(kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb iseenesest. 2.2 Päikeseenergia kasutamise eelised ja mitte eelised ; Passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad : 1.kulub vähem kütet (keskond säilib puhtamana )
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.
tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal. Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-,
energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad
Päikeseenergia Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik taastuv energiatarbimise korral piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste alternatiivne energiatootmise viisidega. Geotermaal- Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile e tasub rajada ka väikese energiatarbimise üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud. n korral e r g i a taastuv alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energia energiatarbimise korral
langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat
- sinna on vaja hapniku pumbata - rikastumiseks ei ole eriti ruumi---tuleb teha maa peal---rikub maapilti - tervist kahjustav töö - vaja toestada kaevanduskäigud---puiduvarud kahanevad---puit mädaneb---kaevandus variseb kokku URAANIMAAGI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - tuumaenergiat loetakse keskkonna - tuumajaamaga võib kaasneda seisukohalt säästvaks kuna energia radioaktiivse saaste kandumine tootmise protsessi käigus ei teki keskkonda keskkonnasaasted(CO2, N ega P - tootmisprotsessi käigus eraldub saastet) atmosfääri suurtes kogustes veeauru - transporditava kütuse väike maht - soojusreostus veekogudes, kuhu - võrreldes teiste kütustega on suunatakse reaktorite jahutusvesi
tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud
Kõik kommentaarid