Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auditeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Raamatupidamise põhiprintsiibid
  • Majandusüksuse printsiip – iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest.
  • Jätkuvuse printsiip – raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi , tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud.
  • Arusaadavuse printsiip – raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus.
  • Olulisuse printsiip – aruannetes tuleb kajastada ettevõtte kogu oluline info, mis mõjutab tema majandustulemust, finantsseisundit ja rahavoogusid. Oluliseks tuleb lugeda sellist infot, mis mõjutab aruannete lugeja poolt tehtavaid otsuseid. Väheolulisi majandustoimingudi võib kajastada lihtsustatult.
  • Järjepidevuse printsiip – raamatupidamisearvestuses ja aruandluses tuleb kasutada varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
  • Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende samade tulude tekkimiseks tehtud kulud. Väljaminekud, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil tuleb kajastada sel perioodil, kui tekivad nendega seotud tulud.
  • Objektiivsuse printsiip – aruannetes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
  • Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tegevus tahtlikult.
  • Avalikustamise printsiip – aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
  • Sisu ülimuslikkuse printsiip – raamatupidamises ja aruannetes tuleb majandustehingud kajastada lähtuvalt nende sisust ka juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
    Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile.
    Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse.
    Tekkepõhine arvestus – tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub.
    Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus
  • Finantsarvestus , mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad , riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse ülesandeks. Finantsarvestuse alane tegevus on reguleeritud eelkõige riiklike õigusaktidega.
  • Juhtimisarvestus , mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestuse põhitähelepanu on suunatud ettevõtte siseste tulemuste arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on info ettevalmistamine planeerimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega.
  • Kuluarvestus , mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine . Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid.
  • Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded.
  • Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid , miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele.
  • Sisekontroll , mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist , tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse . Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega. Organisatsioonis toimiv süsteem, ettevõtte sisese korra täitmine töötajate poolt.
  • Siseaudit, mille peamine funktsioon on kontrollida sisekontrolli süsteemi ning teha ettepanekuid selle täiustamiseks ja parendamiseks. Ülesanne on jälgida, juhtide käepikendus. Osakonnana või üksusena organisatsioonis.
  • Audiitorkontroll (vandeaudiitor), tegemist on sõltumatu väliseksperdi hinnanguga ettevõtte finantsarvestuse ja aruandluse kvaliteedile. Tegemist on välise funktsiooniga, aga tegeleb ettevõtte finantsaruannetega. Tema ülesanne ei ole hinnata ettevõtte juhtkonda, majanduslikku seisu, toimetulekut. Annab hinnangu sellele, kas aruanded vastavad nendele tulemustele, mida ettevõte on saavutanud ja kas ettevõte kajastab õigesti enda andmeid. Tuleb hinnata ettevõtte majanduslikku seisu, et näha kas see on vastav aruannetes kajastatule.
  • Eelarvestamine, see seisneb eelarve koostamise protsessis. Eelarve kvaliteet on seotud enamiku eelnevate majandusarvestuse valdkondadega, tuginedes kvaliteetsetele analüüsitulemustele. Analüüs omakorda saab olla kvaliteetne vaid siis, kui finantsarvestus on korrektne .
    Audiitortegevust reguleerivad audiitortegevuse seadus, audiitorkogu põhikiri, auditeerimiseeskiri, audiitorkogu üldkoosolekute otsused ja juhatuse otsused. Tegevuse üldaluseks on rahvusvahelised audiitortegevuse head tavad.
    1999 jõustus esimene audiitortegevuse seadus. Uus auditeerimiseeskiri võeti vasu 15. juunil 2000. 2004 aastal võeti Eesti audiitornõukogu vastu rahvusvahelistesse audiitororganisatsioonidesse. Audiitorikutse toimib alates 19.02.1990. Kutsetunnistusi on eestis välja antud 2009 a lõpu seisuga 567. 2004 sai audiitorkutse 2 inimest. 2007 aastal tuleb juurde 17 audiitorit, sest sel ajal töötati välja uut audiitortegevuse seadust. Praegu kehtiv audiitortegevuseseadus kehtib
  • Vasakule Paremale
    Auditeerimine #1 Auditeerimine #2 Auditeerimine #3 Auditeerimine #4 Auditeerimine #5 Auditeerimine #6 Auditeerimine #7 Auditeerimine #8 Auditeerimine #9 Auditeerimine #10 Auditeerimine #11 Auditeerimine #12 Auditeerimine #13 Auditeerimine #14 Auditeerimine #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuritibu Õppematerjali autor
    Auditeerimise konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    pdf

    Auditeerimise alused

    AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load

    Auditeerimine
    thumbnail
    17
    doc

    Auditeerimine

    lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et

    Auditeerimine
    thumbnail
    40
    docx

    Auditeerimine, Viktor Arhipov

    Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip

    Auditeerimine
    thumbnail
    20
    pdf

    Auditeerimine

    Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

    Auditeerimine
    thumbnail
    19
    doc

    Auditeerimine - Arhipov

    Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

    Raamatupidamine
    thumbnail
    19
    doc

    Auditeerimine

    Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

    thumbnail
    19
    doc

    Auditeerimise kokkuvõte

    juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.

    Auditeerimine
    thumbnail
    10
    doc

    Auditeerimise alused

    09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun