Filosoofia
Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi, nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu
19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia
-
4
Eetika
- Tallinna Majanduskool
2
Eetika
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
7
Eetika
- Eesti Maaülikool
2
Eetika
- Tallinna Ülikool
4
Eetika alused
- Tartu Ülikool
7
Eetika ja etiket
- Eesti Mereakadeemia
2
Esteetika
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
8
Filosoofia
- Eesti Muusikaakadeemia
3
Filosoofia
- Tartu Kõrgem Kunstikool
1
Filosoofia
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool
4
Filosoofia
- Tallinna Pedagoogiline Seminar
6
Filosoofia
- Sisekaitseakadeemia
1
Filosoofia
- Tallinna Majanduskool
13
Filosoofia
- Tallinna Tehnikakõrgkool
16
Filosoofia
- Akadeemiline
18
Filosoofia
- Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Filosoofia
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
6
Filosoofia
- Tallinna Ülikool
16
Filosoofia
- Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
10
Filosoofia
- Kutsekool
11
Filosoofia
- Tallinna Tehnikaülikool
99
Filosoofia
- Keskkool
715
Filosoofia
- Eesti Maaülikool
36
Filosoofia
- Euroülikool
10
Filosoofia
- Tartu Ülikool
35
Filosoofia alused ja vanakreeka filosoofid
-
2
Filosoofia põhiprobleemid
-
11
Insenerieetika
- Tallinna Tehnikaülikool
15
Kaasaegne teaduslik mõtlemine ja filosoofilised meetodid
-
3
Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
- Tallinna Ülikool
15
Keskkonna filosoofia
- Eesti Maaülikool
2
Keskkonnaeetika
- Tallinna Ülikool
4
Kontinentaalne filosoofia
-
1
Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine
-
2
Kutse- eetika
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
1
Kutse-eetika
- Sisekaitseakadeemia
1
Kutse-eetika
- Tallinna Majanduskool
3
Kutse-eetika
- Kutsekool
5
Loogika
- Tartu Ülikool
12
Loogika
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
10
Loogika
- Tallinna Majanduskool
1
Loogika
- Eesti Maaülikool
1
Loogika
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Loogika ja avalik esinemine
- Akadeemia Nord
2
Saksa klassikaline filosoofia
-
1
Sissejuhatus eetikasse
-
3
Sissejuhatus filosoofiasse
- Tallinna Ülikool
30
Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
- Tallinna Ülikool
2
Sissejuhatus sotsiaalpoliitilisse filossofiasse
- Tartu Ülikool
1
Sotsiaal ja poliitiline filosoofia
- Akadeemia Nord
7
Teadusfilosoofia alused
- Tallinna Tehnikakõrgkool
18
Teenindusfilosoofia
- Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
5
Ärieetika
- Tallinna Majanduskool
9
Ärieetika
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Ärieetika
- Tartu Ülikool
6
Ärieetika
- Eesti Maaülikool
2
Õigusfilosoofia
- Tartu Ülikool
8
Kategooria filosoofia populaarseimad õppematerjalid
1 Milliseid teadmise tüüpe on olemas Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus mis sisaldub sõnas filosoofia Loov teadmine võimaldab midagi ära teha praktiline teadmine võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada teoreetiline teadmine on vaja ainult asja enda pärast selle alla kuulub ka sofia
2 Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist mida kutsutakse tarkuseks Teadmine jumalikest/taevalikest jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest
Phileo = armastan. Sophia = tarkus.
Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli
filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin.
Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste
tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid
Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides
jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese
joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine)
ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt,
Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist)
mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja
kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...
Filosoofia tunnikontrolli
kordamisküsimused
Mis on filosoofia?
Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse
vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta
seletab maailma ja inimese kohta selles
maailmas ratsionaalsete mõistete
süsteemi abil
teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki
inimese ja maailmaga seotud probleeme
Mis on filosoofia eesmärgiks
tekkides?
Filosoofia tekib orjanduslikus
ühiskonnas kui püüe lahendada
kultuuri arengu vastuolusid.
Millised on 4 filosoofia
tekkimise eeldust?
1. mütoloogia
2. teaduste alged
3. argiteadvus
4. ühiskond teatud arengutasemel
Milline on filosoofia
põhiküsimus?
Kuidas on seotud materiaalne
vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise
vahekorra küsimus.
Nimeta 3 põhjust, miks on see
filosoofia põhiküsimus.
1. ta määrab ära filosoofilise kooli
kuuluvuse ühte kahest suunast
2. määrab ära kõik muud
filosoofilised probleemid
3. annab suuna inimkonna ja
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00
1.-2. MIS ON FILOSOOFIA?
1. Selgitage sõna filosoofia etümoloogiat.
Sõna filosoofia on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus.
Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes.
Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a)
2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised?
Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine
eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda
igapäevaselt kahtluse alla.
3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi.
Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega
seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest
Filosoofilised: Metafüüsika, Eetika, Poliitika. Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis
Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile.
Teaduste klassifikatsioon Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm.
Kolm teaduste rühma: Füüsika
Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. On võimalik eristada nelja liikumist:
Praktilised: eetika ja poliitika. Suurenemine vähenemine
Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Kvalitatiivne muutumine (muundumine)
Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem Tekkimine ja hävimine
JPG Filosoofia arvestus 2012
I Filosoofilised koolkonnad
Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud
probleemipüstitused ja käsitlused
Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros,
Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee?
Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui
mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud
ei ole nii täiuslikud.
Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse,
religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada
retoorikat.
Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis
kui ta allub saatusele
Vahearvestus 1-7.10.12
1) Minu tõlgendustehnikad:
1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn
arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin
selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles.
1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks
nimetatakse!
2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal:
Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning
samas ka mõtlemise üle kahtlemine.
Toetavad väited:
1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema.
2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme.
3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda.
4) Paratamatult pidi
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest.
Teadmine on võim. F.Bacon
Mis on filosoofia?
Definitsioon:
? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus.
? Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses
olemises.
? Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti.
Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara.
Filosoofia osad
Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust
(epistemioloogia): ja päritolu.
Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. Loogika isa
on Aristoteles.
Küsimused: Mis on maailm?
Bibihhin, Maailm I loeng
Mis on maailm tema arvates?
*ei annagi lõplikku definitsiooni
*Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693
Meeleolu seos maailmaga:
*meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle.
Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698)
*meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb.
2. Eetika ehk praktiline filosoofia
Küsimused eetika kohta:
1)klassikaline (kuni 18.saj):
1. Milline on hea elu?
2. Milles sea hea elu seisneb?
3. Mida teha, et elu oleks hea?
Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles):
1. Mis on õnn?
2. Milles õnn peitub?
3. Mida teha, et olla õnnelik
2)uusaegne(modernistlik)
1. Mis on õiglus?
2. Milline on õiglane tegu?
3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes?
Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni
siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab
meid.
Kokkuvõte loengust:
Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen
oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis.
1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia tarkus ja
mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus)
Filosoofia
Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus.
Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi,
tuli,maa, õhk)
- Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust.
Platon ühendab need suunad.
Kolm filosoofia põhiküsimust:
1) Mis on tõene? (tõde on suhteline)
2) Mis on hea?
3) Mis on ilus?
Uusajal I.Kant:
-Mida ma võin teada? - metafüüsika
-Mida ma pean tegema? - moraal
-Mida ma võin loota? - religioon
-Mis on inimene? - antropoloogia
Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon:
Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS!
Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine.
Filosoofia ainevaldkonnad:
aatomid erinevad üksteisest ainult kuju poolest. * põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse
Demokritos varjamiseks.
inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane
Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse.
Uusaja filosoofia
õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja
õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja
Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad
Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks
vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei
tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism.
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist.
Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid
küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja
stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole
võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse.
2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates?
Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need
asjad teevad meid õnnelikuks.
3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi
Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui
ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et
igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi
faktidega kooskõlastatud väite.
4. Tooge 2 näidet troopidest
Kõik asjad on alati seoses teiste
Filosoofia
Pärnu Sütevaka
Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. klass
2011/12
Sisukord
Filosoofia sambad..................................................................................................................4
Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5
Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6
Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7
Eelsokraatikute koolkond................................................................................................
teistest eristab, on meeleliste naudingute olulisuse rõhutamine. Ta on öelnud: Nauding on
õnneliku elu algus ja lõppsiht ja See, kes ütleb, et ta pole veel filosofeerimise eas või et
see iga on mööda läinud, sarnaneb sellele, kes ütleb õnne kohta, et selleks sobiv iga pole veel
käes või et seda pole enam. Paljud kritiseerisid sellist mõtteviisi, kuid hoolimata nendele
leidis Epikurose õpetus toetajaid. Ta pidas filosoofia ülesandeks aidata inimesel
interpreteerida ähmaseid segadusi ja iha impulsse tema sees ning päästa ta seeläbi ekslikest
õnnesepitsustest. Epikuros sõnastas oma mõtte kokkuvõtvalt: Sest nii, nagu pole mingit kasu
arstikunstist, mis ei suuda kehast välja ajada haigusi, pole kasu ka filosoofiast, kui see ei
suuda välja ajada hinge kannatusi.
Epikurose arvates polnud õnn seotud rahaga ja varandusega, vaid hoopis millegi
raskemini tabatava, kui kättesaadavaga ka vaesetele
V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased)
4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis
elasid kreeklased) kuulamas?
V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast
5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas?
V: 2. sajandil
6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena?
V: Galliasse (Prantsusmaale)
7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal?
V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop
8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud?
V: võitluses gnostitsismi vastu
9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust
inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid
üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi
Jumalaga?
V: gnostitsismiks
10. Mida tähendab sõna gnosis kreeka keeles?
V: teadmine
11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas
Elika akina, O17-01
Kodutöö: Ihu-vaimu problemaatika
1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige
õigem? Palun põhjendage, miks.
Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige
loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või
tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu
midagi niisama.
2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal?
Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus kus on hing, mina
siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see
küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes,
sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis
saame näha kuidas hing mõjutab keha
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise
antropoloogia paradigmasid te teate?
Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest.
Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid
arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi
teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine
loomus, millest koosneb jne.
Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile
omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline,
fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane.
2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia
suundades:
· etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest?
Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis
teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni
mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige
üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et
filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud
spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat.
Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning
erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi:
1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal
2
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd
1. loeng
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis
sisaldub sõnas filosoofia?
2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
1