EHITUSMATERJALID (0)

5 Hindamata
 
Eksamiküsimused
Ehitusmaterjalid
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus
materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3)
Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus
G
0=
V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega
Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla
avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle;
avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud
õhuga, veega või veeauruga.
Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega.
Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal
muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu %
moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust
Hügroskoopsus ­ on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis
kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal. Hügroskoopsete materjalide
niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga marerjal
seisab kaua püsias keskkonnas, siis ta saavutab tasakaaluniiskuse.
Veeläbilaskvus ­ on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste ­ veetihedus).
Veeläbilaskvus sõltub materjalide poorsusest ja pooride kujust (avatud või suletud
poorid). Neid nimetatakse ka hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse
mitmesuguste kihtide loomiseks.
gaasitihedus ­ on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi
läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi,
servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa.
Aurutihedus ­ sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi
lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba
mm-tes)
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused
Külmakindlus ­ materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja
sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta.
Soojajuhtivus ­ on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on
soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema
soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).
Soojamahtuvus ­ on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat.
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis
c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra.
Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud.
Põlevus ­ iseloomustab süttivus.
1. Mittepõlevad ­ ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid)
2. Raskelt põlevad ­ süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde
juuresolekul
3. Põlevad ­ on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad
ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Tulekindlus ­ on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
EHITUSMATERJALID #1 EHITUSMATERJALID #2 EHITUSMATERJALID #3 EHITUSMATERJALID #4 EHITUSMATERJALID #5 EHITUSMATERJALID #6 EHITUSMATERJALID #7 EHITUSMATERJALID #8 EHITUSMATERJALID #9 EHITUSMATERJALID #10 EHITUSMATERJALID #11 EHITUSMATERJALID #12 EHITUSMATERJALID #13 EHITUSMATERJALID #14 EHITUSMATERJALID #15 EHITUSMATERJALID #16 EHITUSMATERJALID #17 EHITUSMATERJALID #18 EHITUSMATERJALID #19 EHITUSMATERJALID #20 EHITUSMATERJALID #21 EHITUSMATERJALID #22 EHITUSMATERJALID #23 EHITUSMATERJALID #24 EHITUSMATERJALID #25 EHITUSMATERJALID #26 EHITUSMATERJALID #27 EHITUSMATERJALID #28 EHITUSMATERJALID #29 EHITUSMATERJALID #30 EHITUSMATERJALID #31 EHITUSMATERJALID #32 EHITUSMATERJALID #33 EHITUSMATERJALID #34
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RotaGrid Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millisele materjalile ?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

74
docx
472
pdf
22
docx
18
docx
32
doc
50
docx
31
doc
33
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto