paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm)
· Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 3 Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad
Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED 3 Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! Kasuta töökoha esmaabivarustuses kohustuslikku elustamismaski. 1) VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)
A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada. Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Õhu liikumine vaba, mingit häält ei
* Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus * Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt Kunstlik hingamine: • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. • Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. • Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. • Puhu oma hingeõhk tema suhu. • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata. • Korda sissepuhumist teist korda. • Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 4 NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Südamemassaaž: • Pane oma käed tema rinnaku keskele, olles ise kannatanu kohal. • Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 5-6 cm. • Vajuta nii 15 korda, kiirusega 60 korda minutis.
Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Kaudne südamemassaaz Aseta oma käed lapse rinnaku keskele, olles ise lapse kohal. Vajuta sirgete kätega nii, et pöidlad jääksid rinnaku peale ja rindkere vajutamisel vajuks 1-2 cm. Toimi niimoodi 15/30 korda, kiirusega 80-100 korda minutis. Ära tõsta oma käsi südamemassaazi tegemise ajal rindkerelt ülesse. Elustamisel võib tekkida selline olukord, kus eduka elustamise tulemusena tekib pulss kuid hingamist veel ei ole. Siis tuleb kunstliku hingamise tegemist jätkata 20-40 korda minutis. Kontrolli koguaeg pulssi. Võõrkeha hingamisteedes Kui väikelaps hakkab vilistades hingama, kõõksuma ja köhima siis on hingamisteedesse sattunud võõrkeha. Siis tuleb ta asetada oma jalgadele kõhuli asendisse, pea allapoole ning kergelt seljale patsutada. Kui õhk ei pääse enam üldse läbi, laps lakkab hingamast ja läheb näost sinakaks, peab
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI
sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus, kaaliumpermakonaat *sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada
peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus,
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
Konsulteeri arstiga Vajadusel helista 112 Allergia Allergiat võib põhjustada iga aine (ravimid, toit, pesuvahendid, nõelamised,…..) Tavalised tunnused – Nahasügelus, nahalööve ESMAABI Allergiavastased ravimid (küsi apteegist) Konsulteeri arstiga Eluohtlikud tunnused Teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotuseni Kahvatus, külm higi Hingamine raske, kiiksuv heli hingamisel Kiire, nõrk pulss ESMAABI Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda Kui lööbe ja sügeluse tekkega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
kõrvale ; 3. Jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks; 4. Aseta oma küünarliigestest sirged käe d kannatanu rinnakule; 5. Suru nii tugevalt, et rinnak vajuks umbes 45 cm . 6. Kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6
asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut "ühe tüki printsiibil" traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas
asetamiseni. Hingamisteede avamiseks võib keerata kannatanut “ühe tüki printsiibil” traumaasendisse. Näiteks võib lamava kannatanu pea olla küljel, siis on hingamisteed kinni ja teadvusekadu kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada – keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas
• Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või
Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks · Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks · Tee liigesele side elastse sidemega · Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon · Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid.
ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu
tunda. Kai võib panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu. Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse, et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud, et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist. Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida. Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla. Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112. Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult. Ümbrust uurides saab ehk viiteid, mis võis kannatanuga juhtuda -- kas ta on kukkunud vms , selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud
17. Esmaabi lapse kukkumisel Kui on tekkinud ajupõrutus: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui
Suuna kõik inimesed välgulöögi paigast eemale nii kiiresti kui võimalik. 6 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 2.2. Kõrgepingevool Kokkupuude elektriliinide ja kõrgepingekaablite kõrgepingevooluga on tavaliselt silmapilkselt surmav. Nendel, kes ellu jäävad, on rasked põletused. Lisaks põhjustab elektrilöök lihaskrambi, mis võib kannatanu eemale paisata, põhjustades vigastusi, näiteks luumurrud. Kõrgepingevool võib hüpata kuni 18 meetri kaugusele. Niisugused materjalid nagu kuiv puu või riided ei kaitse inimest. Elektrivool tuleb katkestada ja isoleerida enne, kui kannatanule läheneda. See on otsustava tähtsusega, kui raudtee elektriliinid on kahjustatud. Kannatanu on tõenäoliselt teadvuseta. Kui see on juba ohutu, avada hingamisteed ja
kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada. Kaelaosa vigastuse kahtluse korral astatakse kaelalahas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
