CICERO Kohustustest (0)

CICERO “kohustustest”
sõprusest, aulisusest, õiglusest, valitseja kohustustest

• ühine kõigile elusolenditele on soo jätkamise kihk- hool järglaste eest
  
• loodus on määranud, et iga elusolendite liik ennast, oma elu ja keha kaitseks, kahjulikuna tunduvat väldiks ning kõike elamiseks vajalikku otsiks ja hangiks, nt toitu, varjualust ja ms.
  
• erinevus inimese ja looma vahel- loom kohandub vaid käes- ja juuresolevaga, tajumata kuigi palju möödunut ja tulevat.
  
• inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust
  
• samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu
  
• annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu
  
• inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine
  
• kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab
  
• Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetamise oskus; inimühiskonna kaitsmine; üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; kõige teokssaava ja öeldava korrapäeas ja määras, mis näitab vaoshoitust ja mõõdukust.
  
• Tõde in allutatud sellele voorusele(tõe selgitamine ja leidmine) otsekui aine, mida töödeldakse ja milles toimitakse. Kolmele ülejäänud voorusele on aga määratud säästa ja hoida asju, mis annavad tegevale elule sisu, et säiliks inimeste ühendus ja liit ning tuleks selgesti esile hinge suurus ja ülevus, niihästi hüvesid ja eeliseid endale ja oma lähedastele hankides ja suurendades kui ka- ning seda iseäranis- neid põlates.
  
• püsivus, mõõdukus jne- nõuavad tegutsemist, mitte ainult vaimu harjutamist.
  
• tõe tunnetamise ala on inimloomusele kõige omasem
  
• VOORUSE KOGU VÄÄRTUS SEISNEB TEGEVUSES
  
• Õigluse ül on, et keegi kedagi ei kahjustaks
  
• Stoikud : kõik maa peal sigiv ilmub inimestele kasutamiseks, inimesed aga sünnivad inimeste jaoks, et saaksid vastastikku üksteisele kasulikud olla, siis peame meie suundanäitavat loodust järgides teenima üldsuse kasu, osutades vastastikku teeneid, andes ja võttes, et oma oskuste, tegude ja võimetega kinnitada inimestevahelisi sidemeid.
  
• Õigluse aluseks on ustavus
  
• Ebaõigluse liike on kaks: 1. need kes ebaõiglust rakendavad, 2. need kes suudaksid, kuid ei päästa ebaõiglusest neid, kelle suhtes seda rakendatakse.
  
• Rikkusi ihaldatakse niihästi igapäevate eluvajaduse rahuldamiseks kui ka selleks, et ensele võimaldada külluslikke naudinguid
  
• Varanduse suurendamine, kui see kedagi ei kahjusta, pole taunitav, kuid alati peab vältima õigusevastasust.
  
• On vaja teha vahet, kas ülekohus sai teok mingi kirepuhandu ajel , mis enamasti on põgus ja lühiajaline, või hoopis kavakindlalt ja läbimõeldult
  
• Ei tule kinni pidada lubadustest, mis on kasutud neile, kellele oled lubanud, ja kui nad sind kahjustavad rohkem, kui kasu toovad sellele, kellele oled lubanud, siis ei käi suurema eelistamine väiksemale kohustuste vastu.
  
• lubadusist kinni pidada pole vaja sellel, kes nad andis hirmu sunnil või kavalusest petetuna
  
• kõige rangemini tuleb kinnipidada sõjaõigustest
  
• Tüliküsimuse lahendamiseks on kaks moodust: vaidluse ja jõu abil. Kuna üks on omane inimestele, teine metsloomadel, siis tuleb teist rakendada vaid juhul, kui esimest kasutada ei saa. Niisiis tuleb sõda alustada selleks, et elu saaks jätkuda õigluses ja rahus, kuid või saavutamise järel peab säästma neid, kes pole sõja ajal olnud julmad või metsikud.
  
• alati tuleks hoolta kanda, et püsik rahu, milles pole kahta salasepitsusi
  
• õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikku kuulutamist.
  
• Isegi kui üksikud isikud on vaenlasele midagi lubanud olnud sunnil, siis neilgi puhkudel tuleb pidada sõna
  
• õiglust tuleb järgida ka kõigi alamate suhtes
  
• karistusväärseid kõigist ebaõiglusist jääb nende päralt, kes pettes lausa häbitult püüavad näida tublide meestena.
  
• tuleb silmaspidada, et heategevus ei kahjustaks neid, kellele näivust mööda head tehakse, ega ka teisi
  
• heategevus ei tohi ületada suutlikuse määra
  
• tehes teistele hoopis kahju, siis ei tule teda pidada heategevaks või heldeks, vaid ohtlikuks meelitajaks.
  
• ja kes ühtesid kahjustavad, et teiste suhtes olla helded, need panevad ebaõiglust toime nõnda, nagu nad võõrast omandit kasutaksid endile kuuluvana
  
• MISKI POLE HELDE, KUI SEE ÜHTLASI POLE ÕIGLANE
  
• need, kes pole helded niivõrd loomult kuivõrd mingi auahnuse ajendusel, teevad heategevaina näivaid soovides paljudi, mis lähtub pigem suurustlemise ihast kui heast tahtest- kuid säärane teesklus on lähem edevusele kui heldusele või aulisusele
  
• heatahtlus- laseksime enim osaks saada säärasel, kes meid hindab kõige kõrgemalt. kuid heatahtluse üle ei tule otsustada mitte kire suuruse järgi, nagu teevad noorukid, vaid pigem püsivust ja kindlust aluseks võttes.
  
• Kaht liiki heldust: üks heategev olla, teine heategu hüvitada- siis on meie võimuses olla heategev või mitte, kuid heategu mitte hüvitada pole tublile mehele lubatud
  
• peab siiski kaaluma, missuguse meelsuse, püüdluse või heatahtluse ajendil on keegi tegutsenud
  
• kellelt enda jaoks loodetakse suurimat, sellele osutatakse teeneid, isegi kui too neid ei vaja
  
• Kõige paremini säilitatakase inimeste ühisus ja liit siis, kui suurima heatahtlusega suhtutakse nendesse, kellega ollakse seotud kõige tihedamini.
  
• Esmaseks aluseks ühisuse loomuslikkuses on see, mis avaldus kogu inimsoon ühtuses. Sidemeks on seejuures mõistus ja kõne- mis lähendavad inimesi omavahel ja selle pärast me erinemegi nii väga loomadest.
  
• Kreeka vanasõna: Sõpradel on kõik ühine.
  
• kõike, mida saab ennast kahjustama võimaldada, peab lubama isegi tundamatule.
  
• Keel soeb inimesi iseäranis. Veel tihedamalt ühendab kuuluvus samasse riiklusse. Veelgi kindlam on sugulastevaheline ühtekuuluvus.
  
• Liitude hulgas pole tähtsamat, kui see mis meist igaüht seob riigiga.
  
• tuleb tähelepanna, mida keegi kõige rohkem vajab ning mida suudab saavutada meietagi ja mida mitte.
  
• kõige rohkem tuleb hingesuuruse poolest esile Rooma rahvas ise.
  
• Stoikud: vahvus on õigluse eest võitlev voorus
  
• mida rohkem keegi hingesuurusega väljapaistab, seda rohkem tahab ta olla esimene või koguni ainus. Kuid kõigi edestamist ihatest on raske kinni pidada võrdsusest, mis ju õigluse juurde kuulub iseäranis.
  
• Võimalikult suuremat võimutaodeldes on meelsamini jõu poolest teistest üle kui õiglusr poolest teistega võrdsed.
  
• suurehingeliseks tuleb pidada neid, kes ülekohut väldivad
  
• Vahval ja suurel vaimul on kaks avaldumisviis. Üks neist seisneb väliste asjade põlgamise: ollakse ju veendunud, et inimene peab imetlema, soovima ja taotlema vaid aulist ja suurepärast ning ei tohi alla jääda teisele inimesele või hingelisele segadikule või saatusele. teine on see, et säärase meelsusega, nagu äsja esitatudm saadetakse küll korda suuri ja ülimalt kasulikke tegusid, kuid ühtaegu käivad nendega kaasas raskused, vaevad ja hädaohud, seda niihästi elu juurde kuuluva seisukohalt. Teisega kahest seostub kogu hiilgus, ülevus ning kasu; seevastu alus ja põhjus, mis sünnitab suuri mehi, seostub esimesega.
  
• Võimu ihkavail ja jõude elavail on ühine eesmärk, kuid ühed peavad selle saavutamis võimalikuks siis, kui ollakse suurte rikkuste omanik, teised aga siis, kui rahuldutakse endale kuuluvagam olgugi see kasin.
  
• Need, kes on looduselt saanud eeldused tegutsemiks, peaksid igasugustest kõhklustest loobudes hõivama ametikohti ja ajama riigiasju.
  
• tuleb hoolt kanda, et argus ei paneks ennatlikult meelt heitma ning et ahnus ei sisendaks ülemäära eneseusaldust.
  
• Sõjalisi teeneid peetakse enamasti tsiviilasjust ülemaiks, kuid seda arvamust tuleb õgvendada. Sageli on ju sõdida tahetud kuulsuseiha ajel, ning see peab enmasti paika suure ja suutliku vaimuga meeste puhul, eriti veel siis, kui nad on sõjanduses võimekad ning täis soovi sõda pidada.- paljud tsiviilasjad ületavad tähtsuse ja kuulsuse poolest sõjalisi
  
• tuleks taotleda pigem vaidlusküsimuse lahendust kui südidust võitluses, kuid seejuures peab põhjuseks olema kasu, mitte hirm sõja ees. Aga sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähakse rahu saavutamises.
  
• Kui aeg ja hädavajadus nõuavad, siis tuleb võidelda käsitsi, eelistades surma orjusele ja häbile.
  
• Rahutuste puhul on suure mehe kohus karistada süüdlasi, säästa enamust, säilitada igas olukorras õige ja auline .
  
• Vältima peab enese põhjendamatut ohtudesse seadmist, millest rumalam pole miski.
  
• olukorra lahendamise tulemusel saavutatav hüve on parem teadmatuse läbi põhjustatud kannatustest.
  
• Üldiselt peaved need, kes hakkavad riigi eesotsas seisma kinni pidama kahest Platoni juhisest. Esiteks: kodanike huvisid kaitsagu nõnda, et omapoolset kasu unustades suhestatakse nendega kogu tegevus; teiseks: hooldada tuleb riiki tervikuna , mitte aga, et üht osa korras hoides teised unarusse jäetakse.
  
• Pole ju miski kiiduväärsem, miski suurele ja oivalisele mehele kohasem kui leplikkus ja halastus.
  
• Karistustel on lubamatu viha!!!!
  
• mõõdutus näitab kerglust niihästi vastakas kui soodsas olukorras.
  
• käituksime seda tagasihoidlikumalt, mida kõrgem on meie seisund
  
• Ka kõige soodamates oludes tuleb sõprade nõuannetele toetuda võimalikult palju, kusjuures tähtsust tuleks neile omistada rohkemgi kui varem.
  
• Samas peab jälgima, et me ei avaks oma kõrvu lipitsejaile ega laseks ennast meelitada.
  
• mis sünnib on auline ja mis on auline tundub sünnis . Olgu “sünnis” milline tahes, ilmsiks tuleb ta siis, kui auline on eelnenud.
  
• kõik õiglane tundub sünnis, ebaõiglane seevastu on niihästo häbistav kui ja sündsusetu .
  
• Sünnis on, mis kooskõlastub inimese edemusega selles, mille poolest tema loomus erineb ülejäänud elusolendite omast.
  
• Sünnis on, mis kooskõlastub loomusega ja milles mõõdukus ning vaoshoitus mõjuvad sunnivabalt avaldatutena.