Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Termotuuma energia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Termotuumaenergia
Sjuzana
Solonenkova
Termotuuma energeetika
Termotuuma energia all
mõistetakse protsesse, mille
energiaallikaks on päike või
tähted.
Väikese massiga
aatomituumad "sulavad" kokku
ja vabastavad energiat.
Click icon to add picture
Termotuumaenergia
Kuidas toimub Maal?
Selleks on vaja väga
kõrget temperatuuri
(150 miljonit °C)
kõrget rõhku
intensiivset kiirgust
tokamak või stellaraator
tüüpi teaduslikku
testsüsteemi
Gaas muutub plasmaks
Plasma elektronid
eemalduvad täielikult
aatomituumadest
Plasmat kontrollivad
mehanismid, masinad:
tokamak ­ venemaal
väljamõeldud
Termotuumareaktor
Hetkel ei ole ühtegi töötavat
termotuumareaktorit, mis annaks
välja rohkem energiat kui
termotuumareaktsiooni
esilekutsumiseks kulus.
Termotuumareaktorite kütuse kaks
vesinikugaasi liiki: deuteerium ja
triitium.
1 l vett=33 mg deuteeriumit
Triitiumit saadakse liitiumi tuuma
lõhustamisel
TulevikITER
Maailma energiatööstuse aastakäive
on umbes 4.5 triljonit eurot
Otse energiaettevõtetelt läheb
teadusuuringuteks umbes 1% ehk
rahaliselt 45 miljardit eurot aastas
ITER maksumus jagatakse ära umbes
20 aasta peale, seega ITER
hõlmaks jooksvalt vaid 1%
energeetikaalastest
teadusuuringutest maailmas!
Miks on meil termotuumaenergiat vaja?
Ø
Termotuuma energia
kütteväärtus on kõrgem
Reaktsioonil ei teki ka
keskkonda saastavaid
jääkprodukte.
Ei vaja igapäevaseid
radioaktiivsete ainete
transporti.
1000
1200
1400
1600
200
400
600
800
0
19
90
20
00
20
10
20
20
20
30
20
40
Energia vajadus
20
50
20
60
20
70
20
80
20
90
21
00
Kasutatud kirjandus
www.efda.org
http://www.iter.org
http://ec.europa.eu/research/leaflets/iter
www.efda.org
Aitäh!
Vasakule Paremale
Termotuuma energia #1 Termotuuma energia #2 Termotuuma energia #3 Termotuuma energia #4 Termotuuma energia #5 Termotuuma energia #6 Termotuuma energia #7 Termotuuma energia #8 Termotuuma energia #9 Termotuuma energia #10 Termotuuma energia #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sjuzana Solonenkova Õppematerjali autor
Power point esitlus. Kõik vajalik info olemas. kirjutatud lühidalt, kuid arusaadavalt. Iga slaidi peal on teemakohane pilt.

Sarnased õppematerjalid

TERMOTUUMAENERGIA
18
odp

TERMOTUUMAENERGIA

R M O T U U MA ENE RG TE IA LI VO D JA JA JA A NIK A K A R AMKOVA ANNE 11.C TERMOTUUMAENERGIA • TERMOTUUMAENERGIAKS NIMETATAKSE PROTSESSE, MIS TOIMUVAD TÄHTEDES VÕI PÄIKESES • VÄIKESE MASSIGA AATOMITUUMAD „SULAVAD“ KOKKU JA VABANEB ENERGIA KUIDAS SEE TOIMUB MAAL? • ON VAJA VÄGA KÕRGET TEMPERATUURI (150 MILJONIT °C), INTENSIIVSET KIIRGUST JA TEADUSLIKKU TESTSÜSTEEMI • SELLE KÄIGUS MUUTUB GAAS PLASMAKS, PLASMA ELEKTRONID EEMALDUVAD AATOMITUUMADEST TÄIELIKULT • PLASMAT KONTROLLIVAD MEHANISMID, MASINAD: TOKAMAK- VENEMAAL VÄLJAMÕELDUD TERMOTUUMAREAKTOR • HETKEL POLE ÜHTEGI TÖÖTAVAT TERMOTUUMAREAKTORIT, MIS ANNAKS ROHKEM ENERGIAT KUI SELLE ESILEKUTSUMISEKS VAJA ON

Geograafia
Füüsika 12kl astronoomia
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: · Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel. · Tuumafusioon (ehk tuumaühinemine) on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. · Tuumafissioon (ehk tuumalõhustumine) on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil. · Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata.

Füüsika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

....... 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4. Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5

Füüsikaline maailmapilt
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas

Karjäärinõustamine
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

Tajusin ennast osana sellest kõigest.“ Üks naine, kes oli autoga kukkunud mõnda jõkke ja seejärel päästetud, kinnitab järgmist: „Teadsin, et olen surnud või suren kohe, kuid juhtus hoopis midagi kummalist. See kogemus oli nii võimas, et lakkasin elu külge klammerdumast ja ihkasin ainult seda lähemalt näha. Olin pikas valgustunnelis. See ei olnud tavaline valgus, vaid pigem teise seisundisse siirduv energia. Tunneli lõpus oli mingisugune helendus ja selle nimel loobusin oma elunatukese eest võitlemast. Olles jõudnud valgusallikani, avastasin, et näen sedagi, mis asub kaugemal. Mul ei jätku lihtsalt sõnu, kirjeldamaks seda, mida nägin ja kogesin. See oli lõputu maailm, tulvil rahu, armastust, energiat ja ilu.“ Niisamuti ka ufoloogid on täheldanud inimese eksisteerimist väljaspool bioloogilist keha.

elektromagnetism




Meedia

Kommentaarid (1)

punnar123 profiilipilt
Kristofer Svenson: Tänud, vägagi abistav :)
21:50 30-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun