.............................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal? Kust on selline mees tulnud? "Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste
silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imazinism ja vanaida luule. Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas. Ta esineb Raplas korrapäraselt luulekavadega. 24. oktoobril 2001 esines ta luulekavaga Tallinnas Kirjanike majas. Andres Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka türgi keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine. Tema
Kristiina Ehin 1977 Ehin on sündinud 1977.aastal Raplas. Ta on kirjanike Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Ehin on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on keskendunud eesti rahvaluulele. Ta on tagasihoidlik luuletaja, kes ei armasta rääkida oma eraelust , samas on meelsasti nõus kõnelema oma luulest. Ta on olnud Mohni looduskaitseala valvur, millest on ta kirjutanud ka oma kogus ,,Kaitseala" . Ehin kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet . Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks soome-ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning loob erakordselt jõulisi kujundeid . Ehin on ka kirjandusrühmituse ,,Erakkond" liige. Luulekogud:
Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist"
suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa, mis on inimese elu sisemine ja lahutamatu laad ning mil pole muid sihte peale iseendaks olemise. Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib
Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1
1 July 22, 2012 Footer text here Pealkirja paigutus Kristiina EHIN Alapealkiri 18. juulil 1977 Raplas Luuletaja, proosakirjanik Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat spetsialiseerunud rahvaluulele 2004 omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn ...
Luuletaja Kristiin Ehin Tutvustus Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
Kimbuke sinilolli Andres Ehin 1972 Andres Ehin on tuntud Eesti luuletaja, kes on elu jooksul avaldanud mitmeid luulekogusid, esseesid ja proosatekste. Andres Ehin on tuntud oma teoreetiliste sõnavõttude kaudu ning kirjutab luuletusi kergemeelselt, valides oma sõnadeks need, mis parajasti pähe tulevad. Ehinit kui sürrealisti, siis kindlasti mitte ranges mõttes, pigem on ta sürrealist sisult ja vormilt, kui meetodilt. Ehini luule on küll vaimu vabalt voolamise tulemus, kuid see on viimistletud, töödeldud ning tema luuletused on ikkagi hoolikalt kokku pandud. Ehini keelekasutus käsitletud
rühtmituse luule luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus
Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane” Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala"
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana
Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Isiklikust elust · Kristiina Ehin on sündinud 18.07.1977 Raplas · Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. · Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga(Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija) Õpingud · Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust
detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet")
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala"
Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu
ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused Vastamata armastused uitavad mööda linna a
K. Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011) Valisin Kristiina Ehini luulekogu „Viimane Monogaamlane“. Kuna mulle meeldib väga K. Ehini luule üldiselt, siis sellepärast valisin ka ühe tema luulekogust. Teose keskseks teemaks on armastuse, tõe ja õnne otsimine kaasaeegses maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat. Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge...
edasi liikunud. Inimesed on hoolimatult oma parasiitliku suhtumisega kõik endasse ahminud ning kõik ebavajaliku ülejäägi lihtsalt üle õla lennutanud, jättes endast maha hävitatud ning laastatud maailma. 2) Samuti võib luuletuse pealkirja tõlgendada ka nii, et suur torm on kuskil ranniku lähedal möllanud, võibolla on mõni kruiisilaev ära uppunud ning meri on lihtsalt kõik asjad laevast rannale kandnud. pärast tormi Kristiina Ehin hommikul korjan rannast pudelikilde ja voidexikarpe vodka vera pudeleid purke milles ikka veel loksub ja lõhnab ammu nahka pandud saslõkkide marinaad, katki astutud päikeseprille rannaraadiote patareisid, korjan bon aquasid ja eviane karastusjookide korke ja õllepurke nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul suurde musta prügikotti
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005
kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rummo (1942) · http://www2.reform
boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast. Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/ selle armutult külma/ veebruaripäeva auks/ Tunnen su liigutusi/ tasast tugevat tulemist/ minu poole/ minu maailma poole/ läbi tuisu’’. Selles luulekogus on otsustanud autor mitte nii väga otsida vastuseid küsimustele, kui lihtsalt kirjeldada oma tundeid, ootusi, soove ja igapäeva toimetusi
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud
Kristiina Ehini luulekogu Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007.
Rein Sepa käest võtnud : isegi keel ja sõnavara on tugevalt Rein Sepa oma.Mingil hetkel tekkis Alliksaarel loominguline kriis.Näiteks „Sarapuusaludes“,ta ütles ,et ta ei saa panna neid oma järgmisesse kogusse,muidu on need järgmised kogud eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik.Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette vabandava ilmega ja tundis ennast pärast halvasi. Andres Ehin 1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) ...
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi pikemaks ajaks mõjutama ökoloogiline mõtteviis. Endiselt oli värsilooming tihedalt seotud muusikaga.
· Agressiivne suhtlemine publikuga · Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erinevat lähenemisviisi: · Automatismi puhul pandi paberile kõik, mis peast läbi käis. Kulsaim esindaja Joan Miro. · Veristliku sürrealismi eesmärgiks oli kujutada unenägusid ja fantastikat. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas.
Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele. Minu analüüsitud luuletused pärinevad tema valikkogust „Armuaeg“. 1991. aastal ilmunud „Armuaega“ on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thanatose kooslusega. „Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi,“ kirjutab Ehin ja möönab, et „küllap on D. Kareva arvates hingeliselt täiuslik ainuüksi niisugune inimene, kes on taoliseks tajumiseks võimeline“. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet – niisuguse täiusliku hetke
· realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaalsust, ehitamast reeglipäraseid õhulosse. Esitab ebakindlat maailmapilti, kindlaid taotlusi ja eesmärke. Kasut. keelelisi eksperimente, mütoloogilist maailmapilti.
· 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust · Luulet mõjutas inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism
· Sula-ja seisakuaeg ( 60. 80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad o Tõlgiti väliskirjandust, sari ,,Maailm ja mõnda" o Trükiarv kasvas o Tekkis raamatukultus o Ajakirjanduses: ,,Looming", ,,Keel ja kirjandus" o Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel · Kassetipõlvkond- kes kuulusid? o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin · Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri millal ja miks? o ETV 1955 o ,,Kevade", ,,Viimne reliikvia" o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E
kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist. Mati Unt on veel lavastanud tuntuid näidendeid nagu näiteks ,,Graal", ,,Vend Antigone, ema Oidipus" ja ,,Viimnepäev". Andrus Vaarik on olnud ise näitleja ja ta pole lavastanud peale "Ürgmehe" tuntuid näidendeid. Näidend ,,Ürgmees" on kirjutatud raamatu põhjal, kelle autor on Robert Bly. Eesti keelde tõlkis raamatu Kristiina Ehin. Ühiskonnas on tekkinud seisukoht, et kõik mehed on mühakad, kuid see lavastus lükkab ümber selle arvamuse. Sai tuua väga palju paralleele enda eluga. Osad paralleelid olid nii imestama panevad, et alguses ei suutnud uskudagi. Lavastus oli väga hea. Saalis istudes oli tunne, et see ei võikski läbi saada, sest tekkis hasart üha rohkem näha ja teada saada. Jan Uuspõld mängis enda rolli hästi välja ja see lavastus on just tema karakterile
keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno
inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss
· Ülistati suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. · Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, ksutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. · Luule pidi olema jõuline Ekspressionism Esindajad: Saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane J.Becker, Ilmar Laaban, Andres Ehin, Tekkis: 1910.a 1925.a Saksamaal ja Austrias · manati esile maailmalõpuvisioone ja ihkasid sõda. Ja nad said oma tahtmise. · Väljendati autori suhet maailmaga, originaalne ja kujundlik keelekasutus ja draagiline elutunnetus, katastroofi eelaimdus. · Kasutavad hüüatusi, eluheidikuid, kerjuseid, vaesed. · Teostes on surma ja enesetapu teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne.
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi
Eesti uuem kirjandus Tänapäeva Eesti kirjandus on muutunud silmnähtavalt NSVL ajal olnud kirjandusest ja esimese Eesti aegsest kirjandusest. Tänapäeval kirjutavad paljud kirjanikud selliseid teoseid, millest paarkümmend aastat tagasi me unistadagi ei julgenud. Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastal on ilmunud väga palju uusi ajalehti ning ajakirju. Enamik uutest ajakirjadest ning ajalehtedest kajastasid sündmusi maailmas nagu nad tegelikult olid mitte sedasi kuidas neid taheti olevat. Uuema Eesti kirjandus muutus ka sisu poolest. Enam ei kirjutatud nii väga raamatuid suurtest juhtidest Venemaal vaid pöörati rohkem tähelepanu lastele ning inimestele kes olid huvitatud ka ajaloost mis ei puudutanud Venemaad. Üks tuntumaid lastekirjanike on Andrus Kivirähk, kes kirjutab samas ka lugusid täiskasvanutele. Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kir...
Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga,
Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). K...
Hiljem lisandus veel süüdistus kodumaa reetmises. *Saadeti sundasumisele Siberisse. *siis aga oli vangis Narvas ja Mordvas. *Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, ning siis kolis salaja Tartusse(1959), kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. *Paraku põles Tartus tema maja maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma naise Linda (Eliise) Alamäega ja väikese poja Jürgeniga. Kuid raskel ajal olid talle toeks tema truud sõbrad näiteks Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist abikaasa Linda Alamäe nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Luuletamise, kui ka selle õpetamise eest said talle osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, mahavaikimine ning laimamine. *Oma parimas loomeeas, 43- aastaselt suri Artur Alliksaar vähki. Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule.
Sarnasus teistele loomadele: Qilin, Re'em, Indrik, Shadhavar, Camahueto, Karkadann Kehastus Ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga Puhtuse ja karkuse kehastaja Valge loom kehastab püha andumuse väge Jaht Ükssarvikule Väärtuslik kaup see kuld, mida kannad, Ent väärtusi rohkem on Ükssarve peas; Vaid ühest ta luupäisest sarvekest piisab, Et sööduks ja joobunuks õukond su jääks. L. Ehin Iha, kuulsuse ja au küüsis Leonardo da Vinci kirjutas, kuidas püüda imelooma: the unicorn, through its intemperance and not knowing how to control itself, for the love it bears to fair maidens forgets its ferocity and wildness; and laying aside all fear it will go up to a seated damsel and go to sleep in her lap, and thus the hunters take it Gootika vaibamotiiv eeskuju Aadelkonna kapriis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
