 1997 Potato NewLeaf Plus PLRV-rep gene cPCR Hernandez et al., 2004b Potato NL Russet P-35S and cry3A cPCR Mel’nychuk et al.,

Keeled → Inglise keel
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun