Potensiaalne energia
Kristel Kõiv
2010
Energia koosneb kahest energia liigist
potensiaalsest ja kineetilisest.
Potensiaalse energia nimetus on tulnud
ladinakeelsest sõnast ,,potentia'',mis tähendab
võimet.
Potensiaalseks energiaks nimetatakse
energiat,mis on kehadel nende vastastikuse mõju
tõttu.
Seda liiki energiat nimetatakse vahepeal ka
varjatud energiaks ehk potensiaalset
energiat omav keha ei pea ilmtingimata tööd
tegema.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristel K.
Õppematerjali autor
Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2
teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Potentsiaalset e. varjatud energiat omav keha võib, aga ei pruugi tööd teha. Rääkides seda tüüpi energiast, tuleb tingimata märkida, mille suhtes ta mõõdetud on. Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehhaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa energia tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
jõule Tõmbe ja surve korral saab wlastsusjõudu väljendada valemiga mis kannab inglise füüsiku Robert Hooke’i nime Fe kl keha pikenemine või lühenemine Kui palju tööd teeb õpilane kui tõstab oma koolikoti massiga 5 kg põrandalt lauale laua kõrgus 80 cm Antud: m= 5kg s= 80cm= 0,8 m _______________ A=? F= 5*9,8=49 N A= 49*0,8 =39,2 J Vastus õpilane teeb tööd 39,2 J Auto kiirus on 85 km/h ja mass 1100 kui suur on tema kineetiline energia v = 85 km/h= 23,6 m/s m= 1100 kg _____________ Ek=? ms 2 Ek 2 1100 * 23,6 2 Ek 306328 2 J Keha impulss Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega mida nimetatakse impulsiks e liikumishulgaks Impulsi väljendatakse massi ja kiiruse korrutisega ning tähistatakse tähega p mõõtühikuks 1 kgm/s impulss on vektoriaalne suurus p=mv Mehaaniline töö ja võimsus
Selleks, et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Energiat mõõdetakse nagu töödki dzaulides. Mehaanikas eristatakse kahte liiki energiat: kineetilist ja potentsiaalset. Liikuva keha energiat nim. kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: Ek= mv²/2 Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. potentsiaalseks energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Algasendi valik on vaba ja sellele vastavat energiat nim. potentsiaalse energia nullnivooks. Raskusjõu korral Ep= mgh, kusjuures tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Impulss- on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk
Fh = µN · A töö, (J) · Raskusjõud F = mg · sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel,
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel,
Ühiku nimetus tulub inglise amatöörfüüsiku J. P. Joule nimest. 1J = 1N × 1m Võimsuseks ( tähis - N ) nimetatakse ajaühikus (sekundis -t ) tehtud tööd A. N = A/t Võimsuse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 vatt ( W ). Ühiku nimetus tuleb inglise leiduri J. Watt nimest. 1 W = J/s Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud (tähis hj ). 1 hj = 735 W , anglo - ameerika maades 1 hj =745 W 1.1.9. Mehaaniline energia. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Tööd tehakse alati energia arvel. Maapinnalt üles tõstetud kehad, deformeeritud elastsed kehad ja kõik liikuvad kehad omavad mehhanilist energiat. Mehaanilise energia põhivormideks on potentsiaalne ja kineetiline energia. Potentsiaalne on tuletatud kreeka keelest sõnast potens - suuteline, võimeline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid