10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
477 laadimist
Kokku alla laetud
29 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maireoru
Õppematerjali autor
tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis. -tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedus
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus:
Lääts D=1/f f=1/D Soojushulga arvutamine D- läätse optiline tugevus (dpt) Q=cm( t₂ - t₁) f- fookuskaugus m=Q/c×∆t ∆t= Q/cm Mehaaniline liikumine c=Q/m×∆t v=s/t v- kiirus (m/s;km/h;m/min) Q-siseenergia/soojushulk(J) s=vt s- teepikkus(m,km,cm,mm) c- erisoojus(J/kg׺C) t=s/v t- aeg (s,min,h) m- mass(kg) t₂- lõpptemperatuur(ºC) Jõud t₁- alg temperatuur (ºC) F=mg F- jõud(N) ∆t= t₂-t₁ - temperatuuri muut m=F/g m- mass(g, kg) t₂=∆t+t₁ g=F/m g- tugevus (N/kg) Sulamine ja tahkumine Aine tihedus Q=λm Q-soojushulk(J) 𝜌=m/V 𝜌- aine tihedus(g/cm³; ) λ=Q/m λ- sulamissoojus(J/kg) m=𝜌V m-
Lääts D=1/f f=1/D Soojushulga arvutamine D- läätse optiline tugevus (dpt) Q=cm( t₂ - t₁) f- fookuskaugus m=Q/c×∆t ∆t= Q/cm Mehaaniline liikumine c=Q/m×∆t v=s/t v- kiirus (m/s;km/h;m/min) Q-siseenergia/soojushulk(J) s=vt s- teepikkus(m,km,cm,mm) c- erisoojus(J/kg׺C) t=s/v t- aeg (s,min,h) m- mass(kg) t₂- lõpptemperatuur(ºC) Jõud t₁- alg temperatuur (ºC) F=mg F- jõud(N) ∆t= t₂-t₁ - temperatuuri muut m=F/g m- mass(g, kg) t₂=∆t+t₁ g=F/m g- tugevus (N/kg) Sulamine ja tahkumine Aine tihedus Q=λm Q-soojushulk(J) 𝜌=m/V 𝜌- aine tihedus(g/cm³; ) λ=Q/m λ- sulamissoojus(J/kg) m=𝜌V m-
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid