Osakesed nähta- vad läbivas valgu- Osakesed läbivad Suhteliselt ses või ultra- filterpaberi püsivad mikroskoobis 12.02.2006 5 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Tõelised lahused Osakesed ei ole Osakesed läbivad palja silmaga Püsivad filterpaberi nähtavad 12.02.2006 6 Pihussüsteemid ehk pihused Osakeste mõõtmed Tõelised Jämepihused Kolloidlahused lahused Väiksemad kui 10-5 10-3 cm 10-7 10-5 cm 10-7 cm 12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega.
lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee
Lahused ja elektrolüüdid Lahus koosneb lahustist ja (vähemalt ühest) lahustunud ainest. Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada Küllastunud lahus – antud tingimustel ainet rohkem ei lahustu (küllastus) 2. Kolloidlahused 10-7 – 10-5cm (molekuli või iooni läbimõõt) Osakeste mõõtmed ja tõeliste lahuste e. pihuste vahepealsed Näiliselt ?
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat a
Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes
Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7
lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid avaldavad ainele nii suurt tõmbejõudu, et vee molekulid põõrduvad aine kationide poole oma negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12
Kõik kommentaarid