Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhikooli füüsika valemid (29)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Füüsika


1.Mehhaanika(mõõtmine)
p = m tihedus= mass
V ruumala

2. Mehaaniline liikumine
v = s kiirus = tee pikkus
t aeg
3. Kehade
vastastikmõju

F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg
p = F Rõhk( )=rõhumis jõud (N)
S pinna suurus(m )
4. Töö ja energia
A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus (m)
N= A võimsus(W)= töö(J)
t aeg(s)
5. Rõhk vedelikes ja gaasides
p= p g h rõhk vedelikus = vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N
kg

6. Üleslükkejõud ja
kehade ujumine

Fü=p g V Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala
kg

7. Võnkumine ja heli
f=l/T
8.soojusülekanne
Q= cm ( t1- t2) soojushulk (J)= erisoojus ( J ) mass ( kahe temp. muut)
Kg C
9.aregaatoleku muutused
sulamine
Q= m soojushulk= aine sulamissoojus (keha)mass
aurustumine/ kondenseerumine
Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass
10. elektrivoolu
toimed

q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus
aeg, mille jooksul läbib

R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus )
S juhi ristlõike pindala
U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus
11. Elektrivoolu töö
ja võimsus: elektriohutus

A= U I t elektrivoolu töö = pinge voolutugevus aeg
N= U I võimsus= pinge voolutugevus
Põhikooli füüsika valemid #1 Põhikooli füüsika valemid #2 Põhikooli füüsika valemid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 473 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 29 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maireoru Õppematerjali autor
Tegemist on põhikooli füüsika kõigi valemitega,mida läheb vaja. Koostasin selle füüsika sisseastumiskatseteks, et kõik valemid oleksid koos. Kõik valemid on ka lahti kirjutatud sõnadena ning taha on lisatud ka ühikud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis. -tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektri spikker

TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedus

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika konspekt: 8.-9. klass

Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus:

Füüsika
thumbnail
1
pdf

füüsika valemid

Lääts D=1/f f=1/D Soojushulga arvutamine D- läätse optiline tugevus (dpt) Q=cm( t₂ - t₁) f- fookuskaugus m=Q/c×∆t ∆t= Q/cm Mehaaniline liikumine c=Q/m×∆t v=s/t v- kiirus (m/s;km/h;m/min) Q-siseenergia/soojushulk(J) s=vt s- teepikkus(m,km,cm,mm) c- erisoojus(J/kg׺C) t=s/v t- aeg (s,min,h) m- mass(kg) t₂- lõpptemperatuur(ºC) Jõud t₁- alg temperatuur (ºC) F=mg F- jõud(N) ∆t= t₂-t₁ - temperatuuri muut m=F/g m- mass(g, kg) t₂=∆t+t₁ g=F/m g- tugevus (N/kg) Sulamine ja tahkumine Aine tihedus Q=λm Q-soojushulk(J) 𝜌=m/V 𝜌- aine tihedus(g/cm³; ) λ=Q/m λ- sulamissoojus(J/kg) m=𝜌V m-

Aineehitus
thumbnail
1
pdf

füüsika valemid

Lääts D=1/f f=1/D Soojushulga arvutamine D- läätse optiline tugevus (dpt) Q=cm( t₂ - t₁) f- fookuskaugus m=Q/c×∆t ∆t= Q/cm Mehaaniline liikumine c=Q/m×∆t v=s/t v- kiirus (m/s;km/h;m/min) Q-siseenergia/soojushulk(J) s=vt s- teepikkus(m,km,cm,mm) c- erisoojus(J/kg׺C) t=s/v t- aeg (s,min,h) m- mass(kg) t₂- lõpptemperatuur(ºC) Jõud t₁- alg temperatuur (ºC) F=mg F- jõud(N) ∆t= t₂-t₁ - temperatuuri muut m=F/g m- mass(g, kg) t₂=∆t+t₁ g=F/m g- tugevus (N/kg) Sulamine ja tahkumine Aine tihedus Q=λm Q-soojushulk(J) 𝜌=m/V 𝜌- aine tihedus(g/cm³; ) λ=Q/m λ- sulamissoojus(J/kg) m=𝜌V m-

Kategoriseerimata
thumbnail
16
odt

Neljakoolikatsed füüsika

Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb

Füüsika
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika




Kommentaarid (29)

dannoboy profiilipilt
dannoboy: päris normaalne aga valemied võiks rohkem olla ja mõned asjad on ka puudu aga need on lihtsad
16:19 15-09-2012
Simpanzzz profiilipilt
Simpanzzz: Puudulik ja väga pealiskaudne, aga sellise hinna eest midagi väga uhket ei saagi küsida
00:18 21-03-2010
elcier profiilipilt
Elenor Koemets: Väga hea materjal. Väga lihtsalt antud kõik valemid ja just seda mul vaja oligi :).
20:05 06-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun