Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristiina Ehin (1)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis see proosa üldse on?
Kristiina Ehin
1977
Ehin on sündinud 1977.aastal Raplas. Ta on kirjanike Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar.
Ehin on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on keskendunud eesti rahvaluulele. Ta on tagasihoidlik luuletaja, kes ei armasta rääkida oma eraelust , samas on meelsasti nõus kõnelema oma luulest . Ta on olnud Mohni looduskaitseala valvur , millest on ta kirjutanud ka oma kogus „ Kaitseala “ . Ehin kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet .
Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks soome- ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning loob erakordselt jõulisi kujundeid .
Ehin on ka kirjandusrühmituse „Erakkond“ liige.
Luulekogud :
Kevad Astrahanis “ (2000)
Simunapäev“(2003)
Luigeluulinn “ (2004)
Kaitseala“ (2005) – saanud kogu eest Kultuurkapitali aastapreemia
Noorkuuhommik“ (2007) – sisaldab peamiselt varem ilmunud luulet. Kõik tekstid on kogus tõlgitud ka inglise keelde.
Proosaraamat:
Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine“ (2006) – Ehini esimene proosaraamat. Samas tekitab küsimuse, mis see proosa üldse on? Nii vormilt kui ka ainekäsitluselt jätkab autor poetessina.
Oma „Kaitseala“ pealkirja tähenduse kohta on ta öelnud järgmist: „ Siin on seos ühe handi tüdruku näoga, keda ma kohtasin. Ta peab oma nägu rätikuga varjama kõigi meeste ja võõraste eest. Mina mõjusin talle usalduslikult, ta tuli rätiku alt välja. See oli metsik, puhas, hästi siiras nägu. Võib-olla just metsikus kaitseski teda, mitte rätik. Meis kõigis on see metsik ja siiras olend olemas, aga igaühe enda teha on , kas ja kuidas ta seda kaitseb. “
Kristiina Ehin #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Muchachita Õppematerjali autor
elulugu , luulekogud ja proosaraamat

Sarnased õppematerjalid

Kristiina Ehin
2
docx

Kristiina Ehin

Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist"

Kirjandus
Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel ­ seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding ­ jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011) ­ geenid, võim, pealesurutud printsiip. Teised (2012) ­ hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin ­ pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa

Kirjandus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966­72. Kassetiaja lõpp (1962­68 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju).

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Piir laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu: 1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat. 1963 Aleksander Suuman jt 1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4 1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid. Tüüpiline see, et hoovõtud on pikemad ja isiklikel põhjustel pikemad. Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu. Ehini esimene raamat koostatud nii, et poleks liiga sürrealistlik. 70ndate teisel poolel hakkavad luulemuutusi juhtima. 18.02 loeng Aleksander (Sass) Suuman

Eesti kirjanduse ajalugu II
Jaan Kaplinski
23
doc

Jaan Kaplinski

kirjandusest, iseendast. Ja siis, kui tal ongi õnnestunud vabaneda, tuleb ta tihtipeale vaikselt 16 tagasi. Aga rahule muidugi ikka ei jää. Kaplinski on "opositsioonis valitsusega ja opositsioonis opositsiooniga" Ei tea, kui palju on selles paradoksaalses olekus zenilikku või taoistlikku või mis tahes muud rahu. Pigem on Kaplinski alati rahutu hing olnud. Lootusetult romantiline inimene, ütles Andres Ehin. Laps, ütles Kaplinski enda ja üldse kõigi meeste kohta ise hiljuti intervjuus. Tahes-tahtmata on luuletaja natuke naiivne ja alasti oma naiivsuses. Sa oled selles maailmas alasti. Aga ma ei jaksa selles kurjas maailmas enam alasti olla."[8] Siiski ta on jaksanud, ja korduvalt. On ilmunud hulk tekste, mille kohta pole üldse vale öelda "Kaplinski uued luuletused". Kuid tõsi on, et pärast kogu "Sõnad sõnatusse" (2005) ning Loomingu sama

Eesti keel
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme. Tähelepanu köidab, et ta tegelb alati ruumiga ja ka psühholoogilise kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus.  1974 Mattias ja Kristiina – Undi loomingust üks märgilisemaid tekste.  1975 Via regia o 1975 Good-bye, baby  1976 Must mootorrattur  1979 Sügisball – kui seda asetada varasemate tekstide taustale, siis autoripoolne jutustajaroll on taandudnud. Minakeskne psühholoogilisus taandub. Mustamäeromaan. Film on Lasnamäe vilm, kuid romaan on Mustamäest. Mustamäe on peaaegu esimene

Eesti kirjanduse ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism ­ 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan

Kirjandus




Kommentaarid (1)

niuts profiilipilt
niuts: väga hea
12:48 18-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun