Energia Molekulidevahelised interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3).
Energia Lisett Kööts, 8.b Mis on energia? Füüsikaline suurus Liigid Kineetiline Potentsiaalne Mõõtmine Töö kaudu Jäävuse seadus Energiaei teki ega kao vaid muundub Üldises tähenduses Loodusnähtus Mis tahes energia muundumine Aitäh kuulamast!
.. ). Tosimeeter- sedae kiirguse kindlask tegemine. · Keemiline reaktsioon-1. Toimub molekulide ja aatomite vahel, C+=2-> CO2; 2.saab vähem energiat ,kulub vähem energiat; 3. Ei vaja erilist vahendit. · Tuumareaktsioon- 1. Toimub tuumade muutumine, Fe -> Au; 2. Saab rohkem energiat kulub rohkem energiat. Vajab spetsiaalset tehnikat. I tuumareaktsioon- 1919.a E Rutherford , He + N-> O+ H, alfa osake. Energia vabaneb siis kui osakeste vahelised jõud teevadtööd ja energia kulub kui osakesed on seotud nendevaheliste jõududega, süsteemi lõhkumisesk tuleb teha tööd . Kõige väikse mseose energia on H2. 2 3 4 1H + 1H -> 2He +n ( +17,6 MeV) Aatompomm- raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine)
09.09Energia E=hf e-energia h-Plancki konstant f-sagedus E=mc2 VALGUSKIIRGUS Hf=mc2=> m=hf/c2 Aatomis on elektronidel teatud kindel hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli printsiip(W.Pauli). Järgmise olulise sammu tegi 1924.a. L. de Broglie, kes püstitas hüpoteesi, mille kohaselt
langeb lagedt tuulemaastikku Tuumaenergia (taastumatu) Ei tek P, N, CO2. Vähese Avariioht , soojusenergia kütusega saab palju energiat kadu, veekogude reostus Päikeseenergia (taastuv) Töötavad hääletult, puudub Madal kasutegur, vajab suurt transpordikaod, ei saasta maapinda energia tootmiseks, keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid ning pikk päev ja päikesekiirgus on intensiivmne aastaläbi Biomassienergia (taastuv) Ohutu, prügi tarbitakse ära, Kallis toota, vähe
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada)
Mehaaniline energia Mis on mehaaniline energia · Keha võimet teha tööd nimetatakse mehaaniliseks energiaks · Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potensiaalne energia. · Kehadel on mehaanilist energiat ,kui nad liiguvad või on vastasmõju asendis. E- 1J (dzaul) Kineetiline energia · Energia ,mida omavad liikuvad kehad E=1J Keha liikumine võib olla igasugune-Nii horisontaalne kui vertikaalne . Kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest . N: Mees, kes jookseb,omad kineetilist energiat,oma liikumise tõttu . Potensiaalne energia Energia ,mida omavad vastasmõjus olevad kehad. Potensiaalne energia sõltub keha massist ja sellest,kui kõrgele ta on tõstetud . Keha mehaaniline energia võib tuleneda keha liikumisest või keha asendist maapinna suhtes. Seega mehaaniline energia moodustab kineetilisest ja potensiaalsest energiast.
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
Geotermiline energia Mis see on? https://www.youtube.com/watch?v=j7q653ffQO4 Geotermiline energia ehk geotermaalenergia on Maa siseenergia Peamiselt kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks hüdrotermilist energiat Euroopas alates 18. sajandist 1913 hakkas Itaalias tööle esimene geotermaalelektrijaam Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu m...
Energia säästmine Elektrikulud on tänapäeval väga suured mitmete faktorite tõttu. Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus on välja vahetada vana tehnika uuema vastu, televiisorid, monitorid, külmkapp, elektripliit, elektriradiaator, elektiahi jne. Tehnika ostul võiks üle vaadata toote energiatõhususe märki, mis võib olla D,C,B,A,A+,A++,A+++, toote energiatõhususe märk näitab seadme elektrienergia tarbimist, mill...
Mehaaniline energia Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest
protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada
(kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. 2.2 Päikeseenergia kasutamise eelised ja mitte eelised ; Passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad : 1.kulub vähem kütet (keskond säilib puhtamana )
Energia allikad Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades. Elektri transpordiks kasutatakse kõrget pinget. Taastuvad elektriallikad Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud Biomassienergia
Loodete energia See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale e kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. Kuu külgetõmbejõu erinevus Maa vastaskülgedel küünib 6,5%ni.
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta
Tartus secondary school of business Nuclear Power Helena Nulk form 11b Tartu 2009 Table of contents Introduction..........................................................................................................................................3 What is nuclear power?....................................................................................................................3 Nuclear life cycle.............................................................................................................................3 What is nuclear energy?...................................................................................................................3 What is nuclear fusion?....................................................................................................................4 What is ...
Energia tarbimine Luunja Keskkool Elin Mänd Energia 330 eKr tähistas Aristoteles inimese tegevusvõimet, liikumapanekuvõimet sõnaga "energia". Nüüdisaja füüsikas mõtldakse selle all suurust, mis väljendab mingi objekti võimet teha tööd. Mõõtühik on dzaulb (J) Mehaaniline energia Homo habilis kasutas primitiivseid töövahendeid mehaanilise energia rakendamisel, selleks et suurendada löögijõudu. Homo habilis oskas sihipäraselt kasutada oma lihaste jõudu. Keemiline energia Homo habilis sai kehale vajaliku energia üksnes toiduna, mis pidi sisaldama keha talituseks vajalikku, hapendamise teel muunduvat keemilist energiat. Keemilist energiat vajati keskmiselt 8 MJ inimese kohta päevas. Tuli Esimesena õppis kasutama tuld Homo erectus ~790 000 aastat tagasi.
a b 103 c´ 10-5 N2 0 191,5 27,88 4,27 - 298-2500 O2 0 205,04 31,46 3,39 -3,77 298-3000 NO 91,26 210,64 29,58 3,85 -0,59 298-2500 1. Arvutan Gibbsi energia muudu standardtemperatuuril G0298 = H0298 + T S0298 Selleks arvutan reaktsiooni tekke-entalpia standardtemperatuuril: H0298 =2 Hf (NO) - Hf (N2) Hf (O2) = 291,26 0- 0 = 182,52 kJ/mol = 182520 J/mol ning entroopia muudu: S0298 =2 S0 (NO) - S0 (N2) S0 (O2) = 2210,64 205,04- 191,5 = 24,74 J/mol K Saame Gibbsi energia muudu: G0298 = 182520 J/mol 298 K 24,74 J/mol K = 175147,48 J/mol 2. Arvutame tasakaalukonstandi G0298 = - RT ln Kp R= 8,314 J/molK
Geotermaalenergia positiivsed ja negatiivsed küljed Negatiivsed küljed: · Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. · Maasisest energiat on ka raske kätte saada. · jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. · vesiniksulfiidi eraldumine (see lõhnab nagu mädamunad) . · vabanevad vedelikud võivad sisaldada kergelt toksilisi aineid. · kuigi sellel pole konkreetset ajalimiiti, võivad geotermaalpiirkonnad ükskord jahtuda. · Eestis ei tasuks sellise energiaallika kasutamine ära, sest meie tingimused ei ole sobivad ja see läheks väga kalliks.
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ENERGIA JOOGID Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia,
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhaaniline energia Referaat Mariliis Majak MJ 212 Juhendaja õp: Dmitri Luppa Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Peegelsüsteemid. Peeglid
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s)
KINEETILINE ENERGIA Mis see on? ● Liikuva keha energia ● Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia ● Tingitud liikumisest teiste kehade suhtes Arvutamine Sõltub keha liikumiskiirusest „v” ja massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine
Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetlised energiad ning salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab.kaal, aja-,teepikkuse ja kiiruse mõõtevahendid. 3. Töö teoreetilised alused Kehade potensiaalse energia avaldis: 𝐸𝑝 = 𝑚𝑔ℎ kus: m – keha mass (kg) g – raskuskiirendus (m/s2) h – keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetlise energia avaldis: 𝑚𝑣 2 𝐸𝑘 = 2 kus: m – keha mass (kg) v – keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode
molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk? Molekulide põrked vastu anuma seina 7. Millistest parameetritest sõltub gaasi rõhk? 8. Mida tähendab, et rõhk on 10 Pa? 1m2 mõjub 10 N suurune jõud 9. Molekulaarkin. teooria põhivõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud. p = 1/3 x mo x n x v2 p – Pa ; mo – kg ; n – osakest/m2 ; v2 – m/s Mis on keha siseenergia? Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant? Näitab, kui palju muutub 1 molekuli energia, kui temperatuur muutub 1C võrra 12. Mis on temperatuur? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojusastet 13. Miks on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõduks temperatuur?
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast
Kenya energia Janno Sepajõe Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest Tana jões. Elektrienergia saadakse vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. Kenya Power Company tegeleb voolu tootmisega, Kenya Power tegeleb elektri transpordile ja jaotusele riigis. Perioodiliselt tekivad puudujääke elektrienergias, kui põuad vähendavad vee voolu. Et olla energiaga varustatud, kavatseb Kenya ehitada tuumaelektrijaama aastaks 2017. Kenyas Turkanas on leitud naftat. Kenya naftavarude suuruseks hinnatakse 10 miljardit barrelit. Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Kenya#Energy http://en.wikipedia.org/wiki/Tana_River_(Kenya ) http://et.wikipedia.org/wiki/Keenia#Riik
veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale ehk kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid kui Kuu. Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. LOODETE ENERGIA Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. On mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel. Energia tootmiseks peab veetaseme erinevus olema vähemalt 5 meetrit. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamas. LOODETEELEKTRIJAAM Leidub erineva põhimõttega loodeteelektrijaamu: Loodeteelektrijaamu rajatakse basseini, milleks suletakse laht või jõe suue
Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Katse käik...................................................................
9. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10. Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 11. Mis on siseenergia? Keha siseenergia on osakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. Ideaalsel gaasil on siseenergia võrdeline temperatuuriga. 12. Ideaalne gaas? + Võrrand ? Reaalne gaas? Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju. p= 1/3 nmov2 Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. 13. Isoprotsessid? Iseloom + ül! Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist
asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g
ENERGIA: -)Energiaks nimetatakse keha vi kehade ssteemi vimet teha td. -)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia.
Mis on energia? Kõiki asju meie ümber paneb liikuma ja toimima energia. Ilma selleta ei saaks sõita autod, kasvada ja liikuda inimesed ja loomad. Ei saaks ehitada maju, kütta ruume. Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid tal on võime muunduda ühest energialiigist teiseks. Energia ei teki mittemillestki. Looduses valitseb niisugune seadus, et iseenesest ei teki ega kao midagi. Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise.
Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Keha teeb tööd siis kui on täidetud 2 tingimust: jõud ja liikumine. A=F*s*cos. A-töö(J) F-jõud s-teepikkus -nurk F ja s vahel. Võimsuseks nim keha poolt tehtud töö ja töö aja jagatist. Tähis-N. Valem- N=A/t. Mõõtühik-W. Energiaks nim keha võimet teha tööd (energialiigid: mehaaniline, soojus, elektri, valgus, tuuma). Mehaaniline en. jaguneb kaheks: kineetiline energia, potentsiaalne energia. Kineetiline energia- on kehal siis kui ta liigub. Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub
· Millal tehakse mehaanilist tööd? valem, ühik Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. valem: A(meh. töö)= F(jõud)*s(teepikkus, kehade vaheline kaugus) * cos-alfa ; ühik: 1J · Mida näitab võimsus? valem, ühik Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. valem: N= A/ t, n- võimsus, A- töö, t- aeg; ühik 1W · Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast. · Mis on mehaaniline koguenergia?
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH :
Energia minu elus Inimesed kasutavad energiat erinevaid asju tehes : trennis käies, toolil istudes, edasi liikudes jne. Aga kust kohast nad selle energia saavad ? Loomulikult süües ja juues. Inimene sööb ära nt. ühe pirni ning pirn muutub kõhus energiaks ja inimesel on jälle rohkem energiat. Aga kuidas energia sinna pirni sisse sai ? Kui pirn alles puuotsas valmib, siis Päike samal ajal annab pirnile päikeseenergiat. Nii saabki energia pirni sisse. Kui ma jooksen lühikest maad, nt. 60 meetrit, siis mul läheb vähem energiat, kui ma jooksen 300 meetrit. Aga kui ma sörgin rahulikult 60 meetrit, siis ma kulutan vähem energiat, kui seda samat maad joosta hästi kiiresti. Kui ma magan, siis ma kasutan ka energiat, kuna ma ju pean magamise ajal hingama, vahepeal
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2
MEHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 3.okt Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1. Töö ülesanne Määrata eri massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend Statsionaarsed fotoväravad Mõõtelint Labori kaal Mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks 3. Töö teoreetilised alused Kehade potentsiaalse energia E p avaldis on Ep = , ku m keha mass (kg) s: g raskuskiirendus (m/s²) h keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia Ek avaldis on
LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis m v2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
