Eestlane olla on uhke ja hää. Igal aastal 24 veebruaril tähistame me Eesti isesisvuspäeva. Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida ...
Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas. See tunne, mis seal valdab, ei ole tavaline. See on ühtekuuluvuse ja hoolimise tunne. Selle ürituse poolest on Eesti ainulaadne ,...
,,Eestlane olla on uhke ja hää...`` Kas alati? Eestlased on omapärased, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju mille üle õnnelik olla, samas on meil nagu igal riigil, oma häbiplekid. Kas eestlane olla on uhke ja hää? Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste vastu ja hoiame nii tugevalt oma ajaloost kinni ning ei suuda unustada seda, mis toimus aegu tagasi. Nende jaoks on mõistmatu, et me 1939. aastal Baasidelepinguga lasime venelased ise oma riigis võimule, aga nuriseme selle üle siiani. See, miks me olime sunnitud seda tegema, ei läinud kellelegi korda. Tänu sellele peetakse meid rahulolematuteks. Me...
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
Lugupeetud kuulajad ! Me oleme lapsed, oleme õed, oleme vennad, vanaemad, vanaisad, emad, isad, kuid eelkõige inimesed. Me oleme paljunõudlikud, kärsitud, töökad, vaprad ja ilusad aga me oleme ka enda Eesti riigi kodanikud, parandajad ja üles ehitajad- sest nagu öeldakse, Riik-See oleme MEIE. Laulu sõnad ütlevad: ''Eestlane olla on uhke ja hää'' - kas alati ? Seda teab iga inimene juba ise, kui õige või kui vale see lause on, mina jään sellele lausele igati truuks ja ütlen kõva häälega Olen uhke, et olen eestlane! Eestil on palju häid külgi ja on ka mõningaid halbu külgi, kuid rääkigem tänasel päeval ainult positiivsetest asjadest. Meil eestlastel on oma vaba riik olnud juba tervelt 94 aastat, meil on oma riigikeel, mis on väga ilus, meil on oma riigihümn, mis on südamega kirjutatud, meil on oma sinimustvalge Eesti lipp, mida on uhke tunne vaadata ja üles heisata, meil on kohutavalt ilus loodus, kus ringi seigelda ja kust ei...
Eestlaseks olemine Eestlased on läänemeresoome rahvus ning enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlane oled sa ilmselt siis kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine. Eestlaste suurimaks pühaks on jaanipäev, seda tähistatakse 24.juunil suure lõkkega, olemas on ka kindlasti alkohol ja liha. Eesti mees suhtub naistesse lugupidavalt. Juba väiksest peale pannakse ta toidukotte kandma ja uksi avama. On valmis oma perekonna (või raha) eest minema kasvõi maailma lõppu (või Soome). Eesti mees räägib, arutleb ja lubab...
Eestlased ja mina Eesti ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata. Muidugi leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored. See kuidas nad märatsevad linnapeal, kuidas nad suhtlevad ja kuidas käituvad, on suuresti häbiks meie rahvusele. Muidugi ei ole kõik sellised, leidub ka väga viisakaid noori, kes selliste rumalustega ei tegele. Mina olen ka eestlane ja olen selle üle väga uhke. Keel mida räägin on üks ilusa...
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei ...
Kas mulle meeldib Eestis elada? Eesti on küll väikeriik,kuid mulle meeldib siin elada.Mulle ei loe,et oleme vaid väikeriik,ma hindan seda,et elan vabas demokraatklikus riigis. Eesti on mu kodu ja armas paigake.Eesti on mu südames väga erilisel kohal.Mis mind siiski köidab Eestimaa juures? Miks pole ma vanematele peale käinud,et kolime välismaale,seal on elu lillelisem,kui siin kargel vihmasel Eestimaal.Ei, välismaa pole mulle.Tänapäeval on see noorte seas populaarsust kogunud,kuid minu ja mu lähedaste seas mitte.Ma armasatan Eestimaad,elan maal millel on omad rikkused. Selleks ei pea olema 1/4 kogu maailmast,et olla rikas ja silmapaistev.Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köida...
Tegus kodanik on riigi rikkus Tere Lugupeetud kuulajad. Minu kõne teemaks on " Tegus kodanik on riigi rikkus " . Iga elanik on oma riigi rikkus. Head riiki ei saaks olla ilma tegusate kodaniketa. Igal kodanikul on oma ülesanne riigis. Riigi rikkus seisneb kõrges harituses ja kultuuris. Mida rohkem harituid inimesi, seda tugevam ja jätkusuutlikum on riik. Eestis on võimalik omandada tasuta haridust. Meil koolitatakse riigieelarvelistel, kui ka eelarvevälistel kohtadel välja väga kõrgelt hinnatud spetsialiste. Muidugi on äärmiselt hea on teada, et meie spetsialistid on ka hinnas mujal maailmas. Kuid sellel on ka oma pahupool. Paljud noored, kes lõpetavad kooli, töötavad mingi aeg Eestis, kuid vähene palk või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste ko...
Kes me, eestlased, tegelikult oleme? Me oleme üks huvitav rahvus – eestlased. Väikerahvana oleme maailmas tänaseks päevaks üsna palju kuulsust kogunud. Töötasin terve suve Tallinna sadamas kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene? Kui mulle öelda sõna eestlane, siis see manab ette pildi tööd rabavast talupojast, kes on linastes riietes, murumüts peas ning künnab põldu. Olen mitmetelt inimestelt kuulnud arvamusi eestlaste iseloomu kohta. On öeldud, et me oleme kinnised, tagasihoidlikud, vaoshoitud, vajame distantsi, põikpäised ja kangekaelsed. Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestla...
Eestlane kes ta on? Maailmas elab praegu üle 6 miljardi inimese, riike on 194. Kas me teame, kes neis riikides elavad? Põliseestlane ei tea suurt midagi hiinlasest ja vastupidi. Selleks, et mingit rahvast tundma õppida, peab ise selles riigis pikemat aega elama, kuid isegi siis ei tea me neist inimestest ja nende kultuurist kõike. Ei tasu rääkidagi võõrastest rahvastest ja rahvustest, eestlasel on isegi raske öelda, kes on teine eestlane. Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud...
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aega...
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid...
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekita...
Eesti Vabariigi Sünnipäev- lühiartikkel Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste v...
Minu kõne Eestile „Lubage, kallid kaasmaalased, et ma Eesti Vabariigi juubeliaastal vastan nii: Eesti on samaaegselt nii tervik kui osa. Tervik riigina, Eesti Vabariigina. Ning osa, lahutamatu osa Euroopast ja maailmast. Iga osa, sõltumata tema mõõtmetest, mõjutab tervikut. Nii nagu iga Eestimaa elanik mõjutab Eesti riiki kui tervikut, nii mõjutab Eesti Euroopat ja kogu maailma kui tervikut.“. Sellised sõnad lausus Lennart Meri 1997 aastal. Eesti riiki ei ulatatud meile hõbekandikul, selle loomine oli julguse, vaeva ja vere maiguga. Kuidas aga hoida oma riiki? Kelle ülesanne see on? See on meie, noorte ülesanne. Te võite küsida, kuidas mina, kooliõpilane seda teha suudan? Aga suudad. Me kõik suudame. Armastame oma lähedasi ja hoolime üksteisest. Me peame käituma nii, et ei rikuks oma tervist. Nõnda kindlustame oma tervetele lastele terve kodu. Hoiame Eestimaa kordumatut loodust, mida imetlevad külalised,...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? ,,Eestlane olla on uhke ja hää", nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea. Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust. Carmen Kass, Kristina Smigun-Vähi, Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed kü...
Minu inimesed minu kodumaa inimesed? Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ...
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline ...
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede vastu. Elmo Nüganen on lavastanud sellest väga meeliköitva filmi ,,Nimed marmortahvlil", mi...
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud fil...
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik Gert Põlluäär Pulma kombed Kirjand Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldad...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus............................
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
annaabi.ee 
