...........................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Mis on esimene mõte kui kuuled, et keegi ütleb Egiptus? Esimene mõte on püramiidid. Teine see, et kõik käivad seal, seega peab seal midagi olema. Hakkasin kahtlema, kus ta päriselt asub, kas Aasias või Aafrikas. Olen õppinud koolis väga palju Egiptuse pikka ajalugu, aga tahtsin rohkem teada ka tänapäevast Egiptuse elu. Tahtsin teada, kuidas nad suudavad elada kõrbetes. Mul oli väga palju küsimusi nende igapäeva elu kohta, nende elatustaseme kohta ning ka see, et kas nad on Eestis paremad või halvemad. 2 Üldandmed Ametlik nimetus - Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn - Kairo Pindala - 1 001 450 km² SKT - inimese kohta - $4,836
Egiptuse rahvastik · Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 · Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² · 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Ki...
Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle
(42)(koerahv)-paavianit; tädi Maat hoiab eluhieroglüüfi-anhi); Maat - tõeluseprintsiip; maailma korrastatuse jumalanna naine jaanalinnusulgedega; Anubis - saakali- või koerapäine Toth - tarkusejumal; iibisepäine (elab Niiluse deltas) või paavian; kirjutab Osirise kohtus kõik üles; Parasküüt - balsameerija Amon - Uue riigi peajumal; loomvorm - jäär; valitses Teebas; hanesuled peas; (kõik Egiptuse vaaraod olid tema pojad); Mut - sõjajumalanna; Amoni abikaasa; raisakotkas-jumalanna; Khensu - kuujumal; peas kuusirp ja kuuketas; Sfinks - lõvi inimese peaga Geb - hani; HANESULED - VILJAKUS Min viljakusejumal; Khepra - Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; püha; (veeretab toidupalle (päikest); peeti isetekkinuiks- liiva alt munadepallist ilmusid ühel päeval pisikesed putukad Atum - Uue riigi päikesejumal; Ülem- ja Alam-Egiptuse kroon nn topeltkroon
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni.
lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlast...
.......................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks
Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust. Pinnakunst
kuningliku majapidamise aadlikud väikesed korralikes ridades hauad kuninga püramiidi lähedusse; ja vähehaaval hakkas iga enesest lugupidav inimene hoolitsema oma hauataguse elu eest, tellides kalli haua, millesse mahub tema muumia ja kuju, ja kus tema hing saaks eluneda ning saada annetusi toidu- ja joogiannetusi, mida surnutele anti. Mõned varased portreed püramiidiajastust, neljas dünastia Vanast Riigist, oma osa kõige ilusamast egiptuse kunstist. Nendes on pühalikkus ja lihtsus, mida keegi kergesti ei unusta. Igaüks näeb, et skulptor ei ole üritanud modelli hellitada ega luua põgusat ülevaadet temast. Skulptorit huvitasid vaid olulised asjad, iga vähemolulise jättis ta välja. Võib-olla on kujud lihtsalt sellepärast nii muljetavaldavad, et skulptor keskendus vaid inimese pea põhivormidele. Hoolimata peaaegu geomeetrilisest täpsusest, pole nad sama algelised kui kohalikud maskid.
Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Lääne teeba: Memoni Kolossid Kaks hiigelkuju. Jäänused suurest"aastamiljoniteks püstitatud templist". Ehitas Amenhotep IIIäti jaoks töödejuhataja Hapu poeg Amenhotep. Kujund on raitud ühest tervest liivakiviblokist. 27a eKr Teeba piirkonda tabanud maavärin tegi need kuulsaks. Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile. Kuninganna Hatsepsut oli kuningas Thutmosis II abikaasa. Templi nimeks sai dzeser dzeseru-pühamaist püham. Egiptuses oli lehm ühteaegu täiusliku ilu ja taiplikkuse kehastus. (Hanthoni pühmasu olevad piilarid olid lehmakõrvadega n...
Egiptuse JUMALAD Amon - Amun, Ammon oli Vana Egiptuse peajumal ·Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. ·Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Ra Ra (ka Re, egiptuse keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris Osiris on Vana- Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Thoth Kirjutamise ja teadmise jumal Hathor Hathor (Horuse maja) egiptuse emajumalus, Horuse ema. On ka armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ja muusika valdaja. Ta on inimese keha ja lehma sarvedega päikese kettaga pea kohal kuninga lähikondlane ja kaitsja. Anubis Anubis on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22.
u.1562 1085 a. eKr. Hiline Riik(21. 30. Dünastia) alates 525 a. eKr. Eg. reljeef, Narmeri palett u.3200 eKr Eg. Vana Riigi arh., MASTABA Eg. Vana Riigi arh., MASTABATE asetsemine Eg. Vana Riigi arh., Dzoseri loss ja astmikpüramiid, Sakkaras, u. 2270 eKr. Eg. Vana Riigi arh., Giza püramiidid, u.26502563 eKr. Eg. arh., Giza püramiidid, PLAAN u.26502563 eKr. Eg. Vana Riigi skuplt., Kirjutaja u.2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e. väravehitis lahtine sammasõu sammassaal Jumala kuju Eg. Uue Riigi arh., Egiptuse templi PLAAN Egiptuse arh., PÜLOON Eg. Uue Riigi arh., Amoni templi nn. Sfinkside avenüü, u.1800 eKr suletud avatud lootos
.............lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii.........................................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................lk 9 Sissejuhatus Muistse Egiptuse kunst, eriti arhitektuur, on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida
madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Pinnakunst Egiptuse ehitisi katsid värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef oli väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaaliga pinnakunstiks. Portreekunst Portreekunsti vallas on tuntuimaks egiptuse skulptuuri kaunim naiseportree Nofretete pea. Hieroglüüfid Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 750 ja seetõttu oli
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda.
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites.
Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate suguvõsa. suguvõsa. Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus Kleopatra 7 suur- egiptuse kuninganna, oli seotus kahe kuulsa kahe kuulsa riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle riigimehega Julius Caesari ja Antoniusega, kelle mõlemaga oli tal mõlemaga oli tal laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid laps. Legendi kohaselt, oli ta väga kaunis, kuid temast säilinud temast säilinud portreed seda ei kinnita. Echnaton -vaarao, kes portreed seda ei kinnita
· Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst · Egiptuse poos- jalad ja nägu külgvaates (profiilis), õlad ja silm eestvaates · Seinamaalingute koloriit- punane, sinine, kollane ekrsavärviline, nahavräv naistel kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal · PTAH- inimese kujundaja (savist) oli kunstnike ,käsitööliste jumal
TARTU ÜLIKOOL GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND SKANDINAVISTIKA EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT" REFERAAT Susanna Oja TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast eh...
EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sak...
Egiptuse jumalused Hathor • Armastuse, tantsu ja muusika jumalanna. • Kujutati inimese keha ja lehma sarvedega. • Pea kohal oli päikeseketas, kaelas ehe. • Hellenismi ajal samastati Aphroditega. • Tervitas surnuid. Hathor’i tempel Denderas. Papyrus of Ani • Pärineb 1250 a. eKr. • Hetkel asub Londonis, Briti Muuseumis. • Skulptuur Hathor’ist lehmana. • Hetkel asub Kairo Muuseumis, Egiptuses. • Tomb of Thutmose IV • Seinamaal • Pärineb 1550.- 1292. aastast eKr. • Hathor’i on kujutatud koos teiste jumalustega surnuid tervitamas. Horos • Taeva- ja päikesejumal. • Kulli- või pistrikupäine. • Määras kindlaks jumalate mumifitseerimise üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- ...
Ra Osiris Isis Horos Seth Anubis- saakalipäine matustetalituste jumal Thot - kirja ja tarkuse jumal, hieroglüüfide leiutaja Maat- õiguse, tõe ja harmoonia jumalanna Ptah- käsitööliste ning kunstnike kaitsja Anubis Thot Maat Ptah Hator- armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ning muusika valdaja Bastet-kassjumalanna Bes- sünnitusjumal, tõi edu ning jõukust Sehmet-sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. Hator Bastet Bes Sehmet Egiptuse muistses religioonis polnud tähtsad mitte üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalset hoolt kantaks. Siis võis loota jumalate heasoovlikkusele ja toetusele. Shkr - aitäh araabia keeles
Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel.
.8 2 Sissejuhatus Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist. 3 Egiptsue kunst Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
polnud see kuningas ilmselt kuigi vägev monarh, sest tema valitsemisaeg oli lühike. Tutanhamoni kuldne surimask THUTMOSIS ||| Thutmosis ||| oli VanaEgiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses umbes 15041450 eKr (teistel andmetel 14791425). Thutmosis ||| oli Thutmosis || poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma isa surma, kuid isa naine Hetsepsut haaras võimu enda kätte ning oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Thutmosis ||| sai võimule alles pärast Hetsepsuti surma. Arvatakse, et Thutmosis ||| võis organiseerida Hetsepsuti tapmise. Tema haud asub Kuningate orus ning muumia Kairo muuseumis. 4 Thutmosis ||| kuju Kairos. RAMSES || Ramses || oli Egiptuse 19. dünastia vaarao 13.sajandil eKr. Ta oli Seti| poeg. Troonile saades
EGIPTUS Egiptus · Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, mida loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Egiptuse kogupindala on 1 001 450 km2 . · Pealinn on Kairo. · Riigikeeleks on Araabia keel. · Iseseisev 28. veebruarist 1922. Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer esimese Vaaraode dünastia. Egiptus · Kaasaegse Egiptuse ajalugu algab aastal 1882, mil Egiptusest langes Briti mõjusfääri. Riik sai Briti kolooniaks 1914 ja saavutas iseseisvuse 1922.
4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-koosneb maa-alustest kividega kooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Astmikpüramiid-Vaarao mastaba ehitati kõige kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema.Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini.
töölehed
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel
30.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1...
platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada. püüdsid ehitise Tema püramiid on sisemusse tungida. väikseim (kõrgus 6566 m). See on ehitatud suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. SAKKARA Haudehitiste areng Astmikpüramiid Surnute linn Sfinks Astmikpüramiid Esimesed püramiidid Imhotep paigutas üksteise ehitati astmelistena ning peale 6 järjest vähenevat nimetatigi egiptuse suurniku astmikpüramiidideks. haudehitist mastabad. Uskumuse järgi pidi Nii valmis umbes 60 m vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist.
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuuta...
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:
Egiptuse kunst Periood Tegevusalad Egiptuse kultuur eksisteeris põllumajandus, tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele 2778 e.m.a- 332 e.m.a Sfinks Maaalune kividega vooderdatud hauakamber Kaljukünkast väljaraiutud Dünastia ajast.III a.t. e.m.a (u. 1480 e.m.a)
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad
Figuur on keha kuju. Keraamika on põletatud toode. Vaarao on Vana-Egiputse valitseja. Egiptuse kunst Alates neljandast aastatuhandest ekr. Areneb niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärase kunstiga riik ja rikkalikud kusnti mälestused annavad kujutise selle riigi olemasolust. Selle suurepärase kunsti loojad, egiptlased pärinevad Indo vahemere äärne rass. Vana egiptlane oli elurõõmus, rahuarmastav, töökas ja tema oli sügavalt usklik. Egiptuse usk oli politeism. See usk nõudis, et kummardati mitut jumalat. Egiptlased uskusid et pärast surma peab inimene elama sama hästi, kui oma elu ajal. Selleks oli tarvis kõigepealt et matmis paik oleks võimalikult kindel ja püsiv. Hoolitsesid vähe elu hoonete eest. Kuid panid suurt rõhku au ehitistele ( Püramiidid ). Püramiidid on egiptuse ehituskunsti kuulsamad mälestised. Egiptlased uskusid, et hing saaks pärast surma kehasse tagasi tulla, oli vaja seda kõdunemise eest palsameerida
Kõige pealt oli vaja, et matmis paik oleks kindel ja püsib. Väga palju rõhku panid nad haud ehitistele, vaaraod lasid ehitada endale püramiidid mis olid nende matmis paigaks. Need on kõige kuulsamad ehitised, et hing saaks pöörduda tagasi surnu kehasse, oli vaja seda surnukeha kõdumise eest palsameerida. Et aga laip ükskord siiski kõduneb oli soovitab asetada kuskile kindlasse kohta kuju. Egiptuse arhitektuur Egiptuse ehituskunsti vanemad , omapärased ehitised on vana riigi valitsejate hauakambrid ehk püramiidid. Neid on säilinud umbes sada. Suurim püramiid on 146 m kõrge ja väiksem on 66 m. Kõige väiksem püramiid on kõige hoolikamalt ehitatud. Egiptus saab vägemaks riigiks Idamaades, ta saab vägevamaks teiste vallutamistega. Tänu tihedale läbikäimisele teiste riikidega rikastub nende kunst. Ees-Aasiast, Kreeta. Elamu ja lossi arhitektuur ei tähendanud mingit tähelepanu.
Riigi rahvastik EGIPTUS 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. a) Egiptuses elas 2015 aasta juuli seisuga 88 487 396 inimest. b) Umbes samapalju elanikke on ka Vietnamis (94 348 835) Iraanis (81 824 270) ja Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale. 3
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid. Astronoomia , I rahvana maailmas võtsid nad kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria matemaatika oli neile vajalik ehitustegevuses. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala(tundsid piid). 3. Kirjandus. Ei kirjutatud mahukaid suurteoseid, jäädvustati elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetaks tihti novellide leiutajateks. 4. Kunst. Egiptuse poos: nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.Osati segada kokku värve mida kasutati kirevalt(saadi purpurtolt, savist,korallidest ja ka verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima. 5. Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist kivist. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Vanim ja suurim on Hufu ehk Chopsi püramiid
· Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon o 2200-2000 eKr kodusõdade aeg o Keskmise riigi periood 2000 1650 eKr; 2000eKr Egiptuse taasühendamine Teeba valitseja, Teebast sai oluline usukeskus; vallutati Nuubia põhjaosa(kuld), elukutselise sõjaväe loomine
käel koha peal ekskursioone ostes. Peab märkima, et turismimaana on Egiptus liigselt üles haibitud. Need suured ja salapärased templid ja hauakambrid ei ole siiski seda vaeva ja raha väärt, mis ajakirjandus neid kirjeldades on üles haipinud. Kui Giza püramiidid kõrvale jätta, siis pigem kuulub Egiptus vendade Grimmide muinasjutu "Kuningas on alasti" valdkonda. Külastuseks piisab täiesti kolmest nädalast. Sellise ajavahemiku korral näeb praktiliselt kogu Egiptuse ära. Vaid siis, kui soovitakse pikemalt sukeldumisega tegeleda on mõttekam pikem periood varuda. Ühe kuulise külastuse korral on mõttekas külastada ka Iisraeli (Jeruusalemma) või Jordaaniat (Petra). Ajavöönd peaks Eestiga sama olema. Viisa Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel). Loodus
Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis
VANA EGIPTUS Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres Aasta: 1)üleujutus-juulist/augustist kuni okt/novembrini(tõi viljaka muda) 2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust. ,,Viljakas poolkuu ala" EGIPTUSE RIIK JA ÜHISKOND Vaaraonomarhidpreestridsõduridkirjutajadkäsitöölisedtalupojad ...ORJAD 1)Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga. Nad vähemalt põhjustasid tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. 2)Kuidas seonduvad omavahel vaarao jumalik võim ja üleujutused? Vaarao oli valitseja,kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste jaoks lahutamatult seotud. 3)Seisuste igapäevaelu:
Egiptuse vaarao Hatsepsut ja Egiptuse ehitised Kuninganna Hatsepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr1458 eKr, valitses aastatel 1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
