Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pihuste Alaliigid, suspensioon, emulsioon, vaht, tarre (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PIHUSED JA NENDE ALALIIGID
Pihus – Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses.
Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest:
PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS
(see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus
Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt:
EMULSIOON
Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid.
SUSPENSIOON
Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao.
VAHT
Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas . See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena.
AEROSOOL
Pihus, mille pihustuskeskkond on gaas (harilikult õhk) ning pihustatav aine vedelik. Pihustuskeskkond võib olla ka gaaside s e g u. Näiteks võime tuua looduses tavalised udu ning pilved. Lisaks ka deodorandid, värvained ning ravimid .
TARRE
Pihus, mis koosneb suurte osakestega ainest ja veest. See tekitab erilise reaktsiooni, nimelt kaotavad sellised segud voolavuse ning tekib tarre. Näiteks tarretis .
POORMATERJAL
Pihus, mille pihustuskeskkond on tahke aine ja pihustatav aine gaas. Näiteks pimsskivi ja vahtplast .
Pihuste Alaliigid-suspensioon-emulsioon-vaht-tarre #1 Pihuste Alaliigid-suspensioon-emulsioon-vaht-tarre #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinakuiSina Õppematerjali autor
Lühike ning lihtsasti lahti seletatud konspekt pihuste alaliikidest.

Sarnased õppematerjalid

Mõisted
6
odt

Mõisted

Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus ­ Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.

Keemia
Põhikooli keemia üldine kordamine
14
doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

· Lahusti ­ Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine ­ Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus ­ Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus ­ Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus ­ Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus ­ Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 ­ 10-5 cm. · Aerosool ­ Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon ­ Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon ­ Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht ­ Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine.

Keemia
Kolloid- ja pindnähtuste keemia
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

7. Milles seisneb ultramikroskoopilise meetodi eripära? Milliste disperssete süsteemide korral seda kasutatakse? 13 8. Millised on elektronmikroskoopia eelised ja puudused disperssete süsteemide osakeste mõõtmete määramisel? 5. KOLLOIDSÜSTEEMID, NENDE VALMISTAMINE JA PUHASTAMINE 1. Mida nimetatakse dispersseteks süsteemideks? Mille poolest on disperssed süsteemid olulised/unikaalsed? Tooge näiteid erinevatest disperrsetest süsteemidest. Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas. Pihustunud aine Gaas Vedelik Tahkis Puuduvad Vedel aerosool Tahke aerosool

Kolloidkeemia
Lahused
1
doc

Lahused

Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib).

Keemia
9 klassi keemia eksami materjal
4
doc

9.klassi keemia eksami materjal

maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 ­ 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid.

Keemia
9-klassi keemia eksami materjal
8
doc

9. klassi keemia eksami materjal

maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid.

Keemia
KEEMIA PÕHIMÕISTED
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia
Konspekt
15
doc

Konspekt!

Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) ­ H2S

Keemia ja materjaliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun