Gümnaasiumi bioloogia (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Organismide keemiline koostis
Ainete jagunemine:

Anorgaanilised ained (eluta loodus)

vesi
anorgaanilised ühendid ( happed , alused, soolad )

Orgaanilised ained (elusloodus)

valgud
lipiidid
sahhariidi biomolekulid
nukleiinhapped (DNA, RNA)
madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid

(aminohapped, vitamiinid , hormoonid)
Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku.
Vesi
Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Klaster – vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid.
Hüdrofiilsus – aine omadus lahustuda vees.
Hüdrfoobsus – aine omadus mitte lahustuda vees.
Hüdratatsioon – keemilise ühendi liitumine veega.
Dehüdratatsioon – veekaotus.
Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel.
Vee dissotseerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks. H2O – H+ + OH-
Vee ülesanded organismis:

lahusti
osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides
aitab säilitada rakusisest püsivat t0
transport
jääkainete väljutamine
hüdrolüüs
pH tasakaalu säilitamine

Bioloogia – teadus, mis uurib elu erinevatel tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel, ökosüsteemilisel.
Ökoloogia – seob kokku bio- ja geoteadused.
Tsütoloogia – tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega.
Histoloogia – tegeleb kudede uurimisega.
Homöostaas – sisekeskkonna stabiilsus.
Füsioloogia – uurib organismi talitust ja regulatsiooni.
Anatoomia – uurib organismi ehitust.
Metabolism – aine- ja energiavahetus.
Assimilatsioon – sünteesimine.
Dissimilatsioon – lagundamine.
Elusorganismide tunnused:

Rakuline ehitus – ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust).

Keerukas organiseeritus – ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil.
Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud , organismid, liigid, ökosüsteemid.

Aine- ja energiavahetus – rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat.

Stabiilne sisekeskkond – püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus ( imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed , roomajad).

Paljunemine – sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele.

Arenemine – sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest.

Reageering ärritusele – hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale.
Organiseerituse tasemed :

Aatom – keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga.

Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused.

Makromolekul

Organell - raku organ ehk koostisosa . Organellil elu tunnused puuduvad.

Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused.

Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega.

Elund

Elundkond - selle moodustavad organid ühise talitluse alusel.

Organ - kudede kogum, millel on kindel ülesanne. Õistaimede organid on – juur , vars, leht, õis, vili.

Organism

Liik - liigi määratlemine toimub erinevate tunnuste abil: paljunemine, sise- ja välisehitus, talitlus, elukeskkond.

Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas.

Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas.

Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi).

Maastik

Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad.
Eluslooduse süstemaatika:

Domeen – 3 domeeni: bakterid , arhed , eukarüoodid.

Riik – 5 riiki: bakterid, protistid , seened, taimed, loomad

Hõimkond

Klass

Selts

Sugukond

Perekond

Liik
Takson – ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi.
Homoloogia – ehitusplaaniline sarnasus.
Homoloogne organism – sarnane ehitus kuid erinev funktsioon.
Elu keemia
Aatom – keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel .
Aatomituum – aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest .
Elektron – negatiivse laenguga aatomituuma osa.
Prooton – positiivse laenguga aatomituuma osa.
Neutron – neutraalse laenguga aatomituuma osa.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Prootonite arvu aatomis määrab ära tuumalaeng .
Isotoobid – keemilise elemendi teisendid . Erinevad neutronite arvu poolest.
Ioonid – tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel.
Anioon – negatiivse laenguga osake. Kui elektronkiht liidab elektrone.
Katioon – positiivse laenguga osake. Kui elektronkiht loovutab elektrone.
Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass.
Molekulmass – aine molekuli mass.
Aatomnumber – prootonite arv aatomi tuumas.
Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega.
Radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik lagunemine.
Orbitaal ehk elektronkiht – elektroni kaugus tuumast. Ühel ja samal orbitaalil asuvad elektronid moodustavad elektronpaari. Elektronkihtidel on erinev arv elektrone.
1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel – madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele . Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga seotud ja võivad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sasaan Õppematerjali autor

Bioloogia gümnaasiumi materjali kokkuvõte.

Bioloogia Organismide keemiline koostis Ökoloogia Tsütoloogia Histoloogia Homöostaas Füsioloogia Anatoomia Metabolism Assimilatsioon Dissimilatsioon DNA RNA Loomarakk Taimerakk.

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.  Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline

Üldbioloogia

doc

Üldbiloogia

1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagu

Üldbioloogia

docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud,

Bioloogia

docx

Spikker üldbioloogia tööks

Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

Bioloogia

doc

Üldbioloogia eksamiprogramm

1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi

Bioloogia

doc

Uldbioloogia kordamisküsimused

Üldbioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on

Bioloogia

Rohkem sarnaseid