Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energia muutus reaktsioonides (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

energia muutus reaktsioonides.
1. v��risgaasid ei seo ega loovuta
elektrone,nad on p�sivas olekus. v�iskiht 8e- |heelium|
k�ik aatomid p��avad saavutada t�idetud
v�liskihti.
a- elektronideloovutamine-positiivne katioon
b-elektronide liitmine- negatiivne anioon.
histe e paaride moodustamine-kovolantneside
keemilise sidemeid toimub: a)
�histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke.
* keemiline side tekkeks energia vabaneb ST:
aatomid l�hevad �le p�sivamasse olekusse.
* keemiline side l�hkumiseks kulub energiat.

Energia muutus reaktsioonides #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisuuu Õppematerjali autor
polaarsed ja mittepolaarsed ained jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Ba(OH)2 = Ba(OH)+ + OH- Ba(OH)+ = Ba2+ + OH- Ba(OH)2 = Ba2+ + 2OH- (summaarne) 21 Soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon Soolad, mis ei lahustu, ei dissotseeru. Al2(SO4)3 = 2Al3+ + 3SO2-4 Al2(SO4)3 AlCl3 = Al3+ + 3Cl- Ioonvõrrandid IOONREAKTSIOON ­ ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid). Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. Näide 1.

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti ­ saada väliskihile 8 elektroni (teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (ei astu reaktsioonidesse). Seepärast nimetatakse neid väärisgaasideks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side.

Keemia
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

Sellepärast vaadeldakse kvantmehaanikas mõõdetavaid suurusi ning olekuid lahus ning ka mõõdetava suuruse mõiste on teistsugune kui klassikalises mehaanikas. 3. Millised on tähtsamad järeldused, mis tulenevad Schrödingeri võrrandist? ­ Süsteemi energiad on kvanditud ­ ainult rida diskreetseid energiaväärtusi(energiatasemeid) on lubatud (ainult täisarvuliselt x=0 jne). Pole olemas süsteemi olekut, kus tema energia oleks null ­ ka madalaimas energeetilises olekus säilib nullenergia. Osakesel potensiaali augus ei saa E=0, osake pole paigal. Lainefunktsioon on pidev, muutub pidevalt. Mida raskem on osake, seda madalamal energiatasemel ta paikneb. 4. Nimetage aatomis elektroni olekut määravad kvantarvud ja selgitage, millised elektroni (või siis vastava orbitaali) omadused on nende kvantarvudega määratud. - Peakvantarv (n), mis määrab ära elektronkihi, milles

Keemia alused
thumbnail
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid – aine koosneb aatomitest. Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl).

Keemia
thumbnail
53
odt

TTÜ YKI0150 Eksam

1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.” – 1748, M. Lomonossov 3. Energia jäävuse seadus. ,,Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. – 1760 ,,Aine mass ja selles sialduv energia on omavahel seotud” – Einstein 1905, ΔE=Δm*c²E=Δm*c²ΔE=Δm*c²m*c² Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.

Üldine keemia
thumbnail
288
pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

kohta. Rõhuühik baar (bar) on 100 kPa ja ligikaudu võrdne atmosfääri normaalrõhuga. Viimane on defineeritud 1.01325 baari. 31.10.2011 12 Dzaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: Dzaul on oma nime saanud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi. Definitsioon Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton [N]. 31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
90
docx

Keemia alused konspekt

2 H2 + O2 = 2 H2O Koefitsiendid võrrandis näitavad reageerivate ja tekkivate molekulide arvude suhet keemilises reaktsioonis. Seega tuleb reageerivaid molekule loendada. Kuna molekulid on väga väikesed, siis ei loendata neid ühekaupa, vaid kasutatakse ühikut, mis sisaldab kindla arvu osakesi -mool. 1 mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone ...) kui on kaheteistkümnes grammis 12C-s: 6,022.1023 osakest (Avogadro arv, NA) Keemilistes reaktsioonides loendatakse seega molekulide asemel moole. Mooliga on seotud molaarmass (M) - ühe mooli aine mass grammides. See on arvuliselt võrdne molekulmassiga. Põhiolekud : gaasiline ; vedel ; tahke Muud olekud ­ haruldased või tehisolekud, vajavad ekstreemseid tingimusi: plasma (ioniseeritud gaas) ; superkriitiline vedelik (kõrgel temperatuuril ja rõhul vedeliku ja gaasi vahepealne olek) Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest: Puhas aine ja segu

Orgaaniline keemia ii
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun