Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

lääne-viru rakenduskõrgkool
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R12KO2
Helen Toomsalu -Sääsk
Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale
Kursusetöö
Juhendaja: Siiri Luts, MA
Mõdriku
2014
SISUKOR
Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine 4
Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele 4
Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele 4
Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele 4
SISSEJUHATUS 5
1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 7
1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus 7
1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 8
1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral 8
1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel 9
1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata 9
1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses 10
1.3Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses 11
1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine 11
1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine 13
1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine 14
1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes 15
1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis 16
1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes 18
1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades 20
1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes 22
2.RAKENDUSUURINGU METOODIKA 23
3.BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS oÜ-S PIIRA TALU 25
3.1 Uuritava ettevõtte tutvustus 25
3.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 26
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
LISAD 29
SISSEJUHATUS 4
1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 5
1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus 5
1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 6
1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral 7
1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel 7
1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata 7
1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses 8
1.3 Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses 9
1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine 10
1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine 11
1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine 13
1.4 Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes 14
1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis 15
1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes 16
1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades 19
1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes 21
2. RAKENDUSUURINGU METOODIKA 22
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25
LISAD 26
Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine
Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele
Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele
Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele
SISSEJUHATUS
Kursusetöö teemaks on bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Kursusetöö teema osutus valituks, kuna põllumajandusega tegeldakse Eestis ja Lääne-Virumaal palju kuid bioloogilisi varasid puudutavaid uurimustöid on koostatud vähe.
Põllumajandusel on oluline koht Eesti majanduses. Sealt tuleb meie toit, tooraine teistele majandusharudele, samuti saab põllumajanduses tööd suur osa Eesti elanikkonnast. Põllumajandus hõlmab erinevaid alasid: metsandus , juurviljakasvatus, kalakasvatus , kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, lillekasvatus , linnukasvatus, loomakasvatus , mesindus, piimakarjakasvatus , puuviljakasvatus, seakasvatus , teraviljakasvatus . Eesti astumine Euroopa Liitu oma toonud põllumajandusse lisatoetusi, mis on kaasa aidanud põllumajanduse arengule.
Mida aeg edasi, seda täpsemaks ja loogilisemaks on muutunud raamatupidamine ja seda rohkem on hakatud otsima meetodeid , kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses. Põllumajanduslik raamatupidamisarvestus on eripärane, kus tavaprintsiibid ettevõtte varade hindamisel ei anna täpset ülevaadet. ( Blank , 2011, lk 3)
Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga , et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ega finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. (Vooro, 2011, lk 5)
Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Uurimise alla võetakse järgmised küsimused:

  • millist vara kajastatakse bioloogilise varana ;

  • millised on bioloogilisele varale õiglase väärtuse määramise võimalused;
  • kuidas võetakse bioloogiline vara esmaselt arvele;
  • kuidas toimud bioloogilise vara edasine kajastamine;
  • kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine;
  • kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes.

Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine ). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas /Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele.
  • BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD


    1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus


    Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism (RTJ 7, 2011, §6).
    Bioloogiliste varade all mõistetakse eelkõige põllumajanduslikus ettevõttes kasutamise eesmärgil kasutatavaid elusaid ja elutuid varasid, nagu mets, põllukultuurid , kariloomad ja muud isetaastuvad loodusressursid (Siling & Lõokene, 2001, lk 33). Bioloogiliseks varaks võib olla ka selline vara, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel (RTJ 7, 2011, §10).
    Põllumajanduslik tegevus on ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks (RTJ 7, 2011, §6). Bioloogiliste varadega toimub pidev bioloogiline transformatsioon , mille tulemusena varad kasvavad, taastoodavad sama bioloogilise klassi esindajaid ning varadest tekib põllumajanduslik toodang (Siling & Lõokene, 2001, lk 33). Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on
  • Vasakule Paremale
    Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #1 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #2 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #3 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #4 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #5 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #6 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #7 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #8 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #9 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #10 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #11 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #12 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #13 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #14 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #15 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #16 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #17 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #18 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #19 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #20 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #21 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #22 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #23 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #24 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #25 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #26 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #27 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #28 Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor toomsaluh Õppematerjali autor
    Bioloogiliste varade arvestus. Mis on bioloogiline vara, kuidas toimub selle esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine, bioloogilise vara liigitamine ja kajastamine aruannetes.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Majandusarvestus KT 1

    Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga.

    Majanduse alused
    thumbnail
    21
    odt

    Finantsarvestus II Põhivara arvestus

    PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.

    Finantsarvestus
    thumbnail
    23
    pdf

    Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

    SELGITUS LISA 3 ­ NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 ­ NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2. Juhend RTJ 2 lähtub SME IFRSi peatükkidest 2 ,,Põhimõtted ja alusprintsiibid" (,,Concepts and Pervasive Principles"), 3 ,,Finantsaruannete esitus" (,,Financial

    Ainetöö
    thumbnail
    58
    doc

    Praktika aruanne - raamatupidamine

    ............................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine ............................................................................7 4. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................................................................11 4.1 Välisvaluutatehingud......................................................................................................................................... 12 .................................................................................................................................................................................12 4

    Raamatupidamine
    thumbnail
    28
    docx

    DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL

    Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest

    Majandus
    thumbnail
    96
    doc

    Kontserniarvestus - loengukonspekt

    2.3.Kapitaliosaluse meetod........................................................................................................78 2.3.1.Ülesanne 1. Sidusettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata aruannetes .............................................................................................................................80 2.3.2.Ülesanne 2. Kapitaliosaluse meetodi rakendamine......................................................83 2.4.Vähemusosaluse arvestus ...................................................................................................87 2.4.1.Vähemusosalusega asutamine.......................................................................................88 2.4.2.Vähemusosaluse soetused.............................................................................................90 2.4.3.Vähemusosaluse müügid..............................................................................................92 KOKKUVÕTE

    Kontserniarvestus
    thumbnail
    10
    pdf

    Majandusarvestuse eksam

    RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta.

    Majandus
    thumbnail
    40
    pdf

    Aruanne Baltic Premator

    h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot. 3 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 283 342 680 014 Nõuded ja ettemaksed 629 459 538 977 2 Varud 275 230 255 523 5 Kokku käibevara 1 188 031 1 474 514 Põhivara Finantsinvesteeringud 242 201 962 4

    Raamatupidamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun